Wp/liv/Līvõ kēļ
Līvõ kēļ agā līvõkēļ um Līvõ rov kēļ, mis pigātagā um kaddõn jarā. 20. sadāāigast ežmis pūolsõ līvõkēļ vel vȯļ Kurāmō līvõd rāndalist rõk kēļ.
Līvõkēļ sai opātõt ka rānda skūolši. 20. sadāāigast tuoiz pūols līvõkīel kȭlbatimi um īend piškimizõks. Kōd mōīlma suoddõ ja okupātsij rezultātõs līvõd kilād vȯļtõ īenõd tijād.
Līvõkīeldõ rõkāndijist jelīstõ kui ikšlimist mingižis kūožis Leţmōs ja uļļis mōs. Seļļist līvõ aimõd, kus vanbist mūoštabõd jemākīeldõ ja siedā opātõbõd eņtš lapstõn, jembit iz ūo. Mäd āigas entš tīe jeddõpēḑõn tīeb organizātsij "Līvõd īt" ja administratīv teritoriāli lūotimi "Līvõd rānda". Ne pilõbõd iļ līvlist ja iļ nänt tagāntuļļijist, kis tīedõbõd eņtš suggimizõ, no jemākīeldõ jembit äb mūoštabõd. Leţmōs āt mingist 200 seļļist rovštõ.
Līvokīels lōlabõd kuolm loul ansamblõd: "Līvlist", "Kāndla" ja "Vīm"; mingizkõrd līvõ lōlõd kilāndõbõd folklor kuop "Skandinieki" ka. Loul võib kīeldõ praţţõ jo kōgiņ kui jegāpǟvaļi jel.
Um nǟdõb, ku 21. sadāāigast īrgandõksõs äb lītõ jembit kui kim rištīngtõ, kīen līvõkēļ um sindikēļ. Lībõd ka seļļist rovst, kis līvõkīeldõ lībõd oppõnõd kui vȭrõz kīeldõ. Līvõkēļ siz līb tieudmīed pierāst.
Vāldamiersūomõ kīeldpūs
[edit | edit source]Tiit-Rein Viitso pierrõ "se, ku līvõkēļ um ikš amā vaņīmi īžki vāldamiersūomõ kēļ, um jõvāgid sieldõ".[1]
Võidõbõd siḑmõd vāldamiersūomõ kīeld siegās:[1]
Vāldamiersūomõ irgkēļ /|\ / | \ / | \ / | \ / | \ / | \ / | \ / | \ / | \ / | Ņevā / | | \ / | | \ / | | \ / | | \ līvõkēļ jedāl- pūoj- sūomõ ēsti ēsti ižor (võrõ) vaḑā karēl vepsā
Līvõ kēļ, võrõ kēļ ja ēsti kēļ vertlimi
[edit | edit source]| Līvõ kēļ | Võrõ kēļ | Ēsti kēļ |
|---|---|---|
| ǟrga, ǟrgad | härg, häräq | härg, härjad |
| jālga, jālgad | jalg, jalaq | jalg, jalad |
| jeng, jengõd | heng, hengeq | hing, hinged |
| joug, jougūd | jõgi, jõõq | jõgi, jõed |
| keg, kegūd | kägo, käoq | kägu, käod |
| kiļg, kīlgõd | külg, küleq | külg, küljed |
| kūlda, kūldad | kuld, kullaq | kuld, kullad |
| kurg, kūrgõd | kurg, kurõq | kurg, kured |
| kūzõz, kūzõd | kuuś, kuusõq | kuusk, kuused |
| lāiska, lāiskad | laisk, laisaq | laisk, laisad |
| lānga, lāngad | lang, langaq | lõng, lõngad |
| lēba, lēbad | leib, leeväq | leib, leivad |
| lȭga, lȭgad | lõug, lõvvaq | lõug, lõuad |
| lind, līndõd | tsirk, tsirguq | lind, linnud |
| lōda, lōdad | laud, lavvaq | laud, lauad |
| mäg, mägūd | mägi, mäeq | mägi, mäed |
| märga, mǟrgad | likõ, likõq | märg, märjad |
| nabā, nabād | naba, nabaq | naba, nabad |
| nōgõ, nōgõd | nahk, nahaq | nahk, nahad |
| ōbõz, ōbõd | haav, haavaq | haab, haavad |
| pāika, pāikad | paik, paigaq | paik, paigad |
| pūoga, pūogad | poig, pujaq | poeg, pojad |
| rānda, rāndad | rand, rannaq | rand, rannad |
| rīnda, rīndad | rind, rinnaq | rind, rinnad |
| rōda, rōdad | raud, ravvaq | raud, rauad |
| sǟlga, sǟlgad | sälg, säläq | selg, seljad |
| säsk, säskūd | kiholanõ, kiholasõq | sääsk, sääsed |
| siga, sigād | tsiga, tsiaq | siga, sead |
| sīgõs, sīgõd | siig, siiaq | siig, siiad |
| sīlda, sīldad | sild, sillaq | sild, sillad |
| tēḑ, tǟdõd | täht, täheq | täht, tähed |
| tig, tigūd | tugi, toeq | tugi, toed |
| tīlka, tīlkad | tsilk, tsilgaq | tilk, tilgad |
| tōţi, tōţid | taat, taadiq | taat, taadid |
| vag,vagūd | vago, vaoq | vagu, vaod |
| vȭlga, vȭlgad | võlg, võlaq | võlg, võlad |
| võļg, võlgõd | olg, olõq | õlg, õled |
| võrg, võrgõd | võrk, võrgoq | võrk, võrgud |
Līvõkēļ tämpõ
[edit | edit source]Kas sa tīedad, ku, kis opātõb līvõkīeldõ Ēstimōl opātõb mū kīeltieud (gramatik) äbku Leţmōl. Rōntõd Ēstimōld gläbbõbõd vanā kīeltieud, kus Leţmōl tuļ ūž kīeltieud. Ēstli pierāst se um kil vigā. Sa võid luggõ jemīņ iļ sīe, kunā ma kēratõb iļ līvõkīel nõtkiņţõmiz.
Vaņ ka
[edit | edit source]- Ābēd
- LEL 2012 Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz / Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits. – Tartu : Tartu Ülikool, 2012.
Tǟntõkst
[edit | edit source]- ↑ 1.0 1.1 Tiit-Rein Viitso, Līvõkēļ munt vāldamiersūomõ kīeld siegās, 1994 (Kersti Boiko kompilātsijs Lībieši: rakstu krājums 249.–257. l.)