Wp/nr/Amalungelo Wobuntu

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | nr
Wp > nr > Amalungelo Wobuntu
Amalungelo Wobuntu
Unyaka wokutlola: 16 KuNobayeni 1996
Indawo yo kutlolwa: Johannesburg
Inarha yomtlolo: Isewula Afrika

Amalungelo Wobuntu atholakala ngaphakathi ngesahlukweni sesibili somthetho-sisekelo wenarha ye Sewula Afrika begodu isihloko le sihlathjulula indlela bona amalungelo la aberega ngayo namcana angancitjhiswa nangabe kulungile ukwenza njalo[1]. Kuna malungelo wobuntu amaatjhumi amabili nekhomba kumthethosisekelo. Yoke imithetho le ilawulwa mthetho wendawo kodwana isebenza kibo boke abahlala eriphabliki yeSewula Afrika.[2]

Ukulingana[edit | edit source]

Ngeze wabandlululwa kodwana igadango lokulinganisa emsebenzini kubandlulula okufaneleko kuvunyelwe.

Boke abantu bayalingana ngaphambi komthetho begodu akukafaneli ukubandlululwa.[3]

Isithunzi sabantu[edit | edit source]

Isithunzi sakho kufanele sihlonitjhwe begodu sivikelwe.

Boke abantu banesithunzi sobuntu esisisekelo ekufanele sihlonitjhwe.[3]

Ipilo[edit | edit source]

Unelungelo lepilo.

Boke abantu banelungelo lepilo.[3]

Itjhaphuluko nokuPhepha komuntu[edit | edit source]

Angeze wavalelwa ngaphandle kokugwetjwa, walinyazwa namkha wejiziswa kumbi. Ukutlhoriswa kwemakhaya akukavunyelwa.

Angeze wavalelwa ngaphandle kokugwetjwa namkha watlhoriswa ngananyana ngiyiphi indlela.[3]

Ubugcila, Ukusebenzela kanye nomsebenzi okatelelwako[edit | edit source]

Ubugcila nomsebenzi okatelelwako azivunyelwa.

Akakafaneli wenziwe isigcila namkha ukatelelwe ukusebenza.[3]

Ukuba wedwa[edit | edit source]

Ngeze wasetjhwa namkha ikhaya lakho nezinto zasetjhwa.

Ilungelo lakho lokuba wedwa lifakahlangana umzimbakho, ikhaya nezinto zakho.[3]

Itjhaphuluko yekolo, yekolelo neyombono[edit | edit source]

Ungakholwa begodu ucabange nanyana yini oyifunako begodu ungalandela ikolo oyithandako.

Unelungelo lokucabanga, lokukholwa nelokukhothamela ngendlela othanda ngayo.[3]

Ukuvuza imibono ngokutjhaphuluka[edit | edit source]

Boke abantu (kubalwa neembikindaba) bangatjho nanyana yini abayifunako.

Unelungelo lokutjho, lokufunda nelokufunda nanyana yini oyikhethako kodwana ikulumo yenzondo ayikavunyelwa.[3]

Ukuhlangana, Ukutjengisa, Ukutoyitoya nomTlolo weembawo[edit | edit source]

Ningabamba isitjengiso, nitoyitoye begodu niveze umtlolo wesibawo kodwana kufanele lokhu nikwenze ngokuthula.

Ninelungelo lokuhlangana ngokuthula, lokutjengisa nelokunghonghoyila.[3]

Ilungelo lokuHlangana[edit | edit source]

Ungahlangana nananyana ngubani omfunako.

Unelungelo lokuhlangana nananyana ngubani.[3]

Amalungelo wezepolotiki[edit | edit source]

Ungasekela ihlangano yepolotiki oyithandako. Nangabe usisakhamuzi begodu okungenani uneminyaka eli-18 ubudala, ungavowuda.

Ungathoma ihlangano yepolotiki, ungathatha ingcenye begodu uvowudele enye nenye ihlangano emakhetweni atjhaphulukileko nangasolisiko.[3]

Ubakhamuzi[edit | edit source]

Ubakhamuzi bakho ngeze basuswa kuwe.

Asikho isakhamuzi ekufuze sithathelwe ubakhamuzi baso.[3]

Itjhaphuluko lokuKhamba nelokuHlala[edit | edit source]

Ungakhamba begodu uhlale nanyana kukuphi eRiphabhliki yeSewula Afrika.

Unelungelo lokungena nokuhlala eRiphabliki ngokuthanda.[3]

Itjhaphuluko yokuRhweba, yomSebenzi neBizelo[edit | edit source]

Ungenza nanyana ngimuphi umsebenzi owufunako.

Unelungel lokukhetha elinye nelinye irhwebo elisemthethweni namkha umsebenzi ngokutjhaphuluka.[3]

Itjhebiswano kezemisebenzi[edit | edit source]

Ungajoyina amayuniyoni bewutoyitoye

Boke abasebenzi nabaqhatjhi banelungelo lokuhlela nokukhulumisana kuphumelelisa iminqopho yabo.[3]

Ibhoduluko[edit | edit source]

Unelungelo lebhoduluko elinepilo.

Unelungelo lokuhlala ebhodulukweni elivikelekileko nelinepilo.[3]

Ipahla[edit | edit source]

Ungathathelwa ipahlakho nangabe imithetho efaneleko ilandelwe.

Akekho ongathathelwa ipahla ngaphandle kwemibandela yomthetho okusetjenziswa okuvamileko.[3]

Izindlu[edit | edit source]

Urhulumende kufanele enze isiqiniseko sokobana abantu bafumana ukungena okufaneleko eendlini..

Ninelungelo lokufumana izidlu ezaneleko.[3]

Itjhejo lezepilo, Ukudla, Amanzi nokuPhepha komPhakathi[edit | edit source]

Urhulumende kufanele enze isiqiniseko sokobana nifumana ukudla namanzi, itjhejo lezePilo kanye nokuPhepha emphakathini.

Unelungelo letjhejo lezepilo, ukudla namanzi aneleko kanye nokuphepha emphakathini.[3]

Abantwana[edit | edit source]

Abantwana abangaphasi kweminyaka eli-18 banamalungelo akhethekileko njengelungelo lokungatlhoriswa.

Woke umntwana unelungelo lebizo, lobutjhaba kanye nelokuvikelwa ekutlhorisweni nekusetjenzisweni ngokungakafaneli.[3]

Ifundo[edit | edit source]

Unelungelo lefundo esisekelo, kubalwa nefundo esisekelo yabadala ngelimi lakho (nangabekuyakghonakala)

Unelungelo lefundo esisekelo ngelimi elisemthethweni olithandako.[3]

Ilimi nesiko[edit | edit source]

Ungasebenzisa ilimi ofuna ukulisebenzisa bewulandele nesiko ozikhethela lona.

Unelungelo lokusebenzisa ilimi olithandako bewenze nesiko lakho.[3]

Imiphakathi yamaSiko, yeKolo nemaLimi[edit | edit source]

Imiphakathi ingazithabisa ngamasiko wayo; balandele ikolwabo bebasebenzise ilimi labo.

Unelungelo lokuthoma, lokujoyina nelogcina isiko, ilimi kanye nesiqhema sekolo osithandako.[3]

Ukufumana ilwazi[edit | edit source]

Unelungelo lelinye nelinye ilwazi urhulumende analo

Ungafumana elinye nelinye ilwazi eliphethwe mbuso ukuvikela amalungelwakho.[3]

Ukuphatha ngokusemthethweni[edit | edit source]

Izenzo zakarhulumende kufanele zibe ngezilungileko

Unelungelo lezenzo ezisemthethweni, ezizwakalako nezilungileko akarhulumende.[3]

Ukungena emaKhotho[edit | edit source]

Umrarwakho wangokomthetho ungathathelwa isiqunto yikhotho namkha isakhiwo esifanako.

Unelungelo lokurarulula imiraro yangokomthetho ekhotho namkha ebandleni elingakabandanyeki bunqopha elirarulula imiraro.[3]

Abantu ababotjhiweko nabathweswe umlandu[edit | edit source]

Ilungelweli livikela abantu ababotjhiweko nabavalelwe esikhungweni namkha abathweswe umlandu.

Nawubotjhiweko unelungelo okungakhulumi, lokulethwa ngaphambi kwekhotho ema-irini ama-48 kanye nelungelo lokujanyelwa ngokomthetho.[3]

Isithasiselo[edit | edit source]

  1. "Bill of Rights Chapter 2, Section 7-39" - The Department of Justice and Constitutional Development. Retrieved 24 February 2016
  2. "The South African Constitution" - The Department of Justice and Constitutional Development. Retrieved 24 February 2016
  3. 3.00 3.01 3.02 3.03 3.04 3.05 3.06 3.07 3.08 3.09 3.10 3.11 3.12 3.13 3.14 3.15 3.16 3.17 3.18 3.19 3.20 3.21 3.22 3.23 3.24 3.25 3.26 "Bill of Rights 50th Anniversary" - The Department of Justice and Constitutional Development. Retrieved 24 February 2016