Wp/sjd/Са̄мь гӣммн

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | sjdWp > sjd > Са̄мь гӣммн
Jump to navigation Jump to search
Сумь нота
Sámi soga lávlla (таввялса̄мас)

Sámi soga lávlla («Са̄мь ро̄д ла̄ввл» таввялса̄мас; кӣллтса̄мас Соаме шурьмусе ла̄ввл) лӣ са̄мь о̄ллмэ гӣммн. Суммь лӣ сумькырьйхэенҍ Арнэ Сёрли кырьйха я ла̄вл са̄нҍ ле̄в Исак Саба кырьйха.

Гӣмн са̄нҍ[edit | edit source]

Ла̄вл са̄нҍ са̄мь кӣлэнҍ[edit | edit source]

Таввял са̄мь кӣлэсьт:
Sámi Soga Lávlla
Кӣллт са̄мь кӣлэсьт:
Соаме шурьмусе ла̄ввл
Колтта са̄мь кӣлэсьт:
Sääʹmsooǥǥ laull
А̄нар са̄мь кӣлэсьт:
Säämi suuvâ laavlâ
Куллтлэ: Northern Sámi Sámi soga lávlla (mp3) Соаме шурьмусе ла̄ввл (mp3) Skolt Sääʹmsooǥǥ laull (mp3) Inari Sámi Säämi suuvâ laavlâ (mp3)
Ёаркса
лӣ:
вӯййк ла̄вл са̄нҍ[1][2] ?[3][4] Sinikka Semenoja я Anni Feodoroff[3][2] Matti Morottaja[3][2]
Ла̄вл са̄нҍ:

1. Guhkkin davvin Dávggáid vuolde
sabmá suolggai Sámieanan.
Duottar leabbá duoddar duohkin,
jávri seabbá jávrri lahka.
čohkat čilggin, čorut čearuin
allanaddet almmi vuostái.
Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,
cáhket ceakko stállenjárggat.
máraideaddji mearaide.

1. Альмест чуввесь тоасьтэ вӯлленҍ
Куххьккенҍ аляхт Соаме Е̄ммьӊе.
Па̄ххькк па̄кьк мӣлльтэ уйтант кукас,
Ко̄лкэв эвтес ча̄зь ча̄зь мӣлльтэ.
Урьтэ вуйв я е̄нас пагка
Выммьдуэвма ле̄в алехь аллма.
Коаввкэв ва̄рь, я ко̄ллкэв кӯшшк ёг.
Кырртэв чӣӊӊлэс ёавьренҍ э̄ххтэ,
Ко̄ммьтэсь нэ̄ммьпьесь ме̄рэнҍвя̄л.

1. Kuʹǩǩen tâʹvven Juuʹse vueʹlnn,
Sääʹm čiõkk, Sääʹm jânnam.
Tuõddâr kuâsttai tuõddâr tueʹǩǩen,
jääuʹr špelkka jääuʹr veâlgga.
Ceägg tuõddâr čokk laaǥǥ,
pajjnaʹdde ââʹlm vuâstta.
Šuâlee jooǥǥ, šuuvee väär,
ceägg njaarǥ ruʹvddrââʹdd
cäkkâʹtte šuârm miâr vuâstta.

1. Tääbbin tavveen Távgái vyelni
mist lii stuorrâ Säämieennâm.
Tuodâr liäbbáá tuoddâr tyehin,
jävri šiärráá jäävri alda.
Čoheh čielgijn, čoroh čuumâin
alanedeh alme vuástá.
Šäävvih juuvah, šuveh vyevdih,
cäähih ciägu stälinjaargah
meendu muávroo meerâ siis.

2. Dálvit dáppe buolašbiekkat,
muohtaborggat meariheamit.
Sámisohka sieluin mielain
eahccá datte eatnamiiddis:
Mátkálažžii mánuheabit,
giđđudeaddji guovssahasat, -
ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,
juhca jávrriin, jalgadasain,
geresskálla máđiid miel.

2. Та̄лльва чоавч ле̄в шӯрр та̄ввь е̄ммьнесьт,
Вэ̄зэнҍ вӣ ллькесь коаххтал ёабьретҍ
Ӣӊкэнҍ са̄мь мӣн о̄ллмэ то̄ӆӆькьев
Пуадта вӣресь ва̄рне кӯтҍкетҍ.
Воафсхэсс сӣрант та̄лльва кыдта,
Пӯдзэ пэ̄гант куллай ла̄ввлэнҍ.
Роатткъев э̄лл па̄кь нёллькесь ёавьренҍ,
Ке̄ресь мэ̄ннэв раст я чӯлл ча̄р,
Вэ̄ннса налла налла кэскэсьт нэмпэ.

2. Vaččai tääiʹb lie täʹlvv fiõlli,
piõgg da porgg lie meäʹrteʹmes.
Sääʹm sokk siõlin miõlin
tõndiõtt väimstes rääʹǩǩast jânnmes.
Joođjid, määtklaid mään čuâvad,
tâʹvven pueʹlle kuuskõõzz ââʹlmest.
Ruåčkâs, ruõvggâs rååđain kollai,
groom teâudd jääuʹrid, jieʹğğid.
Čeʹrres kuâlkkân täʹlvvǩeäiʹn mieʹldd.

2. Tälviv tääbbin puolâšpiegah,
muotâpuurgah merettemeh.
Säämi suuhâ siäloin mieláin
iäccá kuittâg enâmijdis.
Máđháliist láá mánutteveh,
kiđordeijee kuovsâkkâsah,
ruoškâs, ruovgâš roođoin kulloo,
juucâ jaavrijn, jolgâdâsâin,
kerrisskaalâ maađij mield.

3. Ja go geassebeaivváš gollut
mehciid, mearaid, mearragáttiid,
golli siste guollebivdit
suilot mearain, suilot jávrriin.
Gollin čuvget čáhcelottit,
silban šovvot sámieanut,
šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,
luitet olbmát lávllodemiin
geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.

3. Поашт пе̄ййв вӯлкхалл нюлэтҍ е̄ммьнье,
Воаретҍ, ёавьретҍ, ме̄рр э̄лл нэмпэтҍ,
Касьт таввь о̄ллмэ шыллев коалль кӯль.
А̄ввт со̄нн лонҍтэтҍ йхесь поаззксэнҍ.
Сыллпэнҍ вуаӆӆк мӣн са̄мь е̄ммьне.
Рынтэсьт о̄ййкьювв, арьй лыэшшт ча̄дза,
Сугкал тавас, вуаййпе нэмпэнҍ,
Мугка вуэссь и аннта соннӭ
Аллма кӯшкэ э̄лл ла̄вл кыррьтэв.

3. Na ǥo ǩieʹss peeivaž kållad,
mieʹccid, miârid, jäuʹrr’reeddaid,
kåʹllǩimaldõõzzâst kueʹllšiiʹlli
soʹǩǩe miârin, soʹǩǩe jääuʹrin.
Koʹllen čueʹvve čääʹcclåådda,
silbbân čueʹvve Sääʹmveerd,
čuâlmma čuâlmain, leädggad ääirain,
soʹǩǩe, lueʹštte oumma lääuʹleeʹl
kuõškid, ǩeâuŋsid, sâvvnid.

3. Já ko kesipiäiváš páštá
meecijn, meerâin, merâriddoin,
kole siste kuálásteijeeh
suiloh meerâin, suiloh jaavrijn.
Kollen čyevih čäcilodeh,
silbân kolgeh Säämi juuvah,
šiälguh čyeimih, šliäđguh ááiruh,
lyeštih almaah lávlustâlân
kiävŋáid, kuoškâid, kuánilijd.

4. Sámieatnan sohkagoddi –
dat lea gierdan doddjokeahttá
goddi čuđiid, garrogávppiid,
viehkes vearrevearroválddiid.
Dearvva dutnje, sitkes sohka!
Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!
Eai leat doarut dorrojuvvon,
eai leat vieljain varat vardán
sámi siivo soga sis.

4. Соаме ммьне шэ̄ннтад ко̄нҍтэтҍ.
Ке эйй та̄ххтма кадцьсе е̄ммьнян.
Са̄мь никенн ейй та̄ххтма коаннҍтэ,
Вӣлье ве̄р ейй аннта ко̄ллкэ.
Ӣге са̄ммьля ло̄ссесь вуэзесь,
Кӣршэ со̄нн пугк аннтма рэ̄зэтҍ.
Тӣррв, са̄мь олма, агесь кӣрршэй!
Тӣррв мыр шоабшей роавас вуэнҍтэсь!
Лувьтэнҍ ча̄рэсьт выйей агесь.

4. Sääʹmjânnam sokk’kåʹdd
tät lij ǩeârddam koddjireeisaid,
koʹddičuuđid, kårrkaauʹpid,
smuuđ veäʹreld piiđvaʹlddjid.
Tiõrv Tuʹnne, siʹtǩǩes sokk
tiõrv, rääʹǩǩes rääuh maadd!
Jeäla tuäraid tuärrvuättam,
jeäla viilljeez võõr vuârdtama
saaʹmi sijvâs sooǥǥ seʹst.

4. Säämieennâm suhâkodde
tot lii killám toijuuhánnáá
koddee čuuđijd, karokaavpijd,
viehis veriviäru väldeid.
Tiervâ tunjin, si hes suuhâ!
Tiervâ tunjin, ráávhu ruotâs!
Tust láá suáđih sođâhánnáá,
viiljâin vorrâ vardehánnáá.
Sijvo suuhâ sämmilâš!

5. Máttarádját mis leat dovle
vuoitán vearredahkkiid badjel.
Vuostálastot, vieljat, miige
sitkatvuođain soardiideamet!
Beaivvi bártniid nana nálli!
Eai du vuoitte vašálaččat,
jos fal gáhttet gollegielat,
muittát máttarmáttuid sáni:
Sámieatnan sámiide!

5. Моаннтар а̄й, а̄к ӣллень, вӯххьтеэнҍ
Пугк шӯрр рэ̄зэтҍ е̄рркъя па̄лесьт.
Быдт э мыйе буаййпе бйльйням,
Пыххта я̄лэн ло̄сстэгуэйм шӯрр.
Са̄ммыля тоавас, шэ̄ннтъта пӣйвенҍ,
Ев ля рэ̄з то̄н буххьтэ вуайченҍ,
Кӣлант коалль вуанч пынне эбтэс,
Моаннтар а̄янт соаг ва̄льт е̄ррма:
Соаме ва̄пткэсь Е̄ммьне Соаметв!

5. Maaddârääʹjj meeʹst lie tuuʹl
vuäittam veäʹreld tueʹjjeei pâʹjjel.
Vuâsttlâʹsttep viillj, mij še,
sitkkâdvuõđin suäʹrddeejeem!
Sokk rääʹves Peiʹvvpäärnai
ij tuu vueiʹt vâjjlažžad
jõs veâl määttak kåʹllǩiõlad,
mooštak maaddâr maddji saaʹnid:
Sääʹmjânnam saaʹmi lij!

5. Madâräijiheh láá tovle
vuáittâm verrušeijee vievâid.
Vuástálistup viiljah mij-uv
si hesvuo áin suárdálâsâid
Peeivi parnij noonâ nääli,
iä tuu vyeiti vajaliihkin,
jis tun toolah kollekielâd,
muštáh maddârijdâd sääni:
Säämieennâm sämmiláid!

Ю̄лэв са̄мь кӣлэсьт:
Sáme mátto lávla
Соа̄ййв са̄мь кӣлэсьт:
Saemiej Laavlome
Соа̄ййв са̄мь кӣлэсьт (ныммьп ёарркмушш):
Saemie eatnemen vuelie
Ёаркса
лӣ:
Sigga Tuolja-Sandström[3][5] Ella Holm Bull[3][6] ?[3][7]
Ла̄вл са̄нҍ:

1. Allen sjuhtjunisáj vuolen
dåppen ráfes Sámeednam
Duottarduogen duottar vuojnnu
Jávre sledju lahkalakkoj
Tjåhkå allen, båre tjäron
allánaddi alme vuossti
Jågå skåvvi, vuome sjåvvi
Tsáhki tsäkko stállenjárga
máradiddje merajda

1. Nuelesne dan elmien jissien
vååjnesh saemiej eatneme lea.
Vaeriej duekesne guevtelh vaajjah,
våaroen tjielke jaevrieh vååjnoeh.
Dalvesh, vaerieh, vaartoeh, vuemieh
alnadahkh elmeden vööste.
Johkh vijtjeldieh vuejtieh sjuvvieh.
Vaartoeh, gaejsieh, njiemehtje-spaenjieh
tjåadtjoeh vøøste mearoem.

1. Noerthenaestiej gijken nueliem
soejmi Saemielaante jæjhta:
Vaerieh vaeriej duekieh vååjnoeh,
jaevrieh jaevriej dubpielisnie.
Elmien vøøste vaartoeh, aesieh
lokngesieh jih vitnededtieh.
Johkh jih skåakh jis bursieh, sjuvvieh,
kraevies praare baektienjuanah
saelhtietjaetsiem dåastoehtieh.

2. Dálven dáppe ruosstebiekka,
muohta bårgåt mieredagi
Sámevierrek sielujn mielajn
ähttsá gåjt val ednamijdes
Vájaldiddje mánnodihpen
libjudiddje guovsagisá
ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu
juhtsa jávrijn, jalggadisájn
gieris skuolkat manádijn

2. Daelvege goss' vähtjadahke
tjuatsa, elmie, gåaltoeminie.
Läjhkan saemien-boelve eahtsa
jijtse barkoeh, årroeh-sijjieh.
Fealadäjjam aske tjuavka,
goeksegh buelieh, naestieh gijkieh.
Bovtsen kraaje sermiej sisnie,
jaevrieh vaegkieh govloeh sjuevvieh,
gierehtsh råantjoeh daelvege.

2. Garre daelvien biegke, baajkoe,
værtoe, væhtjedh, vesties hovme.
Saemien såelien gåetiedjaveh
darhke saemien vaajmoen lihke.
Fealadæjjan baalkah tjuevkieh,
aske, goeksegh, naestieh gijkieh.
Stråmhpoej sisnie golvoe råavka,
johke sjåvva, baaroeh bursieh,
gierehtsh daelvie-baalkine.

3. Ja gå giessebäjvásj gålli
miehtsijt, merajt, merragáttijt
gålle sinna guollebivdde
suvdos merajn, suvdos jávrijn
gållen tjuovggi tjáhtjelåtte
silbban guojtti sámeäno
sledju stákko, sledju ájro
loujtti ålmmå lávludalle
bårssjo guojkajt åkkijda

3. Giesege goss' biejjie guaka
vaerieh vuejtieh jaevrieh klienjieh.
Mearoeh jaavretjh, baaroeh guedtieh,
klienjesne dah gøølijh vååjnoeh.
Tjaetsien-ledtieh dah aaj klienjieh,
johkh goh silph dah vååjnoeh gelkieh.
Aajroeh klijkieh aajroeh klienjieh,
almetjh aavoen almetjh juejkieh
stoerre jeanoem våålese.

3. Gosse giesiebiejjie guaka,
vaerieh, vaartoeh, saelhtiegaedtieh.
Gøølijh gullieklienjedahken
soejmi saelhtieh, sovvenh suvkieh.
Tjaebpies tjaetsieledtieh klienjieh,
johkh goh silpejeanoeh vååjnoeh.
Staahkoeh vååjnoeh, aajroeh gijkieh.
Almetjh laavloen vuelkieh sovken,
garseraejkiem, sovvenh, johkh.

4. Sámeednam, máttoguodde,
dat lea gierddam doaddjudagi
gådde tjudijt, rievvudagájt
sluogas vierrevärroválldijt
Rámmpo dunji, sávres máddo
Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas
Älla doaro doaroduvvam,
älla vieljaj vará varddám
sáme sijvos mátto sin

4. Saemien eatneme jih saemieh
eah leah annje jaavoelamme.
Fåjjoeh tjuvrieh åesiestäjjah
faelskies skaejhvieh skaehtie-fåvhtah.
Vyörtegs veaksehks saemien boelve!
Vyörtegs raffies saemien boelve!
Ij naan dåara saemiej gaskem,
ij naan virre galkasovveme.
Raeffie saemien boelvesne.

4. Saemielaanten såeliej maadtoe
jijnjem ååjseme dan guhkiem.
Tjuvrieh, vesties gærroedæjjah,
faelskies skaehtie-kriebpesjæjjah.
Aavodh, – nænnoes saemien såelie!
Aavodh, – raeffien roehtsen dålle!
Idtjin saemieh gåessie dåaroeh
ij leah gåssie saemiej luvnie
viellen virre varrteme.

5. Máttarájdá sij li dålen
vuojttám vierredahkkij badjel
Vuosstálasstup, vielja, mij aj
sávrrudagájn vuolediddjáj
Biejvemánáj gierddis máddo
duv e vuojte vasjulattja
jus val várri gållegielat
Mujttit máttarmáttoj bágojt
Sámeednam sámijda

5. Dovletje lea mijjen maadtoe
miedtiejidie baajhtestamme.
Mijjieh aaj, viellh vuastalibie
vueliedäjjah tjimkes-laakan!
Biejjien baerniej veaksehks maadtoe!
Eah edtjh datnem fäjjoeh nåhkehtidh,
jis geehth jijtjedh gullie-gielem,
måjhtah maadtoen bihkedassem:
Saemien eatneme saemide!

5. Maadtoen vieksiesvoeten gaavhtan
vesties vuekie tjoeri tjijtedh.
Mijjeh dovne vuastalibie, dejtie
gieh edtjieh mijjem dibledh.
Biejjien baerniej vieksies maadtoe!
Ih galkh gåessie ååjsehtalledh
gosse gielem buektehth geehtedh,
aahkaj aajjaj baakoeh mujhtedh:
Saemien dajveh saemide!

Ла̄вл са̄нҍ мудта кӣлэнҍ[edit | edit source]

Ла̄дҍ кӣлэсьт:
Saamen suvun laulu
Та̄р кӣлэсьт:
Samefolkets sang
Рӯшш кӣлэсьт:
Национальный гимн саамов
Рӯц кӣлэсьт:
Sameättens sång
Аӈглийскэ кӣлэсьт:
Song of the Sami People
Ёаркса
лӣ:
Otto Manninen[3][2] ?[3][8] Юха Янхунен я Та̄дҍян Нарлыкова[4][9] ?[3][10] Ragnar Müller-Wille and Rauna Kuokkanen[3][2]
Ла̄вл са̄нҍ:

1. Kaukaa alta seitsentähden
Lapin kulma kuumottavi
aava Turjan tunturisto
järvi järven tuolla puolen,
valtahiset harjat, huiput
kohoo kohti ilman kantta,
joet joikaa, korvet kaikaa,
niemet pystyt, rautarinnat,
työntyy tyrskymerta päin.

1. Langt mot nord under Karlsvognen
sakte stiger Samelandet:
Vidde seg bak vidde strekker,
sjø ved sjø hvor øyet rekker.
Lier, åser, snaue rabber
hever seg mot himmelbrynet.
Elver bruser, skoger suser,
stålgrå, steile fjell-nes skyter
mot det ville hav seg ut.

1. Под Медведицей Большой
вдали синеет край Саамов,
гора уходит за горой,
вода мелькает за водою,
грады вершин и гребни сопок
стремятся к небу высоко,
шумят леса, текут там реки,
стальные мысы достигают
пространств волнующих морей.

1. Nordvart genom Karlavagnen
ser du Samelandet skymta:
Fjäll bak fjäll i fjärran blåna,
sjöar sträcka sig vid sjöar,
bergens branter, fjällens toppar
höja sig mot själva himlen,
bäckar brusa, skogar susa,
tvärbrant stupa stålgrå uddar
strävande mot stormigt hav.

1. Far up North 'neath Ursa Major
Gently rises Saamiland.
Mountain upon mountain.
Lake upon lake.
Peaks, ridges and plateaus
Rising up to the skies.
Gurgling rivers, sighing forests.
Iron capes pointing sharp
Out towards the stormy sea.

2. Tuimat tääl' on talven viimat,
tuulet, tuiskut määrättömät,
Saamen suku sieluin, mielin
silti rakastavi maitaan;
kulkijalle kuudan hohtaa,
roihuavat pohjanpalot,
poro pärskyy koivikossa,
melu täyttää järvet, jängät
pulkankolke talvitiet.

2. Vintertid med storm og kulde,
snefokk uten mål og måte.
Sameslekten dog av hjertet
henger med sitt hjem og yrke.
For en vandrer månen skinner,
nordlys flimrer, stjerner tindrer.
Reingrynt høres mellom krattet,
sus og brus fra sjø og slette,
pulkestøy langs vintervei.

2. Frosten härjar här om vintern,
yrsnön vräks av vilda vindar,
ändock älskar sameätten
denna jord av allt sitt hjärta:
Månens ljus en färdman fägnar,
flygga norrskensflammor fladdra,
klövkäpp, rengrymt hörs bland snåren,
ut på insjön, över slätten,
slamrar släden vägen fram.

2. Winter time with storm and cold
Fierce blizzards.
Saami kin, with hearts and souls
Their lands do love.
Moonlight for the traveller,
Living Aurora flickering,
Grunt of reindeer heard in groves of birch,
Voices over lakes and open grounds,
Swish of sled on winter road.

3. Taas kun kesäpäivän kehrä
kultaa metsät, meret, rannat,
kalamiehet meren, järven
kultakimalteessa keinuu,
kultasotkat soutaa, soiluu
hopeoina Lapin virrat,
välkkyy airo, vilkkuu sauvoin,
miehet laskee lauleskellen
kosket, könkäät, suvannot.

3. Og når sommersolen gyller
fjell og skoger, hav og strender,
fiskere i gullglans gynger,
gynger stilt på hav og innsjø.
Gyllent glinser svømmefugler
og som sølv de store elver.
Staker glimter, årer glitrer,
Folket under sang det farer
gjennom stiller, stryk og foss.

3. Och när sommarns sol förgyller skogen,
havet, havets stränder,
guldomglänsta fiskefartyg vaggas utav vågor,
gullhamn får var vattenfågel,
strömmarna som silver glittra,
åror blänka,
stakar blixtra,
under sång ses männen styra utför eda,
fors och fall.

3. Summer's sun casts golden hues
On forests, seas and shores.
Fishermen in gold, swaying
With the golden seas, golden lakes.
Silver Saami rivers gurgling
'round sparkling poles, shining oars.
Singing, men float down
Rapids, great and small,
And waters calm.

4. Sortumatta Saamen heimo
kestänyt on vainolaisten
tapporetket, kirokaupat,
viekkaat väärän veron viejät.
Terve, sitkeä sa heimo,
Terve, rakas rauhan juuri,
veljesriidan raastamaton,
veljesveren vuotamaton
Saamen heimo hiljainen!

4. Samelandets ætt og stamme
utholdt har og tålt så mange
herjingstokter, bannskaps-handler,
frekke falske skattefuter.
Hill deg, seige samestamme!
Hill deg, fredens rot og flamme!
Aldri er der kamper kjempet,
aldri broder-blod har runnet
i den stille sameslekt.

4. Lapplands släkte, sameätten,
obräckt har sen mäktat utstå mördartjuder,
slemma köpmän,
sluga skattekrävarskaror.
Hell, var hälsat, sega släkte!
Hell dig fridens rot och fäste!
Krigisk fejd har aldrig flammat,
aldrig spilldes brödrablodet
ibland Lapplands lugna ätt.

4. Saamiland's people
With unbending strength
Defeated killing enemies, bad trades,
Sly and evil thieves.
Hail thee, tough Saami kin!
Hail thee, root of freedom!
Never was there battle,
Never brother's blood was spilt
Amongst the peaceful Saami kin.

5. Saivat esi-isät ammoin
voiton väärintekijöistä.
Veljet, mekin torjukaamme
sitkeästi sortajamme!
Suku vankka Päivän poikain,
ei sua voita vainolainen,
kultakieltäs jos vain vaalit,
taattojen jos neuvot muistat
Saamien on Saamen maa!

5. Våre fedre før har seiret
over dem som urett øvet.
La oss også motstå, brødre,
dem som vil oss underkue!
Solens sønners seige avkom!
Aldri skal du overvinnes
om ditt gyldne språk du vokter,
husker dine fedres tale:
Sameland for samene!

5. Наши предки победили
всех злодеев в старину
и мы должны бороться, братья,
упрямо с угнетателем!
Народ ты крепкий, рожденный солнцем!
Враги тебя не победят,
язык свой только золотой храни,
и предков древних слог запомни:
саамам Саамскую Страну.

5. Våra fäder övervunno
vrånga våldsmän fordomtima,
bröder låt oss likaledes strida
segt emot förtrycket!
Solens söner starka släkte!
Dig kan ingen ovän kuva,
blott ditt väna språk du vårdar,
minnes forntidsfädrens maning:
Sameland åt samerna!

5. Our ancestors long ago
Trouble makers did defeat.
Let us, brothers, also resist
Staunchly our oppressors.
Oh, tough kin of the sun’s sons,
Never shall you be subdued
If you heed your golden Saami tongue,
Remember the ancestors' word.
The Saamiland for the Saami!

Вӯлкхэллнэг[edit | edit source]

Ка̄йв[edit | edit source]

  1. Sámi soga lávlla, isaksaba.no
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 2.4 Saamen suvun laulu - Sámi soga lávlla, samediggi.fi
  3. 3.0 3.1 3.2 3.3 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 Translation from Nationalanthems.us
  4. 4.0 4.1 [1], saami.su
  5. Sámi Soga Lavlla, sametinget.se
  6. Saemiej Laavlome, samer.se
  7. Samefolkets dag, kirken.no
  8. Samefolkets sang, unginordland.no
  9. Национальная символика саамов, gerb.murman.ru
  10. En sång - ett folk, samer.se