Wp/nr/Amalungelo Wobuntu

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | nr
Wp > nr > Amalungelo Wobuntu
Amalungelo Wobuntu
Unyaka wokutlola: 16 KuNobayeni 1996
Indawo yo kutlolwa: Johannesburg
Inarha yomtlolo: Isewula Afrika

Amalungelo Wobuntu atholakala ngaphakathi ngesahlukweni sesibili somthetho-sisekelo senarha ye Sewula Afrika begodu isihloko le sihlathulula indlela bona amalungelo la asebenza ngayo namkha angancitjhiswa nangabe kulungile ukwenza njalo[1]. Kuna malungelo wobuntu amatjhumi amabili nekhomba kumthethosisekelo. Yoke imithetho le ilawulwa mthetho wendawo kodwana isebenza kibo boke abahlala eriphabliki yeSewula Afrika.[2][3]

Ukulingana[edit | edit source]

Ngeze wabandlululwa kodwana igadango lokulinganisa emsebenzini kubandlulula okufaneleko kuvunyelwe. Boke abantu bayalingana ngaphambi komthetho begodu akukafaneli ukubandlululwa.[4]

Isithunzi sabantu[edit | edit source]

Isithunzi sakho kufanele sihlonitjhwe begodu sivikelwe. Boke abantu banesithunzi sobuntu esisisekelo ekufanele sihlonitjhwe.[4]

Ipilo[edit | edit source]

Unelungelo lepilo. Boke abantu banelungelo lokuphila.[4]

irhelebho nanyana ngiliphi ongalithola ukuze uphile.

Itjhaphuluko nokuPhepha komuntu[edit | edit source]

Angeze wavalelwa ngaphandle kokugwetjwa, walinyazwa namkha wejeziswa kumbi. Ukutlhoriswa kwemakhaya akukavunyelwa. Angeze wavalelwa ngaphandle kokugwetjwa namkha watlhoriswa ngananyana ngiyiphi indlela.[4]

Ubugcila, Ukusebenzela kanye nomsebenzi okatelelwako[edit | edit source]

Ubugcila nomsebenzi okatelelwako azivunyelwa. Akakafaneli wenziwe isigcila namkha ukatelelwe ukusebenza.[4]

Ukuba wedwa[edit | edit source]

Ngeze wasetjhwa namkha ikhaya lakho nezinto zasetjhwa. Ilungelo lakho lokuba wedwa lifakahlangana umzimbakho, ikhaya nezinto zakho.[4]

Itjhaphuluko yekolo, yekolelo neyombono[edit | edit source]

Ungakholwa begodu ucabange nanyana yini oyifunako begodu ungalandela ikolo oyithandako. Unelungelo lokucabanga, lokukholwa nelokukhothamela ngendlela othanda ngayo.[4]

Ukuvuza imibono ngokutjhaphuluka[edit | edit source]

Boke abantu (kubalwa neembikindaba) bangatjho nanyana yini abayifunako. Unelungelo lokutjho, lokufunda nelokufunda nanyana yini oyikhethako kodwana ikulumo yenzondo ayikavunyelwa.[4]

Ukuhlangana, Ukutjengisa, Ukutoyitoya nomTlolo weembawo[edit | edit source]

Ningabamba isitjengiso, nitoyitoye begodu niveze umtlolo wesibawo kodwana kufanele lokhu nikwenze ngokuthula. Ninelungelo lokuhlangana ngokuthula, lokutjengisa nelokunghonghoyila.[4]

Ilungelo lokuHlangana[edit | edit source]

Ungahlangana nananyana ngubani omfunako. Unelungelo lokuhlangana nananyana ngubani.[4]

Amalungelo wezepolotiki[edit | edit source]

Ungasekela ihlangano yepolotiki oyithandako. Nangabe usisakhamuzi begodu okungenani uneminyaka eli-18 ubudala, ungavowuda. Ungathoma ihlangano yepolotiki, ungathatha ingcenye begodu uvowudele enye nenye ihlangano emakhetweni atjhaphulukileko nangasolisiko.[4]

Ubakhamuzi[edit | edit source]

Ubakhamuzi bakho ngeze basuswa kuwe. Asikho isakhamuzi ekufuze sithathelwe ubakhamuzi baso.[4]

Itjhaphuluko lokuKhamba nelokuHlala[edit | edit source]

Ungakhamba begodu uhlale nanyana kukuphi eRiphabhliki yeSewula Afrika. Unelungelo lokungena nokuhlala eRiphabliki ngokuthanda.[4]

Itjhaphuluko yokuRhweba, yomSebenzi neBizelo[edit | edit source]

Ungenza nanyana ngimuphi umsebenzi owufunako. Unelungel lokukhetha elinye nelinye irhwebo elisemthethweni namkha umsebenzi ngokutjhaphuluka.[4]

Itjhebiswano kezemisebenzi[edit | edit source]

Ungajoyina amayuniyoni bewutoyitoye Boke abasebenzi nabaqhatjhi banelungelo lokuhlela nokukhulumisana kuphumelelisa iminqopho yabo.[4]

Ibhoduluko[edit | edit source]

Unelungelo lebhoduluko elinepilo. Unelungelo lokuhlala ebhodulukweni elivikelekileko nelinepilo.[4]

Ipahla[edit | edit source]

Ungathathelwa ipahlakho nangabe imithetho efaneleko ilandelwe. Akekho ongathathelwa ipahla ngaphandle kwemibandela yomthetho okusetjenziswa okuvamileko.[4]

Izindlu[edit | edit source]

Urhulumende kufanele enze isiqiniseko sokobana abantu bafumana ukungena okufaneleko eendlini.. Ninelungelo lokufumana izidlu ezaneleko.[4]

Itjhejo lezepilo, Ukudla, Amanzi nokuPhepha komPhakathi[edit | edit source]

Urhulumende kufanele enze isiqiniseko sokobana nifumana ukudla namanzi, itjhejo lezePilo kanye nokuPhepha emphakathini. Unelungelo letjhejo lezepilo, ukudla namanzi aneleko kanye nokuphepha emphakathini.[4]

Abantwana[edit | edit source]

Abantwana abangaphasi kweminyaka eli-18 banamalungelo akhethekileko njengelungelo lokungatlhoriswa. Woke umntwana unelungelo lebizo, lobutjhaba kanye nelokuvikelwa ekutlhorisweni nekusetjenzisweni ngokungakafaneli.[4]

Ifundo[edit | edit source]

Unelungelo lefundo esisekelo, kubalwa nefundo esisekelo yabadala ngelimi lakho (nangabekuyakghonakala) Unelungelo lefundo esisekelo ngelimi elisemthethweni olithandako.[4]

Ilimi nesiko[edit | edit source]

Ungasebenzisa ilimi ofuna ukulisebenzisa bewulandele nesiko ozikhethela lona. Unelungelo lokusebenzisa ilimi olithandako bewenze nesiko lakho.[4]

Imiphakathi yamaSiko, yeKolo nemaLimi[edit | edit source]

Imiphakathi ingazithabisa ngamasiko wayo; balandele ikolwabo bebasebenzise ilimi labo. Unelungelo lokuthoma, lokujoyina nelogcina isiko, ilimi kanye nesiqhema sekolo osithandako.[4]

Ukufumana ilwazi[edit | edit source]

Unelungelo lelinye nelinye ilwazi urhulumende analo Ungafumana elinye nelinye ilwazi eliphethwe mbuso ukuvikela amalungelwakho.[4]

Ukuphatha ngokusemthethweni[edit | edit source]

Izenzo zakarhulumende kufanele zibe ngezilungileko Unelungelo lezenzo ezisemthethweni, ezizwakalako nezilungileko akarhulumende.[4]

Ukungena emaKhotho[edit | edit source]

Umrarwakho wangokomthetho ungathathelwa isiqunto yikhotho namkha isakhiwo esifanako. Unelungelo lokurarulula imiraro yangokomthetho ekhotho namkha ebandleni elingakabandanyeki bunqopha elirarulula imiraro.[4]

Abantu ababotjhiweko nabathweswe umlandu[edit | edit source]

Ilungelweli livikela abantu ababotjhiweko nabavalelwe esikhungweni namkha abathweswe umlandu. Nawubotjhiweko unelungelo okungakhulumi, lokulethwa ngaphambi kwekhotho ema-irini ama-48 kanye nelungelo lokujanyelwa ngokomthetho.[4]

Isithasiselo[edit | edit source]

  1. "Bill of Rights Chapter 2, Section 7-39" - The Department of Justice and Constitutional Development. Retrieved 24 February 2016
  2. "The South African Constitution" - The Department of Justice and Constitutional Development. Retrieved 24 February 2016
  3. https://www.un.org/en/global-issues/human-rights#:~:text=Human%20rights%20are%20rights%20inherent,and%20education%2C%20and%20many%20more.
  4. 4.00 4.01 4.02 4.03 4.04 4.05 4.06 4.07 4.08 4.09 4.10 4.11 4.12 4.13 4.14 4.15 4.16 4.17 4.18 4.19 4.20 4.21 4.22 4.23 4.24 4.25 4.26 "Bill of Rights 50th Anniversary" - The Department of Justice and Constitutional Development. Retrieved 24 February 2016