Wp/vmw/Omwiitumpi
Otistiriitu ya Omwiitumpi[edit | edit source]
Omwiitumpi etistiriitu emosa ya epuruvinsiya ya Okaapu-Telekaatu, Omosampiikhi, eseeti aya muttetthe anamawaai a Onakaati weewo ethamiheriwe aya Eseeti eyo wiraneye mweeri wopacerya a eyaakha ya 2015 ekumihiwaka muttetthe anamawaani a Omwampula, Yokhalana mikano saya , ota ni mipantte onkela nsuwa etistiriitu ya Omusimpwa, Ota ni okhuma nsuwa Etestiriitu ya Omuweta, Othi ni etistiriitu Ya Omeluku ni othi okela nsuwa mukano etistiriitu ya Omakomiiya[1]. Mwaattelo apinaatamu Mwaakha wa 2007, mwaarrepele athoonya wi apinaatamu ikonto miloko 72 840. Muttetthe aya a ekonto 1987 ikhilomu², mwaattelo apinaatamu aniphiya 36,66 apinatamu wa khuta ekhilomu² Ntoko ehimwa awe mwarepele a eyaakha ya 1997, etistiriitu ela yahikhalana ikonto miloko 63 820 sapinaatamu , yoniherya mukhalelo a mwaattelo 32,1 athu wa khuta ekhilomu²[2].
Apinaatamu elepwe mwaarrepele okhiserya oniirela mmpantte a muncerereyo a ipursentu sene 14,1% volattanihiwa vapinaatamu ikonto sene miloko 63 820 apinaatamu owalikeliwq ni mwaarrepele a eyaakha ya 1997[3].
Ehantisi[edit | edit source]
Etistiriitu ela ethokihiwe mahiku yeettaka aya miloko 25 mweeri wa neethana mosa eyaakha ya1986, voothariheliwa vothokihiwa ipoosto vasyasya. Vakhalayini yaari epoosto ya etistiriitu ya Omuweta[4].
Makawanyereyo[edit | edit source]
Etistiriitu enkawanyeya.ipoosto thaaru, (Oxitunta, Omitenta Omwiitumpi ), siniirela mipantte ilokalitaate sintharelana[5]:
Epoosto ya Oxitunta : Oxitunta Ominkeleewa Epoosto ya Omitika: Omitika oOmwattitti Epoosto ya Omwiitumpi: oMaphatte Omwiitumpi Onamakantte Onamphanya