Wp/nr/AmaNdebele

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | nr
Wp > nr > AmaNdebele
Abomma BamaNdebele ELoopspruit
Abomma BamaNdebele ELoopspruit
ESTHER MAHLANGU

AmaNdebele sitjhaba sabantu abakhuluma isiNdebele esinabantu abalinganiselwa eengidini ezimbili. Inengi lawo lihlala esifundeni seMpumalanga, kodwana amanye asabalele eemfundeni zoke zeSewula Afrika. Aziwa ngobukghwari bokugwala ephasini loke zombelele (njengombana uDorh. Esther Mahlangu aba livulandlela lubukghwari bokugwala bekube nje), izembatho neengubo zawo ezihle ezinemibala ekhanyako.

Abanye bacabanga bona imvelaphi yamaNdebele isemaHlubini. Lokhu kubonakala ngobufakazi belimi phakathi kwelimi lesiNdebele nesiHlubi. Kunamagama amanengana akhona esiNdebeleni akhona nelimini lesiHlubi. Ngokwesibonelo, amagama anjengokuthi, "sela", "fumana", "ekhabo", njll, begodu womabili amalimi la ayandondoza. Okhunye okufuze kutjhejwe kukobana amaNdebele weSewula Afrika awafani namaNdebele weZimbabwe. Nanyana abosomlando baveza bona iinqhema ezimbilezi zakhe zahlangana esikhathini esithileko, kodwana umsuka wazo awufani.[1]

AmaNdebele Angaphambi Kuka-1600[edit | edit source]

Kunabosomlando abathi amaNdebele avela emaHlubini. Kuthiwa ikosi uNdebele yasuka emaHlubini nesitjhaba sayo yayokwakha endaweni ebizwa ngokobana kuseNdolwaneni. INgwenyama uNdebele wabeletha umNtungwa owaba ngubaba wesitjhaba samaNtungwa kwaNdolwana. Ngemva kwalokho umNtungwa wabeletha uMkhalangana, okukholelwa bona angaba ngubaba wamaKhalanga ahlala eZimbabwe neMalawi.

Ngokukhamba kwesikhathi uMkhalangana wabeletha uNjonono owakhamba nesitjhaba sakhe wayokwakha endaweni eyaziwa ngokuthi kuseJononoskop. Ngokukhamba kwesikhathi uNjonono wabeletha uNanasi owabeletha uMafana. Bese iNgwenyama uMafana abelethe iNgwenyama uMhlanga ebeletha uMusi noSikhube. INgwenyama uMusi ibeletha amadodana namadodakazi amanengi, kodwana aziwayo nguMasobuka, uNzunza, uManala, uMthombeni, uMrhwaduba, uSibasa noDlomu. Kunabanye abathi uMusi ubeletha uTshwane, kodwana kunepikiswano ekulu mayelana nemvelaphi kaTshwane okuthiyelelwe ngaye idorobho ebelibizwa ngePitori.

AmaNdebele Kusukela Ku-1600 - 1880[edit | edit source]

  1. https://www.sahistory.org.za/article/ndebele-history