Wp/liv/Līvõ kēļ

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | livWp > liv > Līvõ kēļ
Jump to navigation Jump to search

Līvõ kēļ agā līvõkēļ um Līvõ rov kēļ, mis pigātagā um kaddõn jarā. 20. sadāāigast ežmis pūolsõ līvõkēļ vel vȯļ Kurāmō līvõd rāndalist rõk kēļ.

Līvõkēļ sai opātõt ka rānda skūolši. 20. sadāāigast tuoiz pūols līvõkīel kȭlbatimi um īend piškimizõks. Kōd mōīlma suoddõ ja okupātsij rezultātõs līvõd kilād vȯļtõ īenõd tijād.

Līvõkīeldõ rõkāndijist jelīstõ kui ikšlimist mingižis kūožis Leţmōs ja uļļis mōs. Seļļist līvõ aimõd, kus vanbist mūoštabõd jemākīeldõ ja siedā opātõbõd eņtš lapstõn, jembit iz ūo. Mäd āigas entš tīe jeddõpēḑõn tīeb organizātsij "Līvõd īt" ja administratīv teritoriāli lūotimi "Līvõd rānda". Ne pilõbõd iļ līvlist ja iļ nänt tagāntuļļijist, kis tīedõbõd eņtš suggimizõ, no jemākīeldõ jembit äb mūoštabõd. Leţmōs āt mingist 200 seļļist rovštõ.

Līvokīels lōlabõd kuolm loul ansamblõd: "Līvlist", "Kāndla" ja "Vīm"; mingizkõrd līvõ lōlõd kilāndõbõd folklor kuop "Skandinieki" ka. Loul võib kīeldõ praţţõ jo kōgiņ kui jegāpǟvaļi jel.

Um nǟdõb, ku 21. sadāāigast īrgandõksõs äb lītõ jembit kui kim rištīngtõ, kīen līvõkēļ um sindikēļ. Lībõd ka seļļist rovst, kis līvõkīeldõ lībõd oppõnõd kui vȭrõz kīeldõ. Līvõkēļ siz līb tieudmīed pierāst.

Vāldamiersūomõ kīeldpūs[edit | edit source]

Tiit-Rein Viitso pierrõ "se, ku līvõkēļ um ikš amā vaņīmi īžki vāldamiersūomõ kēļ, um jõvāgid sieldõ".[1]

Võidõbõd siḑmõd vāldamiersūomõ kīeld siegās:[1]

               Vāldamiersūomõ irgkēļ
                        /|\
                       / | \
                      /  |  \
                     /   |   \
                    /    |    \
                   /     |     \
                  /      |      \
                 /       |       \
                /        |        \
               /         |       Ņevā
              /          |        | \
             /           |        |  \
            /            |        |   \
           /             |        |    \
         līvõkēļ      jedāl-    pūoj-  sūomõ
                       ēsti     ēsti   ižor
                      (võrõ)    vaḑā   karēl
                                       vepsā

Līvõ kēļ, võrõ kēļ ja ēsti kēļ vertlimi[edit | edit source]

Līvõ kēļ Võrõ kēļ Ēsti kēļ
ǟrga, ǟrgad härg, häräq härg, härjad
jālga, jālgad jalg, jalaq jalg, jalad
jeng, jengõd heng, hengeq hing, hinged
joug, jougūd jõgi, jõõq jõgi, jõed
keg, kegūd kägo, käoq kägu, käod
kiļg, kīlgõd külg, küleq külg, küljed
kūlda, kūldad kuld, kullaq kuld, kullad
kurg, kūrgõd kurg, kurõq kurg, kured
kūzõz, kūzõd kuuś, kuusõq kuusk, kuused
lāiska, lāiskad laisk, laisaq laisk, laisad
lānga, lāngad lang, langaq lõng, lõngad
lēba, lēbad leib, leeväq leib, leivad
lȭga, lȭgad lõug, lõvvaq lõug, lõuad
lind, līndõd tsirk, tsirguq lind, linnud
lōda, lōdad laud, lavvaq laud, lauad
mäg, mägūd mägi, mäeq mägi, mäed
märga, mǟrgad likõ, likõq märg, märjad
nabā, nabād naba, nabaq naba, nabad
nōgõ, nōgõd nahk, nahaq nahk, nahad
ōbõz, ōbõd haav, haavaq haab, haavad
pāika, pāikad paik, paigaq paik, paigad
pūoga, pūogad poig, pujaq poeg, pojad
rānda, rāndad rand, rannaq rand, rannad
rīnda, rīndad rind, rinnaq rind, rinnad
rōda, rōdad raud, ravvaq raud, rauad
sǟlga, sǟlgad sälg, säläq selg, seljad
säsk, säskūd kiholanõ, kiholasõq sääsk, sääsed
siga, sigād tsiga, tsiaq siga, sead
sīgõs, sīgõd siig, siiaq siig, siiad
sīlda, sīldad sild, sillaq sild, sillad
tēḑ, tǟdõd täht, täheq täht, tähed
tig, tigūd tugi, toeq tugi, toed
tīlka, tīlkad tsilk, tsilgaq tilk, tilgad
tōţi, tōţid taat, taadiq taat, taadid
vag,vagūd vago, vaoq vagu, vaod
vȭlga, vȭlgad võlg, võlaq võlg, võlad
võļg, võlgõd olg, olõq õlg, õled
võrg, võrgõd võrk, võrgoq võrk, võrgud

Līvõkēļ tämpõ[edit | edit source]

Kas sa tīedad, ku, kis opātõb līvõkīeldõ Ēstimōl opātõb mū kīeltieud (gramatik) äbku Leţmōl. Rōntõd Ēstimōld gläbbõbõd vanā kīeltieud, kus Leţmōl tuļ ūž kīeltieud. Ēstli pierāst se um kil vigā. Sa võid luggõ jemīņ iļ sīe, kunā ma kēratõb iļ līvõkīel nõtkiņţõmiz.

Vaņ ka[edit | edit source]

Tǟntõkst[edit | edit source]

  1. 1.0 1.1 Tiit-Rein Viitso, Līvõkēļ munt vāldamiersūomõ kīeld siegās, 1994 (Kersti Boiko kompilātsijs Lībieši: rakstu krājums 249.–257. l.)

vāldamīersūomõ kīelõd
ēsti kēļ | karjala kēļ | līvõ kēļ | sūomõ kēļ | vaḑā kēļ | vepsõ kēļ | võrõ kēļ