Wp/nd/Lobengula Kumalo

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | nd
Wp > nd > Lobengula Kumalo
Umfanekiso kankosi uLobengula

ULobengula Khumalo indodana kankosi uMzilikazi Khumalo wayeyinkosi yamaNdebele yesibili njalo eyokucina. ULobengula wazalelwa eMosega, eSouth Africa ngomyaka ka1836 njalo wabhubha eduzane ledolobho lakoBulawayo ngomyaka ka1894.[1]

Umbuso[edit | edit source]

Kulandela ukubhubha kukankosi uMzilikazi kwaba lempikisano emulini yesikhosi kubangwa ilifa lombuso. Ekucineni kwempikisano leyi uLobengula wakhethwa ukuthi athathe umbuso kodwa kwakukhona abanye ababesala lokhu besithi njengoba unina wayeliSwazi ilifa lalingayisilo lakhe. Lokhu kwabanga ukuthi kuliwe impi eyiyo lapho uLobengula owanqobayo wathola ilifa lombuso. Isigodlo sombuso kaLobengula sasiyakhwe edolobheni lakoBulawayo.[2] Njengoyise uLobengula wayezwanana labalungu njalo ebathemba elizweni lakhe. Inhlupho zaqalisa sokutholakale amatshe aligugu lapho owayebusa khona. Lokhu kwabiza abantu bamabhizimusi abemazweni bezama ukuthola imvumelo yakhe ukuthi bembe lawa amatshe eMatabeleland leMashonaland. Omunye walaba wayengu Cecil John Rhodes we Bhilithani. URhodes wayenza imvumelwano loLobengula ukuthi uzabhadala uLobengula ngemali, izikhali lesikepe ukuze uLobengula amvumele amalungelo okwemba amatshe eMatabeleland leMashonaland lapho okuyikho uLobengula owayebusa khona. Imvumelwano leyi yachasiselwa kuLobengula ngamazwi womlomo ngoba uLobengula wayengakwazi ukubala. Bathi sebeqedile kwathiwa bonke basayine imvumelwano ebhaliweyo uLobengula wasayina ecabanga ukuthi lokhu okwakusephepheni yilokhu abasebekhulume ngakho. Ngesikhathi esazayo uLobengula wathola ukuthi wayeqiliwe ukuthi athengisele iBhilithani ilizwe lakhe. Wathi esezwe lokhu wazama ukwesula leyi imvumelano kodwa kaphumelelanga. Impi yaqalisa ukuliwa ngaMandebele lelizwe leBhilithani eyiyo lapho iBhilithani eyanqobayo. Esikhathini esilandelayo uLobengula wasuka esiya enyakatho njalo kazange atholakale kumbe aphenduke. Ilizwe lathathwa ngabalungu labizwa ukuthi yiRhodesia njalo amaNdebele lamaShona athathelwa amalungelo.[2][3]

References[edit | edit source]

  1. Encyclopædia Britannica, Lobengula.
  2. 2.0 2.1 Bulawayo1872.com, King Lobengula Khumalo of the Matabele.
  3. South African History Online, First Matabele War.