Wp/nr/Ukubulunga ibhoduluko-yekhethu

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | nr
Wp > nr > Ukubulunga ibhoduluko-yekhethu

Ibhoduluko yindawo esiphila kiyo. Kufanele bona sihlale ebhodulukweni elihlanzekileko. Umthelela wokuhlala ebhodulukweni elihlanzekileko kukobana uba nepilo eqophileko. [1]

Amahlelo wokubulunga ibhoduluko yekhethu[edit | edit source]

Ukuphathwa kwamahlathi[edit | edit source]

Kufanele bona sitlhogomele amahlathi ngombana ngiwo asisiza ezintweni ezinengi. Kokuthoma asilethela umoya ohlwengekileko. Kwesibili, asinikela amaphepha. Kwesithathu, athatha umoya ongakalungi, uwutjhungulule ube mummoya olungileko. [2]

Ukuphathwa kweenzibi[edit | edit source]

kufanele sitjheje indlela alahla ngayo iinzibi zakhe. Iinzibi kufanele zilahlwe endaweni eyodwa. Ikinga esinayo enarheni yekhethu kukobana kulahlwa amakhemikhali alimaza iimbandana nokhunye.

Ukuphathwa kwamakhemikhali[edit | edit source]

Kufanele silahle amakhemikhali endaweni ezifaneleko. Amakhemikhali ayalimaza begodu angaba nomthelela omumbi khulu enarheni yekhethu.

Isibandana sisendaweni esilaphazekileko

Umphumela ngomtlolo lo[edit | edit source]

Ukuphungula ubungozi kezamaphilo wabantu

Ukubaluleka kokuhlwengisa ibhoduluko yekhethu[edit | edit source]

Ibhoduluko yekhethu iqakathekile ngombana kufanele sitjheje ibhoduluko yekhethu, ukuze ihlale ihlwengekile. Ngalokhu iimpilo zethu zingatjhaphululeka ukutholeni ubulwelwe ubuhlukahlukeneko. Ubulwelwe ubufana ne-Tuberculosis (TB) kanye nobunye ubulwelwe. YE-KE, sitjhaba sekhethu asibulungeni ibhoduluko lekhethu, lokhu kufaka hlangana nokuvikela amahlathi, iinmbandana kanye neentjali zethu.

  1. Carvalho, F.P., 2017. Pesticides, environment, and food safety. Food and energy security, 6(2), pp.48-60.
  2. Handbook of Environmental Degradation of Materials - Myer Kutz - Google Books