Wp/vmw/Epuruvinsiya ya Okaasa- Omosampiikhi

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | vmw
Wp > vmw > Epuruvinsiya ya Okaasa- Omosampiikhi

Epuruvinsiya ya Okaasa- Omosampiikhi[edit | edit source]

Muttetthe wa epuruvindiya ya Okaasa

Okaasa ti nsina na epuruvinsiya ya Omosampiikhi. Epwanyaneya othi wa elaapo ni epooma aya lyulupaale eniitthaniwa Oxai-xayi, empwanyaneya va imiiya 210 ikhilomu mpaatta wa ota ya epooma yuluupalen ya elaapo, Omaaputu. Ni muttetthe aya a ikooto milooko 75 709 ikhilomu² ni emilyaawu 1 446 654 sa apinaatamu eyaakha ya 2017, muttetthe a epuruvisiya ela onkawanyeya muhiina mwa itistiriitu 14, ni okhalaana, okhuma eyaakha ya 2022, mittetthe sa munisiipiyu thaana miili. Okaasa tontuupha awe muro Limpoopo, ori toruuhelexa okuumi eriyaari va nipuuro n’ne. Ti yoole oruuhela muraarelomuhina mwa mapuuro ovirikana nirumeelaka moonelo ahu: miteeko soruweerya, epuliitika ni muraalo[1].

Mapuuro ampwanyaneya aya[edit | edit source]

Omaliheryaka opoota wa mmpaatta wa othi wa Omosampiikhi, Kaasa olutteleelana, ota ni muttetthe a epuruvinsiya ya Omaanika, ota moono omaphatthuweloni ni epuruviinsiya ya Winyampaani ni othi ni epuruvisiya ya Omaaputu. Ni tho mpaatta wa othi oniirana mukaano ni elaapo ya Afiriika ti Suuli ni moono otupweela nsuwa mukaano elaapo ya Simpaapwe.othi omaphattuweloni okhalana tho voophiyaka imiiya 200 sa ikhilomuya ekereekhere ni ephareeya Intiiku[2].

Ehaantisi[edit | edit source]

Epuruvisiya ela ephattuwe vookhuma wa etistiriitu ya Kaasa yokaathi wakoloniya, etistiriitu ela yapattuwe mwaakha wa 1946 okhuma vookhuma muttetthe wa etistiriitu ya Olooreeso Markeexi. Mwivaavo nsina nna nookhalana maphattuwelo aya mwa okhatthi wopaceerya – akolooniya, muhiina mwa Omweene wa Okaasa wapattuxiwe yopaceryaani wa iyaakha sa imiiya XIX.

Kuveeruni[edit | edit source]

Mansatoro a Muttetthe nnakhala Epuruvisiya[edit | edit source]

Mpaakha mwaakha wa 2020 muttetthe ola yanihooleliwa ni kuverenatoore m’moosa a muttetthe oniihaniwa ni Muhooli wa Elaapo. Vothariheliwa yuluuliwa wa nlamuulo na elaapo na mwaakha wa 2018 ni wa elexixilasawu yomwarya-mwarya ya iyaakha 2018 ni 2019, Kuverenatoore ohoorwa onamuthaliwa variyari va mwathanle apinaatamu, ni kuveruni senteraale ohoorwa onakhaleeliwa ni Sakarataari a Estaato Opuruvisiya, otthanleeliwa ni khinatthikhiwa ni Muhooli wa Elaapo[3].

Makuverenaatore Onomeyarasiwa[edit | edit source]

(1975-1978) Fernando Matavele

(1978-1982) João Facitela Phelembe (wala Pelembe)

(1982-1983) José Óscar Monteiro (athaliwe mwaha wokuruxiwa wa kuverenatoore akhalayi) (1983-1986) Aurélio Benete Manave (1986-1990) Franscisco João Pateguana (1990-2000) Eugénio Numaio (2000-2005) Rosário Mualeia (2005-2007) Djalma Lourenço. (2007-2015) Raimundo Maico Diomba (2015-2020) Stella da Graça Pinto Novo Zeca Makuverenatoore Othanlasiwa (2020-) Margarida Mapanzene Chongo, Othanliwa ni epartiitu Frelimo Masakarataari a Estaato (2020-2022) Amosse Macamo (2022-) Lourenço Lindonde

Mwaattelo wa atthu[edit | edit source]

Apinaatamu Vatthariheliwaka iresulutaato sa mwaarepele wa eyaakha ya 2017, muttetthe wa Okaasa oriina emilwaawu 1 446 654 yapinaatamu ni nipuuro noya nimoosa na milooko 75 709 sa ikhiloomu ²,ni , mwivaavo , mwaattelo mmoosa wa apitaamu wa 19,1 nauutthu wa khuta ekhilomu². Vaweha-wehiwa mukhaleelo ale , 53.9% iputuseeto sapinaatamu yaarti athiyana ni 46,1% ipurusento sene alopwana[4].

Mwattelo wa 2017 taakhaleela muncerereyo mmoosa wa ikooto imiiya 210 370 sanamuutthu nnakhala 17% vatananihiwa naale emilaawu 1 236 284 wa atthu yamuukhala yarepeeliwe eyaakha ya 2007.

Apinaatamu a muttetthe Okaasa Mwaakha Apinaatamu 1980------------------------------982 603 1997----------------------------1 062 380 2007----------------------------1 236 284 2017----------------------------1 446 654 == Makawanyereeyo

==

Itistiriitu wala Mittetthe[edit | edit source]

Muttetthe wa Okaasa onkawanyeeya mipaatta a itistiriitu 14, iye 11 sookhala eene okhuma vaavale wiraneeye awe mwarepela a mwaakha wa 2007: massi etistiriitu ya epooma ya Oxa- Xayi, ethokiheriwe mwaakha wa 2013 wi etumeereryeke ikuuru sa kuveeruni senteraale, ni onatanaanela vamoosa ni muttetthe a munisipiiyu onakhuna nsiina neene: Eyaakha ya 2016 sopattuxiwa mittetthe sa itistiriitu isya thaaru, Xonkweene, Lipoopo (iya piili sinaawanya muttetthe waariwa etistiriitu ya Oxayi- Xayi) ni Omaapayi[5]. Pileeni Xipuutu Xikwalakwaaka Xikuupu Xookwe Xonkweene Kiixa Limpoopo Omapalane Omaxakaasi Omaapayi Omasanxeena Omasiinxiri Oxaayi-Xaayi Imunisiipiyu Muttetthe Okaasa okhaalana minisiipiyu thana miili: Oxipuutu (epooma) Oxookwe (epooma) Omasiya (epooma yamukhaani) Omaaxakaasi (epooma yamukhaani ) Masinxiiri (epooma yamukhaani) Ephareya ya Opileeni (epooma yamukhaani) OXaayi-Xaayi (epooma) Nisuweele wi epooma yamukhaani ya Omasiiya yophattuwa mukhaleelo wa Munisiipiyu eyaakha ya 2008, Ephareya ya Opileeni mwaakha wa 2013, ni epooma yamukhaani ya Omasinxiiri mwaakha wa 2022.[6]

Ethoonyeryo[edit | edit source]

https://pt.wikipedia.org/wiki/Gaza_(prov%C3%ADncia)

  1. 1
  2. 2
  3. 3
  4. 4
  5. 5
  6. 6