Wp/nyn/Yoweri Museveni
| sex or gender | male |
|---|---|
| country of citizenship | Uganda |
| name in native language | Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa |
| given name | Yoweri |
| family name | Museveni |
| date of birth | 15 September 1944 |
| place of birth | Ntungamo |
| spouse | Janet Museveni |
| child | Muhoozi Kainerugaba, Diana Museveni Kamuntu, Natasha Museveni Karugire |
| relative | Namisi Rodney Kefas |
| significant person | John Garang |
| native language | Runyankole |
| languages spoken, written or signed | English |
| occupation | politician, writer, military personnel, minister |
| field of work | politics |
| position held | chairperson of the Organisation of African Unity, Commonwealth Chairperson-in-Office, President of Uganda, Secretary General of the Non-Aligned Movement |
| affiliation string | Office of the President Uganda |
| member of political party | National Resistance Movement |
| candidacy in election | 2016 Ugandan presidential election, 2001 Ugandan presidential election, 2021 Ugandan general election |
| religion or worldview | Anglicanism, Protestantism |
| participant in | World Economic Forum Annual Meeting 2019 |
| military, police or special rank | general |
| participated in conflict | Uganda–Tanzania War, Ugandan Bush War, Rwandan Civil War |
| military branch | Uganda People's Defence Force |
| official website | https://www.yowerikmuseveni.com |
Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa (akazaarwa ebiro 15-9-1944) N'omunya Uganda Kandi omunya by'obutegyeki, akahuumura okukurira engabo z'eihanga.[1][2][3] Ni mukuru w'eihanga wa mwenda owa Uganda kandi akiriho naayebembera. Yoweri Museveni akeetaba omu ntaro nyingi ezaihireho bamwe aha ngoma nka Obote na Amin atakakwasire obwebembezi omu mwaka gwa 1986.
Museveni akazaarirwa omuri Ntungamo, akashomera eby'obutegyeki kuruga omu yunivasite ya Dar es Salaam ahu yaatandikire ekibiina ky'abeegi ekya University Students' African Revolutionary Front. Omuri 1972, akeetaba omu kurwanisa obutegyeki bwa Idi Amin ekitarabaasikire .Omwaka ogwakurasireho, Museveni akatandikaho ekibiina kya Front for National Salvation kandi yaarwana n'amahe ga Tanzania omu rutaro rwa Tanzania-Uganda, orwamusingiise Amin. Museveni akeesimba omu karuuru ka boona aka 1980 aha musingye gwa Uganda Patriotic Movement, n'obu yaagizire ngu akaruuru kakaibwa bwanyima y'okusingwa Milton Obote[[2]. Museveni akagaita ab'orubaju orurikuhakanisa gavumenti omu kibiina kya National Resistance Movement kandi yaatandikaho orutaro rw'omu kishaka orwa uganda Ebiro 30 Okwakana, 1986, bwanyima y'orutaro rwa Kampala, Museveni akarahizibwa nka mukuru w'eihanga.[4]
Museveni arikukora nka mukuru w'eihanga, akacwekyereza obutabanguko bwa Uganda, kandi yaataho omukono aha ntaro za Rwanda hamwe n'orutaro rw'okubanza orwa Democratic Republic of Congo. Akaragiira okutaahirira aba Lord's Resistance Army n'ekigyendererwa ky'okuzibira obutabanguko bwabo. Obwebembezi bwe bwashoboororwaho nk'obw'obutegyeki obw'okuhayaahayana," nainga obutegyeki bw'oburingaaniza obutari burungi. Abanyamakuru batwire bari ahansi y'obushoboorozi bwa gavumenti. Obwebembezi bwe butwire burimu eby'entaasya ebirikugyenda omu maisho ,omu bwire bwabwo obw'ahamuheru, bwabaho kwongyera amaani omu kurwanisa abashaija n'abakazi abarikushushanisa obuhangwa kwegaita kumwe,hamwe n'empindahinduka nyingi omu ngyenderwaho y'eihanga, nk'okwihaho omuheru gw'ebisangya bya mukuru w'eihanga omuri 2005 hamwe obukomo bw'emyaka omuri 2017.[5][6][7]
Museveni akagaruka yarondwa aha kisangya kya mukaaga n'obucweka 58.6 bw'oburuuru, n'obu haraabe hariho obutambi bwingi hamwe na ripoota ezirikworeka okushoka oburuuru obw'enyibano omu bubokisi bw'oburuuru, emyanya y'okuteereraho oburuuru erikuhingura 400 erikworeka okuteera akaruuru kw'abantu kw'obucweka100%, hamwe n'okurubatiiria obugabe bw'abantu.[8] Omu 2025 , bwanyima y'emyaka 39 y'obutegyeki bwe , Uganda etungire omwanya gwa 163 omu GDP (nominal) buri muntu kandi n'ogwa 157 omuri Human Development Index.[9][10]
Ebiro by'obuto n'eby'obwegyese
[edit | edit source]Museveni naateeberezibwa kuba yaazairwe okwa mwenda ebiro 15, 1944[11] arikuzaarwa Mzee Amos Kaguta (1916–2013), omuriisa w'ente, hamwe na Esteri Kokundeka Nganzi ([1918–2001) omuri ntungamo . N'omuhima wa Mpororo ekicweka kimwe omuri Ankore obwa hati).[12][13]
Kurugirira ahari Julius Nyerere, ishe wa Museveni, Amos Kaguta, akaba ari omuserukare omu "King's African Rifles' 7th battalion" omu rutaro rw'ensi yoona orwa kabiri. Yoweri ku yaazaarwa, abanyabuzaare bakaba bagira ngu "ishe akaba ari mu mushanju" (ekirikumanyisa "omushanju"). Eki nikyo kyamureeteire kutunga eiziina Museveni.[14]
Eka ye ekafuruka yaaza Ntungamo omu myaka ya 1960[15] omu bwire obwo Uganda ekaba eri omu mikono y'Abangyereza. Museveni akashoma aha Kyamate Elementary School, Mbarara High School, hamwe na Ntare School omu mashomero ga purayimare na siniya. Akashoma aha Yunivasite ya Dar es Salaam omuri Tanzania omu mashomero ga tayekiro, ahu yaashomire eby'entatsya hamwe n'eby'obutegyeki. Obu yaabaire ari aha Yunivasite, akatandikaho ekibiina ky'abeegi ekya University Students' African Revolutionary Front kandi yaayebembera akakiiko k'abeegi kuza omu kicweka ekyabaire kiri omu mikono ya FRELIMO omuri Portuguese Mozambique ahu baatendekirwe omu by'amahe. Arikushoma ahansi ya Walter Rodney, hamwe n'abandi, Museveni akahandiika ekihandiiko kya Yunivasite aha kukoresa ebiteekateeko bya Frantz Fanon aha butabanguko bw'empinduka omuri Afirika eyabaire erugire omu butegyeki bw'amatware.[16]
Omurimo
[edit | edit source]1971–1979: Okurwanirira okucungurwa kw'eihanga hamwe n'okwihaho Amin
Amahe agaahungire agaabaire nigahakanisa Idi Amin gakataahirira Uganda kuruga Tanzania omu kwezi kwa mwenda omwaka gwa 1972 kandi gakabingwa.[17][18][19][20] Omu kwezi kwa ikumi, Tanzania na Uganda zikata omukono aha ndagaano ya Mogadishu eyaabaire neehakanisa abaheekyera okukoresa eitaka rya Tanzania kutaahirira Uganda.[21] Museveni akaruga omu kibiina ky'abahakanisa ekikuru yaatandikaho ekibiina kya Front for National Salvation (FRONASA) omu mwaka gwa 1973. Omu Kwa munaana omwaka nigwo gumwe, akataasya Janet Kainembabazi.[22]
Omu Kwa ikumi 1978, amahe ga Uganda gakataahirira ekicweka kya Kagera Salient omu matemba ga Tanzania, gaatandikaho orutaro rwa Uganda na Tanzania. Mukuru w'eihanga rya Tanzania Julius Nyerere akaragiira amahe ga Tanzania People's Defence Force (TPDF) kutaahirira kandi yaarundaana abaheekyera ba Uganda kurwanisa obutegyeki bwa Amin[23]Museveni akashemererwa ahabw'enkuraakurana egi . Omu kwa ikumi neebiri Nyerere akagaita Museveni n'amahe ge aha bukuku bw'amahe ga Tanzania ahansi ya mukuru w'amahe Silas Mayunga. Museveni hamwe n'amahe ge ga FRONASA bakaguma nibakuratira amahe ga Tanzania omu kutaahirira n'okurwanisa Uganda. Akaba ariho omu kukwata n'okucwekyereza Mbarara omu Kwakabiri 1979, kandi akeetaba omu kusherura obuhagizi okwabaireho omu burengyerwa-izooba bwa Uganda omu 1979.
Omu kukora ebi byona , akaba atuura omu myanya y'okurwaniramu hamwe n'omuri Tanzania. Obu yaabaire ari omuri Tanzania, akagamba aha kukwatanisa kw'ebibiina by'abaheekyera ebyabaire nibirwanisa Amin hamwe n'ebiro bya Uganda eby'omu maisho hamwe nabategyeki ba Tanzania n'abandi bahakani ba Uganda nka Obote. Akakora omurimo gw'amaani omu ruteerane orwabaire omuri Moshi orwaretsireho okukwatanisa kw'abahekyera nka Uganda National Liberation Front (UNLF). Yusuf Lule akatooranwa nk'omukuru w'ekibiina kya UNLF kandi nk'omwebembezi wa Uganda bwanyima y'okwihwaho kwa Amin. Museveni akahurira atashemerereirwe ebirugire omu ruteerane, arikuteekateeka ngu we n'abakuratsi be tibarahairwe kujwekyerwa kurikumara.
1980–1986: Orutaro rw'omu kishaka rya Uganda
Obote II hamwe na National Resistance Army
[edit | edit source]Obu Amin yaihwaho omu 1979 hamwe n'akaruuru akarimu okuhakanisibwa akagaruraho Milton Obote omu bwebembezi omu 1980, Museveni akagaruka omu Uganda n'abashagiki be kurundaana amaani omu myanya ei baabaire nibatuura omu mashuuma ga Bantu hamwe n'omu mashuuma g'oburengyerwa-izooba kutandikaho eihanga rya Popular Resistance Army (PRA). Bakateekateeka okwesharinga aha butegyeki bwa Obote obwa kabiri (Obote II) hamwe n'amahe gaayo, Uganda National Liberation Army (UNLA). Okwesharinga kukatandika n'okutahirira eitendekyero ry'amahe omu disiturikiti ya Mubende eya rwagati ebiro 6 Okwakabiri 1981. PRA bwanyima ekagaitwa n'ekibinja kya purezidenti owabaire ariho Yusufu Lule, ekya Uganda Freedom Fighters, okutandikaho eihanga rya National Resistance Army (NRA) hamwe n'ekibiina ky'eby'obutegyeki ekya National Resistance Movement (NRM). Ebibinja bibiri ebindi eby'abahekyera, Uganda National Rescue Front (UNRF) hamwe n'ekya Former Uganda National Army (FUNA), bikatandika kurwanisa amahe ga Obote. FUNA ekatandikwaho omu kicweka kya West Nile kuruga omu basigaireho abahagizi ba Amin.[24]
Ekibiina kya NRA/NRM kikakora "Enteekateeka y'ebintu ikumi" ahabw'obwebembezi obwabaire nibwija, erikukwata ahari: obugabe bw'okusharamu; eby'okwerinda; okureetaho obumwe bw'eihanga; okurinda okwetegyeka kw'eihanga; okwombeka eby'entaasya ebyetongoire, ebirikukwatanisa, kandi ebirikwetungira eby'okukoresa; okutunguura obuheereza bw'abantu; okumaraho obushomankuzi n'okukoresa kubi obushoborozi; okutereeza obutari buringaaniza; okukwatanisa n'amahanga ga Afirika agandi; hamwe n'eby'entaasya ebirikukwatanisa.[25]
Ekitongore kya CIA kikateebereza ngu obutegyeki bwa Obote bukaba nibujunanizibwa aha kufa kw'abantu ba buriijo abarikurenga 100,000 omu Uganda yoona.[26]
Endagaano ya Nairobi eya 1985
Ebiro 27 okwamushanju 1985, okwebaganisamu omu gavumenti ya Uganda People's Congress kukareeta okurwanisa obutegyeki bwa Obote kuruga owabaire ari omuduumizi w'amahe ge, Lieutenant-General Tito Okello, omuny'Acholi. Museveni hamwe na NRM/NRA bakagira ekiniga ngu empinduka ei baabaire barwanirire kumara emyaka ena ekaba "etwairwe" aba UNLA, ekyabareebire nk'ekyabaire kihendekire ahabw'okuhenda munonga obugabe bw'abantu omu butegyeki bwa Obote II.[27]
Oihireho okwerarikirira oku,ekibiina kya NRM/NRA kikahikaho kikaikiriza okuganiira aha by'obusingye okwabaire kwebemberwa akakiiko ka Kenya akarikwebemberwa purezidenti Daniel arap Moi. Okuganiira okwabaireho kuruga 26 Okwamunaana kuhisya 17 Okwaikumi na kumwe, kukaba kurimu enaku kandi okukomya amasasi okwabaireho kukagwaho juba. Endagaano ey'ahamuheru, eyateirweho omukono omuri Nairobi, ekashaba okukomya amasasi, okurekyeraho amahe ga Kampala, okukwatanisa kwa NRA n'amahe ga Gavumenti, hamwe n'okureeta obwebembezi bwa NRA omu kakiiko k'eihanga.[28]
Orutaro rwa Kampala
Orutaro rwa Kampala rukabaho kuruga ebiro 14 kuhisya 26 Okwaikumi na kumwe 1985. Rukaba ruri orutaro rw'amaani ahagati y'amahe ga Uganda National Liberation Army (UNLA) hamwe n'amahe ga National Resistance Army (NRA).
Museveni obu yaabaire ari omu nteeseganya z'obusingye, akaba naashendashenda Genero Mobutu Sésé Seko owa Zaire kuremesa amahe ga Zaire kushagika Okello. Ebiro 20 Okwaikumi na kumwe 1986, amahe maingi agarikwesigwa ahari Amin gakataaha omu Uganda garikwebemberwa amahe ga Zaire. Amahe gakataaha ahanyima y'okutendekwa omu kihama omuri Zaire hamwe n'okushaba kwa Okello ebiro ikumi enyima.[29]
Ebiro 22 Okwakana, amahe ga Gavumenti omuri Kampala gakaba gatandikire kuruga aha myanya yaago omu bwingi, abahekyera barikweyongyera amaani kuruga omu mashuuma hamwe n'omu mashuuma g'oburengyerwa-izooba.[30]
Obwebembezi bw'eihanga
[edit | edit source]Museveni akarahizibwa nk'omwebembezi w'eihanga ebiro 29 Okwakana. "Ogu tiguri mukoro gw'okuhindura abakuumi, n'empinduka y'amaani," nikwo Museveni yaagizire, ahanyima y'omukoro ogwakozirwe omuramuzi Peter Allen owazairwe omuri Bungyereza. Arikugambira enkumi n'enkumi z'abantu aheeru y'eishengyero rya Uganda, Museveni akaraganisa kugaruka omu demokurasiya: "Abantu ba Afirika, abantu ba Uganda, baine obugabe bw'okutunga gavumenti ya demokurasiya. Ti kiconco kuruga omu gavumenti yoona. Abantu abaine obugabe tibashemereire kuba gavumenti, kureka abantu."[31][32]
Okuza omu bwebembezi: 1986-1996
[edit | edit source]Okugaruka omu by'obutegyeki n'eby'entaasya
Uganda ekatandika kwejumba omu nteekateeka ya IMF ey'okugarura busya eby'entaasya omuri 1987. Ebigyendererwa byayo bikaba birimu okugaruraho ebintu ebirikureeta entunguuka, okusiga sente, emirimo, n'okuguza ebintu aheeru y'eihanga; okushongyera eby'obushubuzi n'okugarura busya eby'obushubuzi n'okureetaho entunguuka omu by'obushubuzi aha rurengo rwona.[33]
Obugabe bw'abantu hamwe n'ebyokwerinda omunda
[edit | edit source]Ekibiina kya NRM kikaija omu butegyeki kirikuraganisa kugaruraho obusingye n'okuheereza ekitiinisa obugabe bw'abantu. Eki kikaba kiri kimwe aha bigyendererwa ikumi bya NRM, nk'oku Museveni yaagambire omu kugamba kwe aha kwerahira.[4][34]
Enshonga ya kabiri aha nteekateeka yaitu n'okwerinda abantu n'ebintu. Buri muntu omu Uganda ashemereire kuba aine obusingye bw'okutuura ahu arikwenda. Omuntu weena, guruupu yoona erikuteganisa eby'okwerinda by'abantu baitu, eshemereire kucwekyerezibwa. Abantu ba Uganda bashemereire kufa ahabw'obuhangwa obutarikubaasa kukorwaho, beitu batari bantu bagyenzi baitu abarikugumizamu nibatambura omu buringwa n'obugaari bw'eitaka ryaitu.
N'obu Museveni yaabaire ari omwebembezi w'eihanga omuri Kampala, ekibiina kya NRM kikaba kitarikubaasa kugira amaani omu bicweka bya Uganda byona, kikashanga kirikurwanisa abahekyera baingi. Kuruga obu Museveni yaatandika kwebembera eihanga, akatunga obushagiki bw'amaani kuruga omu mashuuma n'oburengyerwa-izooba bwa Uganda, ahu yaabaire aine obutuuro. Museveni akabaasa kureetera Abakaramoja, guruupu y'abantu abarikutuura omu byaro omu matemba, abaabaire bataine eiraka ry'amaani omu by'obutegyeki, kumukwatanisa barikumuha omugabo omu gavumenti ensya. Ekicweka ky'amatemba ga Uganda aha nsharo na Sudan kikaba kigumire. Omu kicweka kya West Nile, ekirikutuurwamu Abakakwa na Abalugbara (abaabaire nibashagika Amin), abahekyera ba UNRF na FUNA bakarwana kumara emyaka mingi kuhisya obu amahe g'amaani n'obwegyendesereza byaheza kugaruraho obusingye omu kicweka ekyo.[35]
Omwebembezi w'ekibiina kya UNRF, Moses Ali, akareka okurwana kwe kuba omuhwezi wa kabiri wa mukuru w'eihanga. Abantu kuruga omu bicweka by'amatemba g'eihanga bakareeba okwija kw'obutegyeki obwabaire nibwebemberwa omuntu kuruga omu mashuuma n'okutiina kw'amaani. Ebibiina by'abahekyera bikaruga omu bantu ba Lango, Acholi, na Teso, n'obu byabaire biri eby'amaani. Abahekyera ba Acholi aba Uganda People's Democratic Army (UPDA) bakaremwa kubinga aba NRA omu Acholiland, ekyaretsireho okutiina kw'amaani okw'ekibiina kya Holy Spirit Movement (HSM). Okusingwa kwa UPDA na HSM kukasiga abahekyera omu guruupu eyabaire neemanywa nka Lord's Resistance Army, eyahindukira Abacholi.
NRA ekatunga eiziina ry'okuheereza ekitiinisa obugabe bw'abantu ba buriijo, n'obu Museveni yaaherize kutunga okujumirirwa ahabw'okukoresa abaana abaserukare. Abantu abatarikukuratira emicwe omu NRA bakasiisira eiziina ryabo ahabw'okutaba b'oburingaaniza. "Abashaija ba Museveni ku baizire omurundi gw'okubanza bakakora gye munonga—tukabakiira", omwe aha batuura gye omu kyaro nikwo yaagizire, "kwonka bwanyima bakatandika kukwata abantu n'okubaita".[36][37]
Omu kwezi kwa kashatu 1989, ekitongore kya Amnesty International kikashohoza ripoota y'obugabe bw'abantu omuri Yuganda, Uganda, The Human Rights Record 1986–1989.[38] Kikahandiika okuhenda kw'amaani kw'obugabe bw'abantu okwakozirwe amahe ga NRA. Kurugirira ahari Olara Otunnu, omujwekyerwa w'ekibiina ky'amahanga geeteeraine akagira ngu[[[Museveni akakora orugamba rw'okwita abantu b'enganda za Nilotic - Luo abarikutuura omu kicweka ky'amatemba ga Yuganda. Omu kicweka kimwe aha by'orutaro ebyabaire biri eby'amaani, ahagati y'okwezi kwa ikumi na kumwe na ikumi na kubiri 1988, aba NRA bakabinga abantu 100,000 kuruga omu maka gaabo omuri Gulu hamwe n'omu myanya eyetorwaire. Abaserukare bakaita abantu baingi batarikurabira omu biragiro obu baabaire nibafuruka abantu, barikwotsya amaka n'ebibikiro by'emigaati.[39]
Ebiro 13 Okwamwenda 2019, Owaabaireho mukuru wa poriisi omu Uganda, Genero Kale Kayihura akateebwa aha rukarara rw'ekitongore kya Amerika ekirikujunanizibwa ahaby'obutegyeki ahabw'okuhenda munonga obugabe bw'abantu obu yaabaire ari mukuru wa poriisi kuruga 2005 kuhisya Okwakashatu 2018. Eki kikabaho ahabw'ebikorwa by'ekitongore kya pooriisi ekya Flying Squad Unit ekyabaire kirimu okubonabonesa abantu hamwe n'obushomankuzi. Kayihura akahindurwa Martin Okoth Ochola.
Oburuuru bw'okubanza (1996–2001)
[edit | edit source]Oburuuru bw'okubanza omu bwebembezi bwa Museveni bukabaho ebiro 9 Okwakataano 1996. Museveni akasingura Paul Ssemogerere owa Democratic Party, owaayesimbireho nk'omwebembezi w'ekibiina ky'obutegyeki ekya "Inter-party forces coalition", hamwe n'omwebembezi w'ekibiina kisya Kibirige Mayanja. Museveni akasingura n'obucweka 75.5 bw'oburuuru kuruga omu bantu 72.6 ahari igana abaabaire baine obugabe bw'okuteera akaruuru.[40] N'obu abarikureeba ebirikugyenda omu maisho omu mahanga goona hamwe n'omu ihanga baaheza kugira ngu akaruuru kakabamu oburingaaniza, abo boona abaasingirwe bakanga ebyarugiremu.[41] Museveni arahizibwa nk'omwebembezi w'eihanga omurundi gwa kabiri ebiro 12 Okwakataano 1996.[41]
Omuri 1997, akatandikaho obwegyese bwa puraimare obwa busha.[42]
Oburuuru bwa kabiri bukabaho omuri 2001. Museveni akatunga obucweka 69 bw'oburuuru kusinga Kizza Besigye.[43] owaabaire naamuhakanisa. Besigye akaba ari omunywani wa purezidenti kandi akaba ari omushaho we omu rutaro rwa Uganda orw'omu kishaka. Bakagira obutaikirizana bw'amaani batakatandikire kuteera akaruuru omuri 2001, obu Besigye yaacwamu kwesimba aha ntebe y'omwebembezi w'eihanga.[44] Kampeyini z'oburuuru eza 2001 zikaba ziri ez'akabi munonga kandi Museveni akatiinatiinisa kuta omuhakanisa we "ahansi y'ebigyere mukaaga.[45]
Okuteera akaruuru kukarugamu okujurira okwakozirwe Besigye omu kooti enkuru eya Uganda. Kooti ekasharamu ngu akaruuru kakaba katarimu busingye n'oburingaaniza kwonka ekanga kushazamu ebyarugiremu ahabw'okusharamu kwa.[46]
Oburuuru bukarugamu okushaba kwa Besigye omu kooti enkuru eya Uganda. Kooti ekasharamu ngu akaruuru kakaba katari k'obusingye n'oburingaaniza, kwonka ekanga kushazamu ebyarugire omu karuuru n'obuhwezi bwa 3-2.[47] Kooti ekagira ngu n'obu haraabe haabaire hariho emishango mingi y'obushomankuzi omu karuuru, tikirikuteganisa ebyarugire omu karuuru omu muringo gw'amaani. Omuramuzi omukuru Benjamin Odoki hamwe n'abaramuzi Alfred Karokora[48] hamwe na Joseph Mulenga bakasharamu barikuhagira abarikuhababirwa, kandi abaramuzi Arthur Haggai hamwe na John Tsekoko bakasharamu barikuhagira Besigye.[49]
Okumanywa omu mahanga goona
Museveni akatooranwa nk'omukuru w'ekibiina kya Organisation of African Unity (OAU) omuri 1991 na 1992. Obundi eki Museveni arasingayo kumanywa n'okurwanisa akakooko ka siriimu. Omu myaka ya 1980, Uganda ekaba eine omuhendo gw'abantu abarikukwatwa akakooko ka siriimu oguri ahaiguru munonga omu nsi yoona, kwonka hati omuhendo gw'abantu abarikukwatwa akakooko ka siriimu omu Uganda guri ahansi, kandi eihanga riri eky'okureeberaho ky'obusinguzi omu kurwanisa akakooko ka siriimu omu nsi yoona. Kimwe aha bigyezo ebyabaire nibyebemberwa Museveni kurwanisa akakooko ka siriimu n'ekitongore kya ABC. Puroguraamu ya ABC ekaba eine ebicweka bishatu ebikuru "Okwetantara, Okuba omwesigwa, nainga okukoresa obupiira waaba otakozire ebyo."[50] Omu kwakana 1998, Uganda ekaba eihanga ry'okubanza kurangirirwa nk'eririkubaasa kuhuumurizibwa amabanja garyo omu nteekateeka ya Heavily Indebted Poor Countries (HIPC), erikutunga obukaikuru bwa doora za Amerika 700 omu buhwezi.[51]
Museveni akasiimwa abamwe ahabw'enteekateeka ye y'okuhwera abakazi omu ihanga. Akaba aine omuhwezi we omukazi, Specioza Kazibwe, kumara haihi emyaka ikumi, kandi akozire kihango kuhiga abakazi kuza omu itendekyero. Aha rubaju orundi, Museveni ayangire okushaba kw'okwongyera obugabe bw'abakazi omu maka gaabo (obugabe bw'abakazi kugira omugabo gw'omuka yaabo).[52]
Orupapura rwa New York Times omuri 1997 rukagamba ahari Museveni ruti:[53]
Ebi n'ebiro by'okwesiima ahabwa owabaireho omuheekyera orikutegyeka Uganda. Naagyenda n'obwegyendesereza kandi aine obumanyiso bw'obwebembezi oburikworeka ngu aine obugabe n'okworekwa. Tikirikutangaaza. Okuhurira bamwe aha bakugu omu by'obutegyeki hamwe n'abakugu kigambwe, Purezidenti Yoweri K. Museveni akatandikaho ekibiina ky'eby'obutegyeki ekirikuhindura bingi omuri Afirika, kikareetaho okuhendera kw'obutegyeki bw'abashomankuzi, obw'amaani obwabaire buriho omu bwire bw'orutaro rw'ensi yoona. Ebiro ebi, abakugu omu by'obutegyeki omu kicweka kyona nibamweta omwami. Museveni naagambwaho nk'omuntu w'amaani omuri Afirika. Abantu abamwe hati nibamweta "omuntu w'amaani" omuri Afirika, owa kabiri wenka ahari purezidenti wa South Africa Nelson Mandela.
Omu bihandiiko by'okumanyisa abantu kuruga owa Madeleine Albright omu kutaayaaya kwe omuri Afirika omu kwezi kwaikumi na kubiri omu mwaka gwa 1997, Museveni akagambwaho nk'omuntu w'amatsiko, owaabaire naayebembera obutegyeki bw'obugabe bw'okusharamu, oihireho Uganda okuremwa kwikiriza obutegyeki bw'ebibiina bingi.
Museveni atwire ari munywani w'amaani owa United States omu rutaro rw'okurwanisa obutugi.
Obutabanguko bw'ekyanga
Ebihandiiko ebikuru: Orutaro rw'okubanza orwa Congo hamwe n'orutaro rw'akabiri orwa Congo
Bwanyima y'okwita abantu omuri Rwanda omuri 1994, gavumenti ensya eya Rwanda ekahurira etiinisiibwe ahabw'okugira ngu abaserukare ba Rwanda abaabaire bari omu butegyeki obwabaireho hamwe n'abandi bantu bakaba bari omu Democratic Republic of the Congo (DRC).
Abaserukare aba bakahwerwa Mobutu Sese Seko, orikwebembera Rwanda (n'obuhwezi bwa Museveni) hamwe n'abahekyera ba Laurent Kabila omu rutaro rw'okubanza orwa Congo kubinga Mobutu n'okutwara obutegyeki omuri DRC.[1]: 267–268
Omu kwezi kwa munaana 1998, Rwanda na Uganda zikagaruka zatahirira DRC omu rutaro rwa kabiri orwa Congo, omurundi ogu barikugyenderera kwiha Kabila omu butegyeki, owaabaire ari munywani wa Museveni na Kagame. Museveni hamwe n'abahabuzi be bakye ab'amahe bonka nibo baacwiremu kwohereza amahe ga Uganda People's Defence Force (UPDF) omuri DRC. Oburugo bwingi nibworeka ngu eishengyero rya Uganda hamwe n'abahabuzi b'abantu ba buriijo tibarabuuziibwe aha nshonga egyo, nk'oku kirikwetengwa omu ngyenderwaho y'eihanga eya 1995. Museveni akareetera abakuru b'amahe kugyenda omu maisho n'ekigyendererwa ekyo. "Tukahurira ngu Abanyarwanda nibo batandikireho orutaro kandi gukaba guri omurimo gwabo kugumizamu kuhendera omurimo, kwonka omwebembezi waitu akatwara obwire kandi yaatubeihabeiha ngu tukaba twine eki twine kukora omuri Congo", nikwo omwe aha bakuru b'amahe yaagizire.
Enshonga z'okurwanisa Uganda zikagira ngu zikaba ziri ez'okuzibira "ekittabantu" ekyabaire nikigyenda omu maisho ahari Banyamulenge omuri DRC hamwe n'amahe ga Rwanda, kandi ngu Kabila akaba aremirwe kuha oburinzi aha nsharo kandi akaba naikiriza aba ADF kutahirira Uganda barikuraba omuri DRC.
Amahe kuruga Rwanda na Uganda gakanyaga eby'obugaiga bw'omu itaka hamwe n'embaaho. Amerika ekagarukamu okutahirira okwo erikwemereza obuhwezi bw'amahe ahari Uganda, ekyaretsireho okuhwa amaani omu bwebembezi bwa Clinton, obwabaire nibwenda Uganda kuba ekicweka kikuru ky'ekitongore kya African Crisis Response Initiative. Omuri 2000, amahe ga Rwanda na Uganda gakarwanagana emirundi eshatu omu rurembo rwa DRC orwa Kisangani, ekyaretsireho obunkenke n'okusiisikara kw'omukago gwa Kagame na Museveni. Gavumenti ya Uganda nayo etairweho orubanju ahabw'okwongyera aha butabanguko bwa Ituri, obutabanguko oburi ahansi y'obutabanguko bwa Congo obwa kabiri. Amahe ga Uganda gakaruga omuri Congo omu butongore omuri 2003 kandi ekibinja ky'abakuumi b'obusingye b'ekibiina ky'amahanga geeteeraine kikateebwaho.
Ekisanja kya kabiri (2001–2006)
Oburuuru bwa 2001
Omu 2001, Museveni akasingura akaruuru k'omwebembezi w'eihanga n'oburuuru bwingi, kandi munywani we ow'obunaku n'omushaho we Kizza Besigye niwe yaasingire akaruuru. Museveni akagyenda aha bodaboda kuhayo empapura ze z'okwesimbaho omu karuuru.
Hakabaho okujumirirana kwingi n'obwanga omu kampiini z'oburuuru bw'omwebembezi w'eihanga omuri 2001, kandi hakabaho obutabanguko bwanyima y'okurangirira obusinguzi bwa Museveni. Besigye akahakanisa ebyarugire omu buruuru omu kooti enkuru eya Uganda. Babiri aha bacwi b'emanja bataano bakashoboorora ngu hakaba hariho obutahikiirira omu buruuru kandi ngu ebyarugire omu buruuru bikaba bishemereire kuhakanisibwa. Abandi bashatu bakashoboorora ngu obutahikiirira bukaba butarikukwata aha birugire omu buruuru omu muringo gw'amaani, kwonka bakagira ngu "hakaba hariho obuhame ngu omu myanya mingi y'okuteereramu akaruuru hakaba hariho okwiba" kandi ngu omu bicweka ebimwe by'eihanga, "omusingye gw'oburuuru bw'ob[[1]
Okukwatanisa omu by'obutegyeki hamwe n'empindahinduka omu ngyenderwaho y'eihanga.
Bwanyima y'oburuuru, ab'eby'obutegyeki abarikukwatanisa na Museveni bakatandika ehururu y'okwihaho ekikomo ky'ebisanja by'omwebembezi w'eihanga, ekyamwikiriza kwesimbaho omurundi ogundi omuri 2006. Engyenderwaho y'eihanga eya 1995 ekaba neehereza ekikomo ky'ebisanja bibiri by'omwebembezi w'eihanga.
Okugyenderera kuhindura engyenderwaho y'eihanga hamwe n'okugyezaho kucwekyereza ab'ebibiina by'obutegyeki eby'orubaju orurikuhakanisa gavumenti kiretsireho okwetomboitwa kuruga omu bantu b'omwihanga, ab'ensi yoona hamwe n'abagabi b'obuyambi bwa Uganda. Omu kihandiiko kye aha banyamakuru, ekibiina ekikuru ekirikuhakanisa gavumenti ekya Forum for Democratic Change (FDC) kikajunaana Museveni okwejumba omu "purogyekiti y'okwenda kuguma ari omwebembezi w'eihanga amagara gye goona", hamwe n'okuguza abakiiki omu ishengyero kuteera akaruuru k'okuhakanisa empindahinduka omu ngyenderwaho y'eihanga, abeebembezi ba FDC bakagira bati:
Nk'oku kyareebirwe abahandiiki b'eby'obutegyeki, otwariiremu na Wafula Oguttu, Museveni akaba yaagambireho ngu akateekateeka ngu ekiteekateeko ky'okuguma omu ofiisi kumara "emyaka 15 n'okukiraho" kikaba kiri eky'obushema. Ebigambo by'omurwanirizi w'obworo omuri Ireland Bob Geldof bikareetaho okwesharinga aheeru ya Bungyereza omuri Kampala. "Mukwate Museveni. Obwire bwawe bwahwaireho, rugaho", nikwo Geldof yaagizire omu. Geldof akagira atyo omu kwezi kwa kashatu 2005, arikushoboorora ngu enteekateeka y'okuhindura engyenderwaho y'eihanga ekaba neeshiisha ebyafaayo bya Museveni omu kurwanisa obworo hamwe na siriimu.
Omu kicweka ky'ebiteekateeko omu Boston Globe hamwe n'omu kugamba okwahairwe aha Wilson Center, owaabaireho omujwekyerwa wa Amerika omuri Uganda Johnnie Carson akongyera kujumirira Museveni. Oyihireho okumanya omwebembezi nk'omuhinduzi w'amazima, obwebembezi bwe [buretsireho] obutebekana hamwe n'entunguuka, Carson nawe akagira ati, "nitubaasa kuba turiyo nitureeba Mugabe ondiijo hamwe na Zimbabwe erikukorwa".[1] "Abarikureeba omu maisho nibareeba Museveni nk'orikukora kuhindura engyenderwaho y'eihanga nk'oburemeezi oburikukira kureetera abebembezi ba Afirika obutenda kukuratira ebiragiro by'engyenderwaho y[[2]
Omu kwezi kwa mushanju 2005, Norway ekaba eihanga rya kashatu omuri Buraaya omu myezi mikye kugamba aha kushara omu buhwezi bwabo ahabwa Uganda ahabw'obwebembezi bw'eihanga. Bungyereza na Ireland nabo bakakora nikyo kimwe omu kwezi kwa kataano. "Minisiture yaitu y'enshonga z'aheeru ekaba neeyenda kworeka enshonga ibiri: okuhindura engyenderwaho y'eihanga okwihaho ekikomo ky'ebisanja, hamwe n'oburemeezi bw'okwiguraho obusingye bw'eby'obutegyeki, obugabe bw'abantu hamwe n'obushomankuzi", Omujwekyerwa wa Norway Tore Gjos Ekyabaire kiri eky'omugasho munonga n'okukwatwa kw'abajwekyerwa babiri kuruga omu kibiina ekirikuhakanisa gavumenti ekya FDC. Abarwanirizi b'obugabe bw'abantu bakagira ngu okukwatwa kwabo kukaba kuri okw'eby'obutegyeki. Ekitongore ekirikurwanirira obugabe bw'abantu ekya Human Rights Watch kikagira ngu "okukwatwa kw'abajwekyerwa aba kurimu okwenda.
Ekihandiiko ky'ekitongore ky'ensi yoona ekya banka eky'ekihama ekyashohozibwa omu kwezi kwakataano kikagira ngu ekitongore ekyo eky'ensi yoona kikaba nikiza kusharaho obuhwezi bwakyo aha puroguraamu ezitarikukwata aha by'obuhwezi omu Uganda. Ekihandiiko kikagira ngu "nitwefuuza ahabw'okugira ngu titurikubaasa kugamba gye aha nshonga z'eby'obutegyeki eziriho hati omu Uganda, okukira munonga twaba nituteekateeka aha byafaayo by'ensi egi kuruga omu myaka ya 1990". "Gavumenti eremirwe kuta abantu b'emiringo etarikushushana omu ihanga omu nteekateeka y'eby'obutegyeki erikubaasa kuhangaara kumara obwire buraingwa...Eky'omugasho munonga, enkora y'eby'obutegyeki, ahabw'okugira ngu omwebembezi w'eihanga aine ekigyendererwa ky'okwongyera aha kisanja kye kya kashatu, neeyoreka ngu abantu tibarikwenda kumanya ebirikugyenda omumaisho.
Museveni akagarukamu okugyemeserezibwa kw'amahanga goona obwo arikujunaana abagabi b'obuyambi ahabw'okwejumba omu by'obutegyeki by'omunda hamwe n'okukoresa obuhwezi kuhindura amahanga amooro. "Reka abarikukwatanisa batugambire eki tushemereire kukora reero tugire eki twecweramu ... amahanga agatunguukire gashemereire kurekyeraaho okukoresa obuhwezi kugyema oku amahanga gaitu garikwebemberwa." [1] "Ekizibu ky'abantu abo ti kya kugaruka kwebembera omurundi gwa kashatu, nari okurwanisa obushomankuzi, nari okwikiriza ebibiina by'obutegyeki bingi," nikwo Museveni yaayongyeireho omu rukiiko[[2] oru yaabaire aine n'abebembezi ba Afirika abandi, "ekizibu n'okugira ngu nibenda kutugumya aho tutakurire."
Omu kwezi kwa mushanju 2005, akaruuru k'okuhindura engyenderwaho y'eihanga kakashazamu emyaka ikumi na mwenda y'okuzibira emirimo[[1] y'ebibiina by'obutegyeki. Omu "Movement system" etari y'ebibiina by'obutegyeki (ekirikwetwa "movement") eyatandikirweho Museveni omuri 1986, ebibiina by'obutegyeki bikagumaho, kwonka abesimbireho bakaba baine kwesimbaho nk'abantu buntu omu mwanya gw'okwesimbaho nk'abajwekyerwa b'ebibiina by'obutegyeki. Ekigyendererwa ky'ekikorwa eki kikaba kiri okukyendeeza okwebaganisamu omu nganda, n'obu abarikureeba eby'obutegyeki barikugira ngu enkora egi ekaba etarimu kintu kyona kureka okuzibira ebibiina by'obutegyeki eby'orubaju orurikuhakanisa gavumenti. Omu kwezi kwa mushanju 2005, akaruuru k'okuhindura engyenderwaho y'eihanga kakashazamu emyaka ikumi na mwenda y'okuzibira emirimo y'ebibiina by'obut[[1]egyeki. Omu "Movement system" etari y'ebibiina by'obutegyeki (ekirikwetwa "movement") eyatandikirweho Museveni omuri 1986, ebibiina by'obutegyeki bikagumaho, kwonka abesimbireho bakaba baine kwesimbaho nk'abantu buntu omu mwanya gw'okwesimbaho nk'abajwekyerwa b'ebibiina by'obutegyeki. Ekigyendererwa ky'ekikorwa eki kikaba kiri okukyendeeza okwebaganisamu omu nganda, n'obu abarikureeba eby'obutegyeki barikugira ngu enkora egi ekaba etarimu kintu kyona kureka okuzibira ebibiina by'obutegyeki eby'orubaju orurikuhakanisa gavumenti. Omubaka w'orubaju orurikuhakanisa gavumenti Omara Atubo agizire ngu ekyetengo kya Museveni eky'okuhindura gavumenti kikaba kiri "ekishushani kyonka eki arikukoresa kweshereka ebigyendererwa bye.
Okufa kwa John Garang
[edit | edit source]Ebiro 30 okwamushanju 2005, omuhwezi wa purezidenti wa Sudan John Garang akaitwa obu enyonyi ya purezidenti wa Uganda yagwa obu yabaire naagaruka Sudan kuruga omu nteerane omuri Uganda. Garang akaba ari omuhwezi wa purezidenti wa Sudan kumara esande ishatu atakafiire.[2]
Okuteebereza okwabaire kwingi aha kyarugiremu akabenje kareteire Museveni, ebiro 10 okwamunaana, okutiinatiinisa okukinga emikutu y'amahurire eyashohoize "ebiteekateeko by'okwekobaana" aha kufa kwa Garang. Omu kihandiiko kye, Museveni akagira ngu okuteebereza kukaba kuri okwakabi aha by'okwerinda by'eihanga. "Tindikwija kugumizamu n'okwikiriza orupapura rw'amahurire oruri nk'empungu. Orupapura rwona orurikuzaana n'eby'okwerinda by'ekyanga, tindikwija kugumizamu n'okwikiriza orupapura rw'amahurire oruri nk'empungu. Tindikwija kugumizamu n'okwikiriza orupapura rw'amahurire oruri nk'empungu. Eizooba eryakuratsireho, reediyo erikumanywa munonga eya KFM ekaihwaho rayisinsi yaayo ahabw'okushohoza okuhanuura aha kufa kwa Garang. Omushomi wa reediyo Andrew Mwenda akakomwa ahabw'okureetaho obwimukiriro ahabw'ebigambo ebi yaagambire aha puroguraamu ya reediyo ye eya KFM.
Akaruuru k'okwezi kwa kabiri 2006
[edit | edit source]Ebiro 17 Okwaikumi na kumwe 2005, Museveni akatooranwa nk'omwebembezi w'ekibiina kya NRM owaabaire ayesimbire aha ntebe y'omwebembezi w'eihanga omu karuuru k'Okwakabiri 2006. Okwesimbaho kwe ahabwa kashatu kukareetaho okuhakanisibwa, ahabw'okuba akaba yaaraganiise omuri 2001 ngu akaba naaza kwesimbaho omurundi gw'ahamuheru.
Okukwatwa kw'omwebembezi w'orubaju orurikuhakanisa gavumenti Kizza Besigye ebiro 14 Okwaikumi na kumwe – arikujunaanwa okurya omu Okwesimbaho kwa Museveni omurundi gwa kashatu, okukwatwa kwa Besigye, hamwe n'okuzingiza kooti enkuru omu kuhurira omushango gwa Besigye (ekibinja ky'amahe[[1] ekyabaire kirimu abaserukare b'amaani ekyaheirwe eiziina ry'abanyamakuru nka "Black Mambas Urban Hit Squad"), kikareetera Sweden, Budaaki, hamwe na Bungyereza kurekyeraaho obuhwezi bw'eby'entaasya obu baabaire nibaheereza gavumenti ya Museveni ahabw'okwerarikirira kwabo aha ntunguuka y'eihanga omu by'obugabe bw'okusharamu.
Oburuuru bwa 23 okwa kabiri 2006 bukaba buri obw'okubanza omu myaka 25 kandi bukareebwa nk'okugyezaho obugabe bw'okusharamu. N'obu Museveni yaakozire kubi kukira omu buruuru obwabaireho, akatooranwa kugaruka kumara emyaka etaano, ahabw'okuba akatunga obucweka 59 ahari igana bw'oburuuru kandi Besigye yaatunga obucweka 37 ahari igana. Besigye akagira ngu akaruuru kakaba karimu obushomankuzi kandi yaayanga ebyarugiremu. Ekibiina kya European Union hamwe n'abareebi b'oburuuru abarikwetegyeka bonka omu Uganda bakashoborora oburuuru bwa 2006 nk'obutari bw'oburingaaniza n'obusingye. Kooti enkuru eya Uganda ekashoborora ngu akaruuru kakaba karimu okutiinatiinisa, obwimukiriro, okwihaho abateezi b'akaruuru obugabe bw'okuteera akaruuru hamwe n'ebindi ebitahikire; kooti ekateera akaruuru k'abantu bana ahari bashatu kushagika ebyarugiremu.
Ekisanja kya kashatu (2006–2011)
[edit | edit source]Omu 2007, Museveni akatwara amahe omu kikwekweto ky'okurinda obusingye ekya African Union omuri Somalia.
Omu kisanja eki, Museveni akabugana abashubuzi barimu na Wisdek, okutunguura eby'empurizagana hamwe n'okutunguura eby'obushubuzi hamwe n'okureeta emirimo omu ihanga.
Obwimukiriro bw'okwezi kwa mwenda 2009. Omu kwezi kwa mwenda 2009 Museveni akanga Kabaka Muwenda Mutebi, omugabe wa Buganda, orusa rw'okutaayaayira ebicweka bimwe by'obugabe bwa Buganda, okukira munonga disiturikiti ya Kayunga. Obwimukiriro bukabaho kandi abantu abarikurenga 40 bakaitwa kandi abandi bakakomwa. Okwongyera ahari ekyo, abantu abandi mwenda bakaitwa omu bwimukiriro bwa "Walk to Work" obwabaireho omu kwakana 2011. Kurugirira aha ripoota ya Human Rights Watch 2013 World Report on Uganda, gavumenti ekaremwa kucondooza aha kwitwa okwabaireho omu mukoro gwombi.
Obukristaayo oburikukuratira ebiragiro
Omu 2009, MSNBC na NPR bikagamba aha kucondooza kwa Jeff Sharlet aha bikwatiraine n'obumwe ahagati ya Museveni n'ekitongore ky'Abakristaayo ekya The Fellowship (ekirikumanywa nka "Eka").[1][2] Sharlet naagira ngu Douglas Coe, omwebembezi wa The Fellowship, akamanyisa Museveni nk'omushaija mukuru w'ekitongore mu Africa.
Ekisanja kya kana (2011–2016)
Museveni akagaruka yatorwa ebiro 20 okwa kabiri 2011 n'obucweka 68 ahari igana bw'oburuuru obwateirwe. Ebyarugire omu buruuru bikahakanisibwa ekibiina kya European Union hamwe n'ab'orubaju orurikuhakanisa gavumenti. "Eby'oburuuru bikaba birimu oburemeezi obwabaire nibubaasa kwetantarwa", kurugirira aha tiimu y'abareebi b'oburuuru eya European Union.
Bwanyima y'okugwa kwa Hosni Mubarak owa Egypt hamwe na Muammar Gaddafi owa Libya, Museveni akahinduka omwebembezi wa Afirika owaabaire amazire obwire buraingwa.
Omu kwezi kwa ikumi 2011, ebbeeyi y'ebintu ekaba eri ebicweka 30.5 ahari igana, okukira munonga ahabw'okweyongyera kw'emihendo y'eby'okurya hamwe n'amajuta. Omu ntandikwa ya 2011, omwebembezi w'orubaju orurikuhabura gavumenti Kizza Besigye akakora "okutambura kuza aha murimo" arikwesharinga ahabw'emihendo y'ebintu kweyongyera. Ebiro 28 Okwakana 2011, Besigye akakwatwa ahabwokuba Museveni akagira ngu Besigye niwe yaabandize kutaahirira, ekihagaro eki yaayehakaniise.[2] Okukwatwa kwa Besigye kukareetaho obwimukiriro obundi omuri Kampala.[3] Besigye akaraganisa ngu "okwesharinga okw'obusingye" nikwija kugumizamu. Oku gavumenti yaagarukiremu obwimukiriro kujumirirwe amahanga agabaire nigagaba obuyambi.
Omu myaka y'enyima, okutahirira obugabe bw'abanyamakuru kweyongyeire kuba eky'okureeberaho ky'amaani. Kurugirira aha kitongore ekirikurwanirira obugabe bw'abantu ekya Human Rights Watch, "ahagati y'okwezi kw'okubanza n'okwamukaaga [2013], ekitongore ekirikurinda abanyamakuru kikahandiika okutahirirwa kw'abanyamakuru 50, oihireho okuraganisa kwingi okw'okuheereza ekitiinisa obugabe bw'abanyamakuru." [1] Omu bwire obu, empapura ibiri ezirikushomwa munonga, Daily Monitor na Red Pepper, zikakingwa kandi zikakwatwa gavumenti ahabw'okushohoza ebigambirweho ngu hakaba hariho "okuteekateeka kw'okwita abakuru omu gavumenti hamwe n'ab'amahe abaabaire nibahakanisa purezidenti wa Uganda Yoweri Museveni ... hamwe n'enteekateeka ze z'okuheereza mutabani we obutegyeki ku arahuumure".
Enshonga endiijo y'obugabe bw'abantu ekaba eri enshonga omu kutandika kwa 2014 obu Museveni yataire omukono aha iteeka eririkurwanisa ebikorwa by'obushambani omu biragiro. Omu kubuuzibwa aha CNN, Museveni akeeta abashaija n'abakazi abarikushushanisa obuhangwa "abarikunugwa" kandi yaagira ngu ebikorwa by'obushambani bikaba biri ebikorwa ebirikwega. Abebembezi b'amahanga g'oburengyerwa-izooba, otwariiremu na purezidenti wa United States Obama, bakajumirira ekiragiro ekyo.[1]
Museveni atabukire okwejumba kwa Amerika omu rutaro rw'omunda orwa Libya, kandi omu kugamba kwe omu kibiina ky'amahanga ageteraine akagira ngu okurwanisa kuruga omu mahanga ga Afirika nikurugamu amahanga agahamire omu bwire bureingwa, eki arikweta "okumaraho oburemeezi bwa Afirika kurabira omu Afirika".[1]
Ekisanja kya kataano (2016–2021)
[edit | edit source]Akaruuru ka 2016
[edit | edit source]Abeesimbireho ahabwa purezidenti harimu Museveni na Kizza Besigye, abarikwetomboitwa ahabw'okwiba akaruuru hamwe n'obutabanguko aha myanya y'okuteereramu akaruuru. Okuteera akaruuru kukongyezibwayo omu myanya mingi ahanyima y'okugira ngu abantu bakaba batarikwikirizibwa kuteera akaruuru. Kurugirira aha kitongore ky'eby'oburuuru, Museveni akagaruka yatooranwa (18 Ogwakabiri 2016) n'obucweka 61 ahari igana bw'oburuuru kandi Besigye yaatunga obucweka 35 ahari igana. [citation needed] Abesimbireho aha rubaju orurikuhakanisa gavumenti bakagira ngu akaruuru kakaba karimu obushomankuzi bwingi, okuteera akaruuru okutahikire, okukwatwa kw'ab'eby'obutegyeki abarikuhakanisa gavumenti, hamwe n'okutiinatiinisa abateezi b'akaruuru.
Eiteeka ry'okwihaho ekikomo ky'emyaka omuri 2018
[edit | edit source]Museveni, nk'omwebembezi w'eihanga rya Uganda, akata omukono aha iteeka ry'okuhindura engyenderwaho y'eihanga erya 2 2017,[1] eririkumanywa nka "ekikomo ky'emyaka" ebiro 27 Okwaikumi na ibiri 2017. Eiteeka rikahinguzibwa eishengyero rya 10 erya Uganda ebiro 20 Okwaikumi na ibiri 2017.[2] Okurugiirira aha kicweka 259 na 262 eky'engyenderwaho y'eihanga rya Uganda, eiteeka rikahindura engyenderwaho y'eihanga ry'okwihaho ekikomo ky'emyaka y'omwebembezi w'eihanga. Emyaka etakahindwirwe, ekicweka 102 (b) kikazibira abantu abari ahaiguru ya 75 hamwe n'abari ahansi ya 35 kwesimba aha ofiisi y'ahaiguru. Eiteeka eririkukwata aha kikomo ky'emyaka eriho hati niryongyera emyaka y'obwebembezi bwa ishengyero kuruga aha myaka etaano kuhika aha mushanju. Eiteeka eri nirigaruraho ekikomo ky'ebisanja bibiri by'omwebembezi w'eihanga ekyabaire kiihwaho omu kuhindura engyenderwaho y'eihanga omuri 2005.
Okuhakanisa eiteeka
[edit | edit source]Bwanyima ya Museveni kuta omukono aha iteeka ry'okuhindura engyenderwaho y'eihanga erya 2 2017,[1] eririkumanywa nka "ekikomo ky'emyaka" ebiro 27 Okwaikumi na ibiri 2017, abantu bakahakanisa eiteeka eri barikukoresa emiringo yoona otwariiremu n'emikutu ya boona.
Ekitongore kya Uganda Law Society hamwe n'ab'orubaju orurikuhakanisa gavumenti bakahababira eiteeka eri omu kooti, barikugira ngu enkora eyaretsireho akaruuru ekaba neehenda ebicweka 1, 2, 8A, 44 (c), 79 na 94 omu ngyenderwaho y'eihanga[[[1] Nabo nibagira ngu okukoresa amaani g'amahe na poriisi omu kuhanuura aha iteeka eri kikaba kitarikuhikaana n'ebicweka 208(2), 209 na 259 n'ebindi. Enshonga ya kashatu ei barikugamba n'okugira ngu eiteeka eri nirihenda ebicweka by'engyenderwaho y'eihanga ebindi ebirikukwata aha kwongyerayo ebisanja[1] hamwe n'emitwarize y'oburuuru. Omwe omu ishengyero [Mbwaketamwa Gaffa] akagambwaho nk'orikugira ati, "omwebembezi w'eihanga ku araikirize eiteeka eri, niribaasa kuba riri omu biragiro, kwonka tiririkwija kuba rihikire, kandi nitwija kurihakanisa."2
Abantu nibagarukamu aha iteeka erisya
Ebitongore ebirikukwatisa ebiragiro omu Uganda, ekirikumanyisa poriisi, amahe n'ebindi, bikwasire abantu 53, otwariiremu n'omwebembezi w'orubaju orurikuhakanisa gavumenti Kizza Besigye, ahabw'okwesharinga barikuhakanisa eiteeka ry'okwihaho ekikomo ky'emyaka y'omwebembezi w'eihanga.[1][[[2]
Ekibinja ky'abanyishengyero kuruga omu kibiina ekiri omu butegyeki ekya National Resistance Movement (NRM), bakakora omu kihama okwihaho ekikomo ky'emyaka ahabw'okuba kikaba nikiija kuheereza Museveni omwanya gw'okwesimbaho omurundi ogundi omu karuuru ka 2021.[1]
Okucondooza okwakozirwe ebitongore by'obuntu buntu kumara ameezi ashatu ahagati y'okwezi kwa mwenda na kwaikumi na kumwe, ebitongore by'obuntu buntu bikakora okucondooza kumara ameezi ashatu ahagati y'okwezi kwa mwenda na kwaikumi na kumwe, kukashanga ngu ebicweka 85 ahari igana by'abantu abarondoirwe bakahakanisa okwihaho ekikomo ky'emyaka, kandi ebicweka 15 byonka nibo baashagikire.
Abany'eishengyero rya Uganda bateire akaruuru k'okwihaho ekikomo ky'emyaka, ahabw'okuba nibenda kuhwera Museveni kumara ekisanja kya mukaaga omu ofiisi. Omunyabiragiro w'obugabe bw'abantu Nicholas Opiyo akagira ngu okwihaho ekikomo ky'emyaka, kimwe aha bintu ebikuru ebirikurinda obugabe bw'abantu, nikiija kureetera Uganda kuguma omu butegyeki bw'obutegyeki bw'obutegyeki bw'obutegyeki bw'obutegyeki bw'obutegyeki bw'obutegyeki bw'obutegyeki bw'obutegyeki bw'obutegyeki.
Ekisanja kya mukaaga (2021–2026)
[edit | edit source]Ebiro 16 Okwakana 2021 akakiiko k'eby'oburuuru omuri Uganda kakarangirira ngu Museveni akasingura akaruuru k'omurundi gwa mukaaga n'obucweka 58.6% bw'oburuuru. [1][2] O[[[wakabiri Bobi Wine, hamwe n'abebembezi b'orubaju orurikuhakanisa gavumenti abandi bakanga kwikiriza ebyarugire omu buruuru, barikugira ngu akaruuru kakaba karimu obushomankuzi bwingi kukira akandi koona akaabaireho omu byafaayo bya Uganda. [3] Omu kampiini z'oburuuru bw'omwebembezi w'eihanga ebiro 19 Okwaikumi na kumwe 2020, Museveni akashoboorora ngu kampeyini za Wine zikaba nizishagikwa abanyamahanga, kandi, okukira munonga, abashaija n'abakazi abarikushushanisa obuhangwa. [4]
Ebitongore by'obuntu buntu hamwe n'abakugu omu by'obugabe bw'okusharamu bakahamya ngu akaruuru kakaba katarimu busingye n'oburingaaniza. [1][2] Akakiiko k'eby'oburuuru kakashohoza ekihandiiko ekirikworeka ebyarugire omu buruuru ekyabaire kirimu obushomankuzi. [3] Akakiiko k'eby'oburuuru kakaraganisa okucondooza kwonka tikurabaireho. [4] Wine akateebwa omu kihome ky'omuka ebiro 15 Okwakana. [5] Abareebi b'ensi yoona abarikwetegyeka kandi abarikumanya eby'obugabe bw'okusharamu bakashaba okucondooza aha bushomankuzi oburikubaasa kuba bwarabaireho omu buruuru, okukinga intaneeti omu ihanga ryona, okutuntuzibwa kw'abantu, [6][7] hamwe n'okwanga kwikiriza abantu abamwe. [8][9] Wine akarekurwa ebiro 26 Okwakana. [10]
Omu kwezi kwa mukaaga 2021, abantu 44 bakakwatwa aha rurembo rw'abashaija n'abakazi abarikushushanisa obuhangwa, barikwetomboita ngu bakaba nibahenda ebiragiro bya COVID SOPs.[1]
Omu kwezi kwa mushanju 2022, Museveni akakora orukiiko na minisita w'enshonga z'aheeru owa Russia, Sergey Lavrov, arikugira ngu "Titurikwikiriza omu kuba abazigu b'omuzigu waawe." [2]
Omu kwezi kwa ikumi 2022 Museveni akashaba okusaasirwa kuruga Kenya ahabwa mutabani we, Muhoozi Kainerugaba owaataire aha mukutu gwe ogwa Twitter ngu akaba naabaasa kutahirira Kenya omu sande ibiri. [3]
Omu kwezi kwa mushanju 2023, Museveni akaza omu rukiiko rwa Russia na Afirika omuri Saint Petersburg kandi yaabugana omwebembezi wa Russia Vladimir Putin.[1] Atarikugamba butunu aha kurumbwa kwa Russia omuri Ukraine nainga orutaro orundi,[[2] Museveni akagira ngu "entaro zonka ezirikwikirizibwa n'ez'oburingaaniza, nk'entaro z'okurwanisa okukorwa abajwekyerwa. Entaro z'okutegyeka zitari z'oburingaaniza niziija kuremwa kandi zishishe obwire n'omugisha. Okuganiira nigwo muhanda oguhikire."
Bwanyima y'okutahirira kwa Hamas omuri Israel omu Kwaikumi 2023, Museveni akooreka okwerarikirira aha nshonga kandi yaashaba okuganiira hamwe n'okutereeza eihanga rya Israeli na Palestine.
Omu Kwaikumi 2025, Museveni akarangirira okwesimba aha ntebe y'omwebembezi w'eihanga omu Kwaikumi na kumwe 2026. Akarangirirwa omu butongore nk'omwebembezi w'ekibiina kye okwezi okwakuratsireho. Ebiro 27 Okwamunaana 2025, ekibiina ekiri omu butegyeki ekya National Resistance Movement kikashagika Museveni nk'omwebembezi w'eihanga omu karuuru ka 2026. Ekibiina ekyabaire kiine oruteerane rwakyo orw'omurundi gwa kataano, nakyo kikashagika Museveni nk'omwebembezi w'ekibiina kuhisya omwaka 2031.[3]
Ebiro 23 Okwamwenda 2025, Museveni akarangirirwa kwesimba aha ntebe y'omwebembezi w'eihanga omurundi gwa mushanju.
Amagara g'omuntu
[edit | edit source]Museveni n'omukurisitaayo kandi memba w'ekanisa ya Uganda. Ashweraine na Janet Kataaha Museveni, née Kainembabazi, ou aine abaana bana:
Gen. Muhoozi Kainerugaba – akazarwa omuri 1974, genero omu mahe ga Uganda People's Defence Forces (UPDF)[1][2] omu mahe ga UPDF[3][4] Natasha Karugire – akazarwa omuri 1976, omuteezi w'ebishushani kandi omuhabuzi, ashweraine na Edwin Karugire, omuhandiiki w'omwebembezi w'eihanga rya Uganda aha nshonga z'omuka.[5] Patience Rwabwogo – akazarwa omuri 1978, omuburizi w'ekanisa ya Covenant Nations Church,[6] Buziga, Kampala, ashweraine na Odrek Rwabwogo.[7] Diana Kamuntu – akazarwa omuri 1980, ashweraine na[[[Geoffrey Kamuntu.[8]
Reeba n'ebi
[edit | edit source]- Eby'obutegyeki bwa Uganda
- Ebibiina by'obutegyeki omu Uganda
- Oruteerane rw'amahanga goona orwa Tokyo orurikukwata aha ntunguuka ya Afirika
- Ebyafaayo bya Uganda (1979–present)
- Uganda Salvation Front Henry Tumukunde
- Orukarara rw'abebembezi b'amahanga abariho hati hamwe n'obwebembezi
- Orukarara rw'abeebembezi b'ekitongore ekirikukurira eby'obutegyeki kurugirira aha kushemererwa
Oburugo
[edit | edit source]
- ↑ Daily, The Chosun (6 October 2025). "Museveni Seeks Seventh Term After 40 Years in Power". The Chosun Daily (in Korean). Retrieved 20 November 2025.
- ↑ Arriola, Leonardo R.; Rakner, Lise; Van De Walle, Nicolas, eds. (2023). Democratic Backsliding in Africa?: Autocratization, Resilience, and Contention. Oxford University Press
- ↑ Tapscott, Rebecca (2021). Arbitrary States: Social Control and Modern Authoritarianism in Museveni's Uganda. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-885647-4.
- 1 2 Sheila Rule (30 January 1986). "Rebel Sworn In as Uganda President". The New York Times. ISSN 0362-4331. Archived from the original on 7 March 2016. Retrieved 28 February 2016.
- ↑ "The Lord's Resistance Army: End Game? | International Crisis Group". www.crisisgroup.org. 17 November 2011. Retrieved 6 September 2025.
- ↑ Studies, the Africa Center for Strategic. "Scrapping Presidential Age Limits Sets Uganda on a Course of Instability". Africa Center. Retrieved 6 September 2025.
- ↑ "Ugandan President Yoweri Museveni signs anti-gay bill". BBC News. 24 February 2014. Retrieved 6 September 2025.
- ↑ "Museveni declared winner of disputed Uganda presidential election". Al Jazeera. 16 January 2021. Archived from the original on 16 January 2021. Retrieved 17 January 2021.
- ↑ "Uganda Launch the 2021/2022 Human Development Report". UNDP. Archived from the original on 21 March 2025. Retrieved 6 September 2025.
- ↑ Masaba, John (12 May 2025). "Development Index: Uganda ranks second in EAC". New Vision. Retrieved 6 September 2025.
- ↑ "Age is but a number". Africa Research Institute. 6 March 2017. Archived from the original on 30 May 2023. Retrieved 19 January 2023.
- ↑ "Yoweri Museveni – Uganda's president profiled". BBC. 17 February 2016. Archived from the original on 31 May 2023. Retrieved 31 May 2023.
- ↑ Momodu, Samuel (24 May 2021). "Yoweri Kuaguta Museveni (1944– )". Blackpast. Archived from the original on 31 May 2023. Retrieved 31 May 2023.
- ↑ "Yoweri Museveni". Britannica. Archived from the original on 10 February 2023. Retrieved 16 January 2023.
- ↑ "Museveni's father, Amos Kaguta to be buried Sunday". New Vision. Retrieved 6 September 2025.
- ↑ "Profile of Yoweri Kaguta Museveni". The New Humanitarian. 15 February 2006. Archived from the original on 4 April 2023. Retrieved 16 January 2023.
- ↑ "Chronology" (PDF). Conciliation Resources. 5 June 2013. p. 87. Archived from the original (PDF) on 12 November 2014. Retrieved 11 November 2014.
- ↑ "Deadliest Conflicts in Uganda". Top Ten Uganda. 4 December 2021. Archived from the original on 18 June 2023. Retrieved 18 June 2023.
- ↑ "Uganda's Presidential Election: Voting for an Autocrat". Australian Institute of International Affairs. Archived from the original on 3 August 2023. Retrieved 18 June 2023.
- ↑ "Why Museveni's UPM party lost the 1980 election". Monitor. 9 January 2021. Archived from the original on 18 June 2023. Retrieved 18 June 2023.
- ↑ Decker, Alicia C. (2014). In Idi Amin's Shadow. Ohio University Press. ISBN 978-0821445020.
- ↑ Butagira, Tabu (22 May 2010). "Janet Museveni Opens Up On Love, Family And Politics". Archived from the original on 17 October 2012. Retrieved 28 February 2016 – via allafrica.
- ↑ "Amin's attack on Tanzania". New African. March 1997. pp. 14–15. Archived from the original on 12 March 2024. Retrieved 5 November 2020.
- ↑ "Peace, and conflict in northern Uganda 2002–06". Conciliation Resources. 2010. Archived from the original on 23 November 2008. Retrieved 30 July 2005.
- ↑ "Profiles of the parties to the conflict". Conciliation Resources. 2002. Archived from the original on 23 November 2008. Retrieved 30 July 2005.
- ↑ "CIA Factbook – Uganda". Cia.gov. Archived from the original on 12 April 2021. Retrieved 16 April 2014.
- ↑ Tindigarukayo, Jimmy K. (1988). "Uganda, 1979-85: Leadership in Transition". The Journal of Modern African Studies. 26 (4): 607–622. ISSN 0022-278X.
- ↑ "Kampala troops flee guerrilla attacks", The Times, 23 January 1986
- ↑ "Troops from Zaire step up Uganda civil war", The Guardian, 21 January 1986
- ↑ "Kampala troops flee guerrilla attacks", The Times, 23 January 1986
- ↑ "Museveni sworn in as President", The Times, 30 January 1986
- ↑ "Uganda: Profile of Yoweri Kaguta Museveni". IRIN. 15 February 2006. Archived from the original on 12 October 2012. Retrieved 17 March 2012.
- ↑ "Structural Adjustment in Uganda". Members.aol.com. Archived from the original on 29 May 2000. Retrieved 16 April 2014.
- ↑ "Museveni 24 Years Later: Ours is not a mere change of guard; it is a fundamental change". Monitor. Archived from the original on 5 March 2016. Retrieved 28 February 2016.
- ↑ Landis, Dan; Albert, Rosita D. (2012). Handbook of Ethnic Conflict: International Perspectives. Springer Science & Business Media. ISBN 978-1461404484.
- ↑ "Africa’s child soldiers" Archived 22 October 2012 at the Wayback Machine, Daily Times, 30 May 2002
- ↑ "Uganda: A Killer Before She Was Nine" Archived 10 September 2006 at the Wayback Machine, Sunday Times, 15 December 2002
- ↑ Uganda: The human rights record 1986–1989. Amnesty International. 1989. ISBN 0939994445. Archived from the original on 30 January 2022. Retrieved 30 January 2022.
- ↑ "Uganda: Breaking the Circle", Amnesty International, 17 March 1999. "Uganda: Breaking the circle: Protecting human rights in the northern war zone – Amnesty International". Archived from the original on 7 November 2007. Retrieved 5 June 2003.
- ↑ "Elections in Uganda". africanelections.tripod.com. Archived from the original on 2 March 2016. Retrieved 28 February 2016.
- 1 2 Nohlen, Dieter; Thibaut, Bernard; Krennerich, Michael (1999). Elections in Africa: A Data Handbook. OUP Oxford. ISBN 978-0198296454.
- ↑ "Uganda's first Batwa pygmy graduate". BBC News. 29 October 2010. Retrieved 7 January 2026.
- ↑ "Elections in Uganda". africanelections.tripod.com. Archived from the original on 2 March 2016. Retrieved 28 February 2016.
- ↑ "Uganda's Kizza Besigye – veteran opposition leader profiled". BBC News. 17 February 2016. Archived from the original on 21 February 2016. Retrieved 28 February 2016.
- ↑ Lawrence, J. P. "In Uganda, Museveni finds biggest election obstacle in former friends". Christian Science Monitor. ISSN 0882-7729. Archived from the original on 28 February 2016. Retrieved 28 February 2016.
- ↑ Lawrence, J. P. "In Uganda, Museveni finds biggest election obstacle in former friends". Christian Science Monitor. ISSN 0882-7729. Archived from the original on 28 February 2016. Retrieved 28 February 2016.
- ↑ "2001 Elections : Supreme Court Judges ruling – Uganda Elections 2016". www.monitor.co.ug. p. 2. Archived from the original on 5 March 2016. Retrieved 28 February 2016.
- ↑ "Justice Karokora was judge of integrity, say colleagues". Daily Monitor. 14 September 2020. Archived from the original on 24 July 2021. Retrieved 8 April 2021.
- ↑ "2001 Elections: Supreme Court Judges ruling – Uganda Elections 2016". www.monitor.co.ug. p. 3. Archived from the original on 6 July 2017. Retrieved 28 February 2016.
- ↑ Leone, Daniel A., ed. Responding to the AIDS Epidemics. Farmington Hills: Greenhaven Press, 2008.
- ↑ "Uganda Home". Archived from the original on 17 March 2005.
- ↑ "Gender implications for opening up political parties in Uganda" Archived 18 January 2012 at the Wayback Machine, Sylvia Tamale, Faculty of Law, Makerere University, from the Women of Uganda Network Archived 9 November 2005 at the Wayback Machine
- ↑ Uganda Leader Stands Tall in New African Order Archived 29 January 2006 at the Wayback Machine, James C. McKinley, New York Times, 15 June 1997