Wp/liv/Līvõ kēļ

Līvõ kēļ agā līvõkēļ um Līvõ rov kēļ, mis pigātagā um kaddõn jarā. 20. sadāāigast ežmis pūolsõ līvõkēļ vel vȯļ Kurāmō līvõd rāndalist rõk kēļ.

Līvõkēļ sai opātõt ka rānda skūolši. 20. sadāāigast tuoiz pūols līvõkīel kȭlbatimi um īend piškimizõks. Kōd mōīlma suoddõ ja okupātsij rezultātõs līvõd kilād vȯļtõ īenõd tijād.

Līvõkīeldõ rõkāndijist jelīstõ kui ikšlimist mingižis kūožis Leţmōs ja uļļis mōs. Seļļist līvõ aimõd, kus vanbist mūoštabõd jemākīeldõ ja siedā opātõbõd eņtš lapstõn, jembit iz ūo. Mäd āigas entš tīe jeddõpēḑõn tīeb organizātsij "Līvõd īt" ja administratīv teritoriāli lūotimi "Līvõd rānda". Ne pilõbõd iļ līvlist ja iļ nänt tagāntuļļijist, kis tīedõbõd eņtš suggimizõ, no jemākīeldõ jembit äb mūoštabõd. Leţmōs āt mingist 200 seļļist rovštõ.

Līvokīels lōlabõd kuolm loul ansamblõd: "Līvlist", "Kāndla" ja "Vīm"; mingizkõrd līvõ lōlõd kilāndõbõd folklor kuop "Skandinieki" ka. Loul võib kīeldõ praţţõ jo kōgiņ kui jegāpǟvaļi jel.

Um nǟdõb, ku 21. sadāāigast īrgandõksõs äb lītõ jembit kui kim rištīngtõ, kīen līvõkēļ um sindikēļ. Lībõd ka seļļist rovst, kis līvõkīeldõ lībõd oppõnõd kui vȭrõz kīeldõ. Līvõkēļ siz līb tieudmīed pierāst.

Vāldamiersūomõ kīeldpūs[edit | edit source]

Tiit-Rein Viitso pierrõ "se, ku līvõkēļ um ikš amā vaņīmi īžki vāldamiersūomõ kēļ, um jõvāgid sieldõ".^[1]

Võidõbõd siḑmõd vāldamiersūomõ kīeld siegās:^[1]

               Vāldamiersūomõ irgkēļ
                        /|\
                       / | \
                      /  |  \
                     /   |   \
                    /    |    \
                   /     |     \
                  /      |      \
                 /       |       \
                /        |        \
               /         |       Ņevā
              /          |        | \
             /           |        |  \
            /            |        |   \
           /             |        |    \
         līvõkēļ      jedāl-    pūoj-  sūomõ
                       ēsti     ēsti   ižor
                      (võrõ)    vaḑā   karēl
                                       vepsā

Līvõ kēļ, võrõ kēļ ja ēsti kēļ vertlimi[edit | edit source]

Līvõ kēļ	Võrõ kēļ	Ēsti kēļ
ǟrga, ǟrgad	härg, häräq	härg, härjad
jālga, jālgad	jalg, jalaq	jalg, jalad
jeng, jengõd	heng, hengeq	hing, hinged
joug, jougūd	jõgi, jõõq	jõgi, jõed
keg, kegūd	kägo, käoq	kägu, käod
kiļg, kīlgõd	külg, küleq	külg, küljed
kūlda, kūldad	kuld, kullaq	kuld, kullad
kurg, kūrgõd	kurg, kurõq	kurg, kured
kūzõz, kūzõd	kuuś, kuusõq	kuusk, kuused
lāiska, lāiskad	laisk, laisaq	laisk, laisad
lānga, lāngad	lang, langaq	lõng, lõngad
lēba, lēbad	leib, leeväq	leib, leivad
lȭga, lȭgad	lõug, lõvvaq	lõug, lõuad
lind, līndõd	tsirk, tsirguq	lind, linnud
lōda, lōdad	laud, lavvaq	laud, lauad
mäg, mägūd	mägi, mäeq	mägi, mäed
märga, mǟrgad	likõ, likõq	märg, märjad
nabā, nabād	naba, nabaq	naba, nabad
nōgõ, nōgõd	nahk, nahaq	nahk, nahad
ōbõz, ōbõd	haav, haavaq	haab, haavad
pāika, pāikad	paik, paigaq	paik, paigad
pūoga, pūogad	poig, pujaq	poeg, pojad
rānda, rāndad	rand, rannaq	rand, rannad
rīnda, rīndad	rind, rinnaq	rind, rinnad
rōda, rōdad	raud, ravvaq	raud, rauad
sǟlga, sǟlgad	sälg, säläq	selg, seljad
säsk, säskūd	kiholanõ, kiholasõq	sääsk, sääsed
siga, sigād	tsiga, tsiaq	siga, sead
sīgõs, sīgõd	siig, siiaq	siig, siiad
sīlda, sīldad	sild, sillaq	sild, sillad
tēḑ, tǟdõd	täht, täheq	täht, tähed
tig, tigūd	tugi, toeq	tugi, toed
tīlka, tīlkad	tsilk, tsilgaq	tilk, tilgad
tōţi, tōţid	taat, taadiq	taat, taadid
vag,vagūd	vago, vaoq	vagu, vaod
vȭlga, vȭlgad	võlg, võlaq	võlg, võlad
võļg, võlgõd	olg, olõq	õlg, õled
võrg, võrgõd	võrk, võrgoq	võrk, võrgud

Līvõkēļ tämpõ[edit | edit source]

Kas sa tīedad, ku, kis opātõb līvõkīeldõ Ēstimōl opātõb mū kīeltieud (gramatik) äbku Leţmōl. Rōntõd Ēstimōld gläbbõbõd vanā kīeltieud, kus Leţmōl tuļ ūž kīeltieud. Ēstli pierāst se um kil vigā. Sa võid luggõ jemīņ iļ sīe, kunā ma kēratõb iļ līvõkīel nõtkiņţõmiz.

Vaņ ka[edit | edit source]

Tǟntõkst[edit | edit source]

↑ ^1.0 ^1.1 Tiit-Rein Viitso, Līvõkēļ munt vāldamiersūomõ kīeld siegās, 1994 (Kersti Boiko kompilātsijs Lībieši: rakstu krājums 249.–257. l.)

[viitso-1] 1.0 ^1.1 Tiit-Rein Viitso, Līvõkēļ munt vāldamiersūomõ kīeld siegās, 1994 (Kersti Boiko kompilātsijs Lībieši: rakstu krājums 249.–257. l.)

[1]