Wp/qug/Kichwa shimi

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | qug
Wp > qug > Kichwa shimi
Runa shimi (Runa shimi)
Kaypi rimashka: Ecuador, uran Colombia (Inga), Chinchay Perú (Antisuyupi)[1] [2]
Rimakkuna:

• Mama rimay:
• Shukkuna:

2.000.000

• mana riksishka
• mana riksishka

Rimaykunapa ayllu: Qichwa

 Wampuy rimay
  Chinchay runa shimi
   Kichwa

Mamakamachiymanta shimi:
Kay mama llaktakunapi: Ecuador[3]
Kaypa kamachishka: Kichwa Amawta Kamachik (KAMAK), Ambato (Ecuador)
Tuyrukuna
ISO 639-1 qu
ISO 639-2 que
ISO 639-3 que
SIL Sapa kiti rimayka kikin tuyruyukmi:
qugChawpi urku
qviImpapura
qudKayampi
qxrKañari
qvjSarakuru
qxlSalasaka
qudPichincha
quwHanan Napu
qvoUrin Napu
Maypita Runa shimita rimakushkami kapanchu

Kichwa shimika, icha runa shimi, shuk Ecuador mamallaktapi Colombia mamallaktapipashmi rimashka shimi kan. Kichwa runakunaka payta rimanmi. Kay shimika Inkakunamantami kan, chaymanta tukuy Tawantinsuyupi (Perú mamallaktapi Bolivia mamallaktapipash) runakunaka paypa ayllumanta shimikunata riman (chay shimikunaka Qichwa shimikuna, icha quechua shimikuna nishkami kan).

Ecuador mamallaktapi, Shimimanta yachakkunata (Kichwa amawta kamachikpi tantanakushka) tukuy llaktamanta kichwa shimikunamanta (Antikunapak shimimanta, sachapak shimimantapash) Shukllachishka Kichwatami rurarkan.

Runa shimipak llikakuna yuyaykunapash[edit | edit source]

Kichwapa llika[edit | edit source]

Kichwa shimipak llikaka 20 killkatami charin: 17 uyantin, shinallatak 3 uyaywa (uyari).

  • Kichwapa llika: a, i, u, ch, h, k, l, ll, m, n, ñ, p, r, s, sh, t, w, y, (ts, z)
  • Kichwa llikapa shutikuna: a, i, u, cha, ha, ka, la, lla, ma, na, ña, pa, ra, sa, sha, ta, wa, ya, (tsa, za)
  • Kichwa shimipa uyaywakuna: a, i, u
  • Kichwapa uyantinkuna: ch, h, k, l, ll, m, n, ñ, p. r, s, sh, t, w, y, (ts, z) [4]

Yuyaykuna[edit | edit source]

Runa shimipi, yuyaykunaka wakin samikunata charin[5] :

Runa shimipi arawikuna ñawpak rimaykunapash[edit | edit source]

Arawikuna[edit | edit source]

Runakuna paykunapak kikin shimipi tawka arawikunata yachan, Juan León Mera chay arawikunamanta tawkata tantachirka, paypak Cantares del pueblo ecuatoriano nishka kamupi. Kay kamummi, shuk kamukunapi runa shimipi killkashka arawikunata killkakatinata ushanchik, shina Atawalpa wañuy nishka arawi.

ñawpak rimaykuna[edit | edit source]

Maymanta surkushka[edit | edit source]

  1. Distribución aproximada de las comunidades del pueblo kichwa amazónico en Ecuador, Perú y Colombia, 2009
  2. Pueblo Secoya y Kichwa demandan respeto a sus territorios, AIDESEP, 2010
  3. Ecuadorpa mamakakachiymanta, Runa shimi lengua oficial de comunnicación intercultural nishkami kan, shinapas Kastilla shimka kapak shimimi kan.
  4. Kichwata Yachashunchik (PDF)
  5. Kichwata yachaymanta, p. 37-61

Kamukuna[edit | edit source]

  • Consuelo Yánez Cossío: Léxico ampliado quichua-español, español-quichua. Ediciones Abya-Yala, Quito 2007. Tomo I (quichua-español): 354 pp.; Tomo II (español-quichua): 328 pp. ISBN 9789978457269
  • Fredy H. Moreno Cárdenas (ed.), Jaime José Chimbo Aguinda, María Ullauri, Eduardo Shinguango (comp.): Shimiyukkamu = Diccionario kichwa-español, español-kichwa, con la nueva escritura del kichwa, según la Academia de la Lengua Kichwa del Ecuador (ALKI). Casa de la Cultura Ecuatoriana Benjamin Carrión Núcleo Sucumbíos, Nueva Loja 2008. 400 pp. (2. ed.). ISBN 978-9978-92-559-1

Hawa tinkikuna[edit | edit source]

Allpasuyu[edit | edit source]

Shimiyuk kamukuna[edit | edit source]

Shimi kamachik kamu[edit | edit source]

Kichwata yachaykunayuk kamukuna (ishkay niki shimi, kastilla rimakkunapak)[edit | edit source]

Shukkuna[edit | edit source]