Jump to content

Wp/sms/Čeʹvetjäuʹrr

From Wikimedia Incubator
< Wp | sms
Wp > sms > Čeʹvetjäuʹrr
Čeʹvetjäuʹrr
sijdd, village or neighbourhood
Nõmm jiijjâs ǩiõʹlleČeʹvetjäuʹrr Muuʹtt
ValdiaLääʹddjânnam Muuʹtt
Located in the administrative territorial entityAanar Muuʹtt
Located in or next to body of waterČeʹvetjäuʹrr Muuʹtt
Koordinaatt69°30′18″N 28°35′11″E Muuʹtt
Map

Čeʹvetjäuʹrr (lääddas: Sevettijärvi, tâʹvvsäämas: Čeavetjávri, aanarsäämas: Čevetjävri) lij sijdd Aanar kååʹddest. Tõt lij jääʹnmõsân säʹmmlai aazztem sijdd Lääʹdd tâvvnuõrt peäʹlest, ââlʹda Jiõŋŋmiâr, sami Taar raaj ââʹlda. Čeʹvetjääuʹrest lij jm. škooul, tuâjjpõrtt, Saaʹmi äʹrbbvuõttpõrtt da ceerkav.

Čeʹvetjäuʹrr

[edit | edit source]

Saaʹmi aassimieʹrr Čeʹvetjäuʹrest lij 250 aainâs jõnn pieʹǩǩ. Säʹmmla liâ siʹtǩǩes da põrggi alǥǥmeer. Säʹmmla jälste aalǥâst Peäccam vuuʹdest da jäälõʹtte Čeʹvetjäuʹrra da Njeäʹllma vääiʹn mâŋŋa ko pueʹtte mååuʹst evakkost.

Sij liâ härjjnam haʹnǩǩeed pormõõs ouddmiârkkân šeeʹleeʹl, kueʹllšeeleeʹl, kuõbbrõõžžeeʹl, muõʹrjid uuzzeeʹl da sij tueʹjjee ânnʹjõzääiʹjest še jääʹnmõsân jiijj dommtuâjaid da tuâʹjj neävvaid.

Sääʹmǩiõll lij veerǥlaž kiõll da tõt lij viõusâst jeällʼjam da juätkk ooudâsviikkmõõžž. Sääʹmǩiõll mäʹttʹtõs lij Aaʹnâr kååʹddest, vuâđđškooulâst, lookkjiškooulâst da kiõllpieʹzzest. Sääʹmǩiõl vuäiʹtt mäʹttʹtõõttâd še neʹttškooulâst, tõt iʹlla sâʹjjõõzzâst ǩidd.

Vueiʹvvjieʹllemvueʹjj Čeʹvetjääuʹrest liâ puäʒʒhåiddmõš, kueʹllšeellmõš, meäccjummuš, porrmõš -da aazztõskääzzkõs, maatkčummuš, kauʹpp da ǩiõtt-tuâjj-äʹrbbvuõtt.

Čeʹvetjääuʹr siidast lij sääʹmpõrtt, koʹst reâugga saaʹmi ouddooumaž, kulttuurpiisar da reâugglaž.

Čeʹvetjääuʹrest lij vuâđđškooul, kost liâ puk klaas 0-9, tõt škooul lij leämma juʹn 1950 lååǥǥ aalǥâst da toʹben škooulte ooudâs.

Äʹrbbvuõđlaž Čeʹvetjääuʹrest lij juʹn 1950 - åålǥǥast leämma siidâst tiõrvâsvuõʹđhoiʹddjeei. Tuâʹjj lij tõn rääʹjest jeällam määŋgnallšem pooddid. Ânnʹjõžääiʹj tiõrvâsvuõʹđhoiʹddjeei da dommkääzzkõs toiʹmmje siidâst. Še kuʹǩes maaʹtǩi diõtt lij täʹrǩǩ što tiõrvâsvuõʹđhoiʹddjeei kääzzkõs liâ juõʹǩǩʹka ââʹlda.

Säʹmmlaž da ortodookslaž kulttuur da äʹrbbvueʹǩǩ liâ mieʹld siid jieʹllmest. Čeʹvetjääuʹrest vuäiʹtt tobdstõõttâd ortodookslaž ceerkva da mooččâs čiõkkâmsajja, koʹst vuäinak še historiaallaž dåmviiččid.

Čeʹvetjääuʹrest lij äʹrbbvuõttpõrtt, koʹst liâ sääʹm histoor vueiʹnnemnalla čuäʹjtõs snimldõõǥǥivuiʹm da sij tueʹjjeem ǩiõtt-tuâj.

Čeʹvettjääuʹrest liâ jäʹrjstum jeeʹresnallšem kulttuurkuuʹrs da -čiõʹlǧǧõõzz, täʹst liâ måʹtam ouddmiârkkan: Kuuʹrniǩ valmštõs, puõccučåuʹddtuâj, olltuâj, koođâlmtuâj, kuärrmõštuâj, vuäʹddtuâj da jeeʹresnaʹllšem peʹssertuâj di kaammisueiʹnn, sääiʹm muärddmõš, da võnnâz tuejjummuš. Kieʹzzi liâ jäʹrjstam nueʹttemčuäʹjtõõllmõõžžid.

Čeʹvetjäuʹrrneeʹǩǩ ââʹnnep äärvast luâđ määŋgpeällsažvuõđ da ǩiččlõõttâp juõʹǩǩnalla suõjjled da ooudâsviikkad rääʹssvuõđ di muõrr -da čääccvuuʹdi kuõskteʹmesvuõđ.

Čeʹvetjääuʹrest lij luâtt ââlda, mâte tuõddar da jääuʹr. Tõiđ vuäinak nuʹt kookkas ko čââʹlm vuäiʹnne. Toʹben liâ sami pueʹrr sportt da ålǥǥanåårrmõš.

Snimldõõǥǥ Čeʹvetjääuʹrest

[edit | edit source]