Jump to content

Wp/frs/Hôoğ Skaul Ulricianum

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | frs
Wp > frs > Hôoğ Skaul Ulricianum
Hôoğ skaul Ulricianum
Wp/frs/Hôoğ Skaul Ulricianum
Skaulföörm Hôoğ skaul
Stichten 1646
Adräes Von-Jhering-Str. 15
Stad Auerk
Land Leeğsaksen
Stóót Düütskland
Dróóger Landkring Auerk
Skaulers r.w. 2200
Mesters r.w. 165
Bóós Rüdiger Musolf
Wefstee www.ulricianum-aurich.de

Dat Gymnasium Ulricianum is äin mäinbildend hôoğ skaul in Auerk, Oostfräisland. Däi hôoğ skaul het upstünd (2020) ruuğweğ 1.800 skaulers[1] un is d'r mit däi grôotst hôoğ skaul fan Leeğsaksen. Nóómsgeever fan däi 1646 sticht't skaul is Uulerk II. (1606 – 1648), däi fan 1628 an Gróóf fan Oostfräisland was.

Histoorje/Fandóóeğ

[edit | edit source]

Sticht't wur dat Gymnasium Ulricianum 1646 fan Gróóf Uulerk II. Däi 350-joer-fier wur 1996 ofhollen. 2008 firde me mit 'n grôot umtrek döör däi binnenstad fan Auerk un mit 'n meer as hunnertmeeterslâang giirlâan um däi häiel baau umtau dat äinhunnertjorerğ biistóón fan däi olbau as ook dat uutgeeven fan däi litteratürnoobelpriis an däi biikent Uulritsóóner Rudolf Eucken. Däi föördrağ oover Eucken wur fan däi fiiloosoof Hermann Lübbe hollen, däi sülst móól Uulritsóóner west het. Siit dat skauljoer 2004/2005 word't döör de skaulreeföörm in Leeğsaksen ook däi fîift un säest jorgaang unnerrecht. Unnertüsken (2016) biisöykent 1830 skaulers fan däi jorgaang fîiv bit twalm däi skaul, däi fan ruuğweğ 160 mesters (un angóónd mesters) unnerrecht wordent. Siit dat skauljoer 2015/2016 is däi buutenstee fan däi hôoğ skaul in Maurhuusen uplöst. In däi allerbäest tiiden, as dat no 13. jorgâang gaf, biisöchent 2000 skaulers däi skaul. Um dat dat land Leeğsaksen 2014 däi G8-reeföörm weer uemdraajt het, het däi skaul siit 't skauljoer 2020/2021 weer daartain jorgâang. Dat Ulricianum is 'n unnerwiisskaul föör däi stuudjesseeminaaren Läär un Wilmshóóven.

Skauldróóger

[edit | edit source]

Wiilst däi twalf lütje skaulen un däi middelskaul in Auerk in staadsk hâan sünt, is föör dat Ulricianum däi Landkring Auerk skauldróóger. Net soo staajt däi IGS Auerk (bit jorgaang daartain) in däi dróógerskup fan däi Landkring.

Profiil fan däi Skaul

[edit | edit source]

Unnerwiisdullen

[edit | edit source]

Däi skaul het 'n groot fakkenbod, ook in ‘t kursniiwoo. In ‘t middelniiwoo word't fan klâas sööem an tweitóólerğ unnerwiis anbooden. Buutendeem gift 't siit dat skauljoer 2001/2002 blóóserklassen, däi musikunnerwiis anwent, man ook tejoreetisk, anbäident. Dat Ulricianum was as grôotst skaul fan Leeğsaksen lid fan däi landsfêer “Biispilfersöyk för 't Beetern fan d' Geweerd” (“Modellversuch zur Qualitätsentwicklung”).

Wäitenskupsdóóeğ

[edit | edit source]

Elk joer in d' haarst is däi hôog skaul mituutrechter fan däi Auerker Wäitenskupsdóóeğ. In disser weeken wordent biinöymt wäitenskuppers, d'r bii al meer as äin stîiğ noobelpriisdróógers, tau föördróógen in däi kóómers fan däi skaul of fan anner organisóósjes, däi 't stöönent, nöyğt. Skaulers fan däi hooger klassen kooment soo in d’ genäit fan stiipendjems an unnersöyksinstituuten in 't häiel Düütskland un Oiroopó of köönent an unnersöyksprojekten in häiel weerld däilneemen, soo as ekspeeditsjes nóó Antarktiikó un Jakuutsje. Siit 2001 söölent döör däi „Junjor-wäitenskupsdóóeğ“ ook jungerder skaulers in tauhoopaarbaid mit wäitenskuppers fan meerder düütsk unnersöyksinrechtens an natürwäitenskuppelk fróógen un eksperimentäären brocht worden.

Tóólen

[edit | edit source]

Fan klâas fîiv an is Engelsk däi êerst fröem tóól. As twäied fröem tóól wordent fan klâas säes an Latiin, Spóónsk un Fransk anbooden. Fan klâas sööem an (twäied halfjoer) is ‘n dâard frömdtóól möögelk: Latiin, Gräiksk, Fransk of Spóónsk. Buutendeem is fan klâas tâajn an Spóónsk möögelk, bii nauğ nóófróóeğ wordent ook Latiin un Fransk anbooden. In d' rebäit fan d’ maanskuppen (MS, Düütsk: Arbeitsgemeinschaften (AGs)) wordent, ofhangend d'r fan, woo fööl skaulers sük mellent, Iitóólsk, Jóópóónsk un Oostfräisk Plat anbooden. Föör däi jorgangen säes un sööem gift dat däi Latiin-Leerspöölen-MS. Ook gift 't fan klâas sööem an äin tweitóólerğ bod in däi fakken eerdküen, histoorje un poolitik. Siit 2003 is dat Ulricianum feranterelk föör däi biidaund prooven Latiin (grôot Latiinem, lütjet Latiinem) un, wen 't bruukt word't (läest móól in d' haarst 2011), ook föör Heebrääsk. Dit ferantern telt föör ‘t häiel noorder pâart fan ‘t gewest Wäiser-Äiems (Ollenbörğ inswet't).

Projekten

[edit | edit source]

Däi skaul is lid fan dat Cornelius-Program, dat dat ferbüüten fan skaulen stöönen daajt.

Internóósjenóól Ulricianum

[edit | edit source]

Up d’ häiel weerld is dat Ulricianum mit mennerğ anner skaulen in d’ mâan. Hir mautent f'rdan däi ferbinnens nöymt worden, däi döör äin fors ferbüüten fan skaulers an ‘t leevend hollen wordent, bii föörbild däi ferbinnens mit d’ Guajome Park Academy in Wista/Kalifoornje as ook däi mit d’ Westhills High School as däil fan dat GAPP-program, mit ‘t Lycée in Luneville (Frankriik) un mit ‘t Liceum Ogolnoksztalcaçe in Kepno/Poolen. Anner skaulen, mit däi dat Ulricianum in d‘ mâan is, sünt:

  • Walther-Rathenau-Gymnasium Bitterfeld
  • Vollen Ungsdomsskole – Asker/Nörweegen
  • XIII. Liceum – Wrocław/Poolen
  • Gimnazium Pribram/Tsjechje
  • Liceo Scientifico Orazio Grassi, Savona/Iitóólje
  • Läiwerd/Leeğlâan
  • Torre del Mar/Spóónje

Litteratüer

[edit | edit source]
  • Programm des Königlichen Gymnasiums zu Aurich. Tapper, Auerk 1861–1892 (Digitalisat)
  • Ulricianum in Aurich 1646 - 1955. Friedrich van Senden, 1967
  • Festschrift 350 Jahre Ulricianum – Gymnasium Ulricianum Aurich 1646-1996. Hans-Jürgen Westermayer, 1996
[edit | edit source]

Wellen

[edit | edit source]
  1. Gymnasium Ulricianum Aurich. Ofraupen up d’ 18. meert 2021