Jump to content

Wp/ppl/Juana Inés de la Cruz

From Wikimedia Incubator
< Wp | ppl
Wp > ppl > Juana Inés de la Cruz

Sor Juana Inés de la Cruz

[edit | edit source]

Juana de Asbaje y Ramírez de Santillana kaj tiktukeytiaj Sor Juana Inés de la Cruz. Yaja nesik tik ne techan San Miguel Nepantla tik Tepetlixpa se takutun ipal Meshiku, se tunal majtakti ume pal ne metzti majtakti se tik ne shiwit se shikipil chikwasen tzunti ume pual chikwey (1648) u se shikipil chikwasen tzunti ume pual majtakti se (1651) wan mikik se tunal kashtul ume pal ne mezti nawi tik ne shiwit se shikipil chikwasen tzunti nawi pual kashtul (1695).

Yaja mutekitilia pal Tiut[1] katka wan yaja se tawawasuani, takwikani wan tapuani katka.

Ne itunal ichtaka

[edit | edit source]

Ne inan itukey katka Isabel Ramírez de Santillana y Rendón, yaja “criolla” katka ika Isabel inan wan iteku Españachanej katka melka Isabel nesik tik Meshiku. Sor Juana Inés de la Cruz iteku itukey Pedro Manuel de Asuaje y Vargas-Machuca, yaja Españachanej katka. Yaja tawikani katka.

Ne iteku tesu kineki kishtalia katka wan tesu munamiktia iwan ne inan Juana Inés katka.

Ne ichan Juana Inés wan ne itajtatanoywan nemi tik ne wey italyu[2], kan yaja mumachtia nawatl tajtaketzalis katka. Yaja mumachtia amatachia wan tamawawasua isel katka. Yaja mumachtia latín tajtaketzalis nusan katka. Yaja igustuj amatachia katka. Yaja igustuj minaya pal amatachia katka ika sijsiwapipil tesu welit amatachia ajamacti katka.

Tik ne shiwit se shikipil chikwasen tzunti yey pual nawi (1664), keman yaja kipia kashtul se shiwit katka, yaja yawi ka ne wey techan Meshiku katka wan yaja kitajtani inan su weli kitalia kwachti pal takat katka pal weli mumachtia tik ne wey tamachtiluyan[3] peroj ne inan kilwij ka tesu weli. Ne imiekawan weli kajsi itekiw pal Juana Inés katka. Yaja muchiwa tapalewiani pal se pujpudiente siwat, yaja itukey katka Leonor del Caretto[4]. Leonor ishulejyu itukey katka Antonio Sebastian de Toledo[5], yaja se pujpudiente takat katka. Antonio de Toledo kineki kimati katka keski ajamachti tamatilis Juana Inés kipia kakta; kunij, Toledo kiputzua miak ne tajtamachtianimet  pal ma kitajtaniliat ipanpa ajamachti tamatilis katka. Ne tajtamachtianimet wan ne tuijikniwan yultaketzat Juana Inés kitzuntalia. Miak tajtakamet kinekit munamiktiat iwan yaja katka melka yaja kinhilwij tesu.

¿Tay kichiwki?

[edit | edit source]

Tik ne shiwit se shikipil chikwasen tzunti yey pual chikume (1667) yaja mutekitilia tik ne Tiupan kan yaja pewa kiwawasua ne takwikalis ipanpa tasujtalis, ne tamakishtilis pal ne sijsiwatket, ne Tiupan wan Tiut katka. Yaja kiwawasua nusan ipanpa ne kitajpia ka ne taltikpak katka. Yaja kiputzua miak wey sijsiwatket pal mumachtia wan kichiwat takwikalis katka. Iwan yaja itakwikalis, yaja kinhajwa ka ne tesu yejka tajtakamet katka. Ne wey pale[6] tik Puebla ishtesuyek Sor Juana Inés itekiw katka; yajika yaja kituktia  katka ka Sor Juana Inés kinnamaka ne iajamachti.

Sor Juana Inés yultaketza ka ne sijsiwatket nemit pal yawi ka tamachtiluyan katka, yaja nusan yultaketza ka sijsiwatket welit kitutiat wan kinmachtiat ujukseuk sijsiwatket katka.

Ne itekiw:

[edit | edit source]

Yaja tamawawasua miak takwikalis. Miak Sor Juana Inés itakwikalis kishmatit inpanpa ne ichajchaku katka. Wan ujukseuk takwikalis kishpuluat katka.

Yaja kimawawasua:

  • Primer sueño.
  • Inundación cristálida.
  • Soneto 173.
  • Hombres necios.
  • Madre, la de los primores.
  • Autodefensa.
  • El Divino narciso.
  • Carta Atenagórica.
  • Los empeños de una casa.
  • Neptuno alegórico.
  • Respuesta a Sor Filotea de la Cruz.
  • Sátira filosófica.
  • Villancico.

Villancico:

[edit | edit source]

Ne Takwikalis pal Virgen de Guadalupe. Yaja kiwawasua se takutun tik nawatl, wan ukse takutun tik castilla katka. Keman ne takwikalis kiwawasua tik castilla katka yaja taketza ipanpa Virgen de Guadalupe wan ne takwikalis kiwawasua tik nawatl katka yaja taketza ipanpa Cihuacoatl[7], se Azteca nantzin. Tesu tikmatit su Sor Juana Inés kinepanua Virgen de Guadalupe achtu u su yaja kinepanua Cihucoatl achtu u su yaja kineki kinchiwa yejemet se maya katka.  

¿Ken Mikik?

[edit | edit source]

Ka se shikipil chikwasen tzunti nawi pual kashtul (1695) nemi sujsul ne kukulis katka. Miak tekitini ka Tiupan kukuyat katka, su majtakti tikitini ka Tiupan kukuyat katka, chiknawi mikit. Sor Juana Inés kipalewij kintajpia ne kujkuyani  wan tik ne mezti ume, yaja kukuya katka. Yaja miki ka nawi ka tapuyawa ka se tunal kashtul ume pal ne metzti nawi. Kitukaket yaja tik ne tal unisan ne tiupan San Jeronimo.

Ipanpa uni

[edit | edit source]
  1. Monja, religiosa.
  2. Hacienda.
  3. Universidad.
  4. Aristócrata, marquesa consorte de mancera y virreina de la Nueva España https://es.wikipedia.org/wiki/Leonor_Carreto
  5. Antonio Sebastian de Toledo Molina y Salazar, fue un noble y político español, que tenía el título de Marqués de Mancera y virrey de Nueva España. https://es.wikipedia.org/wiki/Antonio_Sebasti%C3%A1n_de_Toledo_Molina_y_Salazar
  6. Obispo, sacerdote, padre de mayor jerarquía.
  7. Cihuacoatl: deidad de la mitológia mexica, recolectora de las almas, asociada a la fertilidad, las parteras, y la creación de la humanidad. https://es.wikipedia.org/wiki/Cihuac%C3%B3atl

Ijilpika

[edit | edit source]

Biografía de Sor Juana Inés de la Cruz (esp.): https://es.wikipedia.org/wiki/Juana_In%C3%A9s_de_la_Cruz

Sor Juana Inés de la Cruz, RAE (esp.):https://dbe.rah.es/biografias/5466/sor-juana-ines-de-la-cruz

Sor Juana Inés de la Cruz, Gobierno de México (esp.): https://www.gob.mx/segob/articulos/conoce-mas-acerca-de-sor-juana-ines-de-la-cruz?idiom=es

Leonor del Carreto (esp.): https://es.wikipedia.org/wiki/Leonor_Carreto

Antonio Sebastian de Toledo (esp.): https://es.wikipedia.org/wiki/Antonio_Sebasti%C3%A1n_de_Toledo_Molina_y_Salazar

Cihuacoatl (esp.): https://es.wikipedia.org/wiki/Cihuac%C3%B3atl