Wp/frs/Biijooloogii

Biijooloogii of leevendsküen is däi wäitenskup fan d' Biijoolooğsk leevend. Säi is 'n rebäit fan d' natürwäitenskuppen un daajt sük mit d' mäien wetten fan 't leevend, man ook mit däi besünnerğkaiden fan enkeld weesens ofgeeven: bii föörbild mit höör undwikkeln, höör baauplóón un mit d' natürkünniğ un bjoğeemisk ferloopen in höör binnerst. In 't fak bjoloogii word't in menniğ däilrebäiten föörskert. Tau d' däilrebäiten, däi häiel mäin dat begriipen fan 't leevend as duel hebbent, höörent f'rdan biijoofüüsiik, geeneetik, mulküülaarbiijooloogii, öökooloogii, füüsjooloogii, teejooretisk biijooloogii un tselbiijooloogii. Mit däi grôot koppels fan d' leevend weesens daunt sük däi bootóónik (planten), däi tsooloogii (dären) un däi miikroobiijooloogii (lütjest leevend weesen un wiiressen) ofgeeven.

Däi fandóóğsk biijooloogii is ooverweegend 'n nâau natürwäitenskup, wor döör eksperimentäel, döör 'n grôot tóól fan biispillen stöönt biinóóhaiden un räidelk ferklorens in d' middent stóónt. Man al d'r nóó, wekker fakrebäit me nimt, wordent d'r ferskeelend menäären fan unnersöyken anwent: Däi wiskünniğ un teejooretisk biijooloogii slut't däi fiiloosoofii fan d' biijooloogii mit in un bruukt wiskünniğ aarbaidswiisen um up 'n grôot tóól fan biispillen upbaauend föörwaarpen tau föörmeläären. Däi eksperimentäel biijooloogii slut't beskriivend unnersöyken un döör unnerfinnens stöönt biinóóhaiden, wor döör test word't, of däi föörstelt teejooriiden recht bünt, mit in. Menniğ grundbegünsels fan d' biijooloogii baauent up 't anwenden fan keemsk un füüsikóólsk wetten up leevend süsteemen up.