Wp/yua/K'anxok

- Káastlan t'aan: Tiburón.

Le tiburono'obo' leti'obe' kayo'ob cartílagos (xook Chondrichthyes) ku kajtalo'ob ti' tuláakal le k'áak'náabo'ob yóok'ol kaaba'. ku chíikbesa'alo'ob tumen u esqueleto cartílago, ya'abkach filas u kojo'ob, yéetel u sentidos jach desarrollados, ku meyajo'ob bey depredadores clave ti' le ecosistemas marinos.


Le tiburones (Selachii, ti' le griego σελάχος, 'tiburón') leti'obe' jump'éel jaats kayo'ob cartílagos ti' le subclase Elasmobranchii, ku chíikbesa'alo'ob yéetel jump'éel endoesqueleto mina'an u costillas, dentículos dérmicos, jo'op'éel wa siete ranuras branquiales ti' amal tséel, aletas pectorales ma' u fusionan ti' u pool, yéetel escamas placoides. Leti'obe' le múuch' kiik ti' le división Batomorphi (rayos yéetel rayos manta), formando le clado monofilético Neoselachii, xan k'ajóolta'an je'el bix Elasmobranchii ti' le sentido estricto.
Yaan condricthyes basales ku chíikpajal morfológicamente ti' le tiburones, bey Cladoselache yéetel Doliodus, ku yáax chíikpaj ti' le período Devónico (419-359 millones ja'abo'ob ka'ache'), kex yaan escamas fosilizadas similares ti' le u condrichthyes aparecieron ti' le Ordoviciano tardío (458-444 millones ja'abo'ob ka'ache').


Ka' jo'op' u le yáax tiburones modernos confirmados ku k'ajóolta'ano'ob tak le Jurásico temprano, mentik kex 200 millones ja'abo'ob, yéetel Agaleus siendo le miembro asab úuchben k'ajóolta'an, le registro verdaderos tiburones modernos je'el u páajtal u rastreado tak le Permiano. Juntúul ti' le tiburones fósiles asab k'ajóolta'ano'obo' leti' le megalodon (Otodus megalodon), ku páajtal u k'uchul tak 16 metros u chowakil.
Le tiburoneso'obo' ku jelpajal u nojchil, le chan tiburón enano (Etmopterus perryi), jump'éel especie ti' taam k'áak'náab chéen 17 centímetros u chowakil, tak le tiburón ballena (Rhincodon typus), le kayo'ob asab nojoch tu yóok'ol kaabe', ku k'uchul kex 12 metros u chowakil, je'el u páajtal u pesar kex 215, tak 260 toneladas.
Ku kaxta'alo'ob ti' tuláakal k'áak'náabo'ob yéetel ku taalo'ob tak 2,000 metros, kex tu general ma' ku kuxtalo'ob ichil ja' ch'ujuk, yéetel jump'éel pocos excepciones k'ajóolta'ano'ob, bey le tiburón toro (Carcharhinus leucas) yéetel tiburones río (Glyphis), ku páajtal kaxtik ti' ja' salada yéetel ja' ch'ujuk, ka' jo'op' u le tiburón Gaphitic (Glyphis) ku kuxtal chéen ich ch'ujuk ja'.
Le tiburones yaan ti'ob jump'éel cubierta u escamas placoides (dentículos dérmicos) ku yáantik wáaj u yoot'el ti' le loob yéetel le parásitos, bey ma'alo'obkíinsiko'ob u dinámica fluida. Yaan xan ti'ob ya'abkach kojo'ob ku páajtal u k'e'exel. Le wíiniko'obo' ku chukik tiburones tumen u bak'el wa u aletas, ku beetik u ya'abkach tiburones ku amenazados tumen le meyajo'ob wíinik. Tak 1970, u ya'abil tiburones ts'o'ok u yéemel ti' 71%, chuunil laat'a'an debido a le sobrepesca yéetel le prácticas mutilación bey le aletas.