Wp/vmw/Okwaape

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | vmw
Wp > vmw > Okwaape

Etistiriitu ya Onkwape[edit | edit source]

Etistiriitu ya Okwaape (Mwaana otekaka empa)

Okwaape etistiriitu ya epuruvinsiya ya Okaapu-Telekaato, Omosampiikhi, eseeti aya epooma yamukhaani ya Onkwape. Yookhalana mikano saya, Ota waya ni etistiriitu ya Omeluku moono omphattuwa nsuwa ni etistiriitu ya Ontthipwehi, othi ni etistiriitu ya Ya Oxuhuri ni moono onkela nsuwa ni itistiriitu ya Othuci ni Okisaanka[1].

Onkwaape[edit | edit source]

Mwaattelo athu[edit | edit source]

Ntoko nthoonyero oomalela a mwaarrepele aeyaakha ya 2017, etistiriitu erina ikonto emiya 159 340 yapinaatamu muttetthe a ikhilomu ikonto 4836 ikhilomu², ekwaheryaka mwaattelo athu a 32,9 wa khuta ekhilomu². Apinaatamu arepeliwa ekwaha ya mwaalepe okhiserya ononiherya muncerereyo a ipursentu 48,6% yatananihiwa naale ikonto emiya 107 238 yapinaatamu yalikeliwe eyaakha ya 2007[2].

Apinaatamu a etistiriitu ya Onkwape

 1997       2007	    2017

8A7 243 107 238 159 340

Athu ankhala muttetthe vanceenexa taale ari nikoto Namakhuwa, ni ntaava Naya naari nne nooyareliwa ni ipursentu 93% yapinaatamu eyaakha ya 2007. Etiini yaxintta emwiisilamu.

Ehantisi[edit | edit source]

Nsina nnithaneliwa aya ninaano va niphattunwe mwa ONkwapa, mapuro owaatta miyaako muttetthe eene yoowo, okhuma vookhuma nsina Onkwape, vootharelana nivaavo akunya yahipakele aniithana "Ancuabe". Okathi waakolono, Onkwape yaari epoosto ya ekonseelyu ya Poortu Amélia (olelo va enithaneliwa Ophenpa) mpakha mweeri wa nethanaararu eyaakha ya eyaakha ya 1971, yahinuheriwa khukhala esirkunskirisawu[3]. Nootaphuwa wa elapo enaphiya khukhala Etistiriitu . Elokalitaate yakhalahi ya Omeesa yothamihiwa ekhumaja itistiriitu ya Ottipwehi vano kiyeerela mpantte a Onkwape mahiku yeettaka 25 mweeri a nethannamosa eyaakha ya 1986, wiireliwaka orerihelila muttetthe[4].

Etistiriitu ya Onkwape yohaaxiwa ni

khatakariwa ni anamopppoha anrya yahaaxaka athu mmuttetheni mwa Epuruvinsiya ele okhuma ookhuma eyaakha ya   2017.Mwivaavo, enooniherya okhala nipuro nikhupaareliwa athu ale antwawa ekhotto akhumaka papuru otepexa ohaaxiwa nanakhotto. Siiso,mweeri a neeli eyaakha ya 2021 yahirepeliwa ovikanaka  muloko  16 ikonto sene variyari va isenturu iye thaaru[5].

Makawanyereyo Etistiriitu ela enkawanyeya mipantte miraru, Onkwape, Ometoro ni Omeesa, siniirela mmpantte ilokalitaateu sa[6]:

Epoosto ya Okwape: Okwape Oxiikoti Onakuluwe Epoosto ya Onthuro: Onthoro Osaalave Epoosto Omeesa: Okampiini Omeesa Ominyeweni Onancuwa

Muruweryo[edit | edit source]

Etistiriitu ela tiyookweya mwaha wi enithikiliwa ni irampha xexe sa muraarelaxo: erampha ya Ophempa -Ottipwehi, yeeyo ENI Ophenpa ni Onthoro toile eniithaniwa N1 mpantte wu onphattuwa nsue Yothoro ti N14; ni N1 eniirowa othi ni teluttelelana ni muttetthe a Wamphula; ele N380 eluttelela ota wa etistiriitu ya Omusimpwa, Omuweta ni Opaalma ni erampha R761 enokweherya eseeti ya epooma.Epooma ya Onkwape empwanyaneya variyari va ikhilomu miloko 67 wiira orooka Ophempa[7].

Miteko sa muruweryo sinxintta muttetthe ole tiiye Siri soolima, tonaakhyparela anamunceene a ipurusentu (93%).Mpantte munceene ipwo siniireliwa wilyiha.Ipwo sinruwerexiwa tiiya : meele, yootepexa, matyookwa, Nakhuwo, Ikhutte, mattuvi ni musoro. Malyelyiwo anilipiheriwa ni inama sohuwa ni iye sixayiwa mutakwani ntoko (anaahe ni ikuluwe sa mutakwani); ni mireerelo sa mihokhorokho[8].

Miteko soolimwa viireliwaka miteko sootumiha, nxootte, akoroxo ni Nakhuwo saari sowunuwa muraarelo sotepexa owehexexiwa okathi waakolono, Nootaphuwa elapo, masi vaniinanoni va soothika (vanceenexa nxootte) tinooyuneyaxa[9]. Siniruweriwa mihokhorokho ntoko iye samutakwani, vanceenexa iye sirumeeliwa variyari veeye sinaatanyerya aluuxu aniireliwa anamunceene inaamwi ekhanle etakwa[10]. Sookhala tho iseseerva sa karafiite saaxipolorariwa inatumehiwa variyari va eyaakha 1994 mpakha 2000. Ntoko sosomwa siiriwe variyari va ekopanyiya sa maluku owaatta a sookhopela,ireseerva iyo sinuheriwa voophiyaka emilyawu emosa ya itonelaata sa mireerelo sa vatthayani, ni Sookhala sa ipursentu ya10% a karafiiti paahi .mananuna otwoliwa aya (ori vathuruvene) yookhalana owerya vooruwerya etonelaata ikonto 10.000 wa khuta mwaakha[11].Otholiwa ni oreeriheliwa simpwanyaneya weemele mwaha soovirikana, ntoko othowa mireerelo sa muhakhu variyari vaale ari tiyinyiwe

, Eyeva esisapo ya maluku owaatta ala opasari Waya okhopela wu tiwohisuwanyeya tivaavo vahikweya awe oxipolorariwa maane mapuro awo nnlelo kharina maluuxu a elaponi muumu. Mwaha wa mixankiho iya  sooxinttiwa (etistiriitu ela yolutteleliwa ni maluuxu amulaponi eyaakha ya 2009) emiina ele yotthikela ovara miteko aya mweeri wanethanamosa eyaakha ya 2017[12].

Okhala mukweheryo a Muruweryo mmpantte wothekulele oriwa turiiximu,mwaha wi ota wa etistiriitu ele yookhala epaarkhi Nasionaale ya Okhirimpa[13].

Ethoonyeryo[edit | edit source]

  1. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  2. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  3. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  4. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  5. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  6. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  7. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  8. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  9. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  10. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  11. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  12. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)
  13. https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Ancuabe_(distrito)