Wp/ppl/Meshijku

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | ppl
Wp > ppl > Meshijku

             
Ne Wikipediaj Tik Nawat
Ne Wikipediaj Tik Nawat

Achtu Iswat
pal Wikipediaj

Tepalewilis
Tajtaiwan
Chinamit

Meshijku
Estados Unidos Mexicanos
Panti Chimal
Chanejket 107,978,956
Keski tal kipia 1,964,375 km²
Weytechan Meshijku Weytechan
Tatuktiani Andrés Manuel López Obrador
Tajtaketzalis Kastiya wan 62 metzalitaketzalis
Tumin Pesoj
Horaj Ijtik UTC -6:00 (Central) wan UTC -4:00 (Pacific)
Teotihuacán.

Meshijku o Ejestadoj Senputzujtuk ipal Meshjiku (Estados Unidos Mexicanos) se tal tik ne weytal ipal Ajkuik America. Kwajtemalan wan Belice kiyawaluat Meshijku ka tatzinu, wan ne Ejestadoj Senputzujtuk ipal America ka ajkuikpa. Tik ne ladoj kan kalaki ne tunal nemi ne Nejmachat wan ka taneshkan nemit ne Weyat ipal Meshijku wan ne Caribe Weyat. Meshijku se sujsul wey tal ne kipia 31 taltakutun (itukay ejestadoj) wan nusan ne Distrito Federal kan nemi ne weytechan, ne Meshijku Weytechan o Meshijku DF. Ikman, tik ne tajtal ne ashan muilwiat Meshijku nemituyat ne tejtechan Meshijkat, Maya, Mixteco wan sejseuk. Kwak ajsiket ne Españolujmet tik ne shiwit 1524, tatuktia tik Meshijku ne Imperioj ipal ne Astekat. Tik 1821, ne tal tea nakak ipal España, muchijki se tal mukwajpilua, wan tik 1842 nesik ne "República Mexicana", ne muilwia tik Nawat Meshijku. Ashan ne chanejket ipal Meshijku nemit mas que cien millones. Ne tumin ipal Meshijku itukay pesoj. Tik Meshijku taketzat ne Castilla wan 62 metzalitaketzalis. Ne tatuktiani ipal Meshijku itukay Enrique Peña Nieto.

Ne Mejmetzalitaketzalis mas wey ipal Meshijku
Taketzalis Keski taketzat
Meshijka 1.659.029
Maya ipal Yucatan 892.723
Mixteco (Tu'un sávi) 510.801
Zapoteco (Diidxazá) 505.992
Tzotzil (Batsil k'op) 356.349
Tzeltal (K'op o winik atel) 336.448
Otomi (Hñä hñü) 327.319
Totonaca (Tachihuiin) 271.847
Mazateco (Ha shuta enima) 246.198
Wasteco (Téenek) 173.233
Fuente: CDI (2000) [1]

Tejtepet[edit | edit source]

Ne taltakutun kipia yey cordilleraj, achtu itukay Alotepeque tik Metapan ne ukse itukay Apaneca wan Mita-comecayo. tik ne cordilleraj Alotepeque nemi ne tepet Montecristo ini sejse ne sesek tepet tik Kuskatan wan kipia miak majmasat, cafe, shujshuchit wan miak kwajkwawit. Apaneca kipia ne Ilamatepeque wan shushuknaj tepet (cerro verde) wan seuk Mita-cimecayo kipia Chingo tepet.


Ejestadoj Keski tal kipia Chanejket
Aguascalientes 91.13 km² 33,550.
Baja California 165.76 km² 86,200.
Baja California Sur 126.85 km² 48,544.
Campeche 91.43 km² 22,274.
Chiapas 52.52 km² 7,819.
Chihuahua 71.23 km² 5,125.
Coliman 668.36 km² 59,009.
Coahuila 51.92 km² 4,574.
Durango 42.32 km² 16,688.
Meshijku Weytechan 400.05 km² 262,058.
Guanajuato 38.41 km² 7,909.
Guerrero 44.22 km² 9,150.
Hidalgo 178.97 km² 20,904.

Sejseuk pal tikita tik ne Wikipediaj Tik Nawat[edit | edit source]

Sejse ilpika tik ne Internet[edit | edit source]