Wp/mvf/Mongghol ündesten

Mongghol ündesten (Mongghol tuurgatan, Mongghol zon; engiineer Mongghol hün; olon too Monggholčuud) gej Monggholjuu törhtei, ihenh ni Altai yazguuriin Mongghol helnii aylagaar yaridag, Dundad Zuunii Monggholčuudaas garvaltai hed heden ovog aimguudaas bürdeh nüüdelčin bolon hagas-nüüdelčin ard tümniig helne.

Mongghol ündesten ni tusgaar togtnoson Mongghol Uls bolon Dundad Ulsiin Övör Monggholiin Öörtöö Zasah Oron bolon busad büs nutguud; OHU-iin Buriad Uls, Halimag Uls; Afganistan ulsuudad amidarna.

Monggholčuud ni 13-r zuund udirdagč Čingis Haan udirdlagan dor negdej, delhiin hamgiin tom ezent gürniig baiguulsan ba daraa ni Altan Ordnii Uls, Cagadain Uls, Ilhaadiin Uls bolon Yuan Güren bolj huvaagdsan.

Todorhoilolt

Monggholčuud ni ovog aimgiin zohion baiguulalttai. Yörönhiid ni doorh angilald huvaaj bolno:

• Ar Mongghol (ivehčlen Halh bolon Darhad, Hotgoid, Dariganga, Urianhai)
• Övör buyu Ömnöd Mongghol (Horčin, Harčin, Cahar, g.m)
• Oirad buyu Baruun Mongghol (Halimag, Torguud, Hošuud, Ööld, Dörvöd, Myangad, Bayd, Hoit, Zahčin, g.m)
• Barga-Buriad (Barga, Buriad)
• Hamnigan Mongghol
• Dagur Mongghol
• Cagaan Mongghol
• Šar Uigur
• Bonan
• Sant Mongghol

Mön ednees gadna Mongghol Ulsiin irgen doorh yastanguud ni Mongghol ündestend bagtana.

• Kazak
• Tuva (Mončok)
• Caatan

Ulamjlaliin daguu Tuvačuudiig Altain Urianhai, Altaičuudiig Altain Oirad gej nerelne.

Dundadiin alslagdsan Sičuan, Yunnan mujuudiin Monggholčuud, ihevčlen Afganistan, Pakistan bolon Irand amidrah Hazara bolon Aimag Monggholčuud ni hediigeer Mongghol heleer yarihaa bolisonč Mongghol ündesten yum.

BNHAU-iin Zasgiin Gazar Dagur Mongghol, Cagaan Mongghol, Šar Uigur, Bonan, Sant Mongghol zergiig tusad ni ündesten bolgoj üzne.

Dundad Zuunaas avhuulaad olon Mongghol ovog aimguud Türegjsen bögööd Kazakuud bolon Özbeküüd dotor olon toogoor oldono.

Tüüh

Övög Monggholčuud

Tüühend anhlan temdeglegdsen övög-Monggholčuud bol Dornod Hu nar yum. Hu nar ni Hünnügiin negdeld bair ezelj baisan ba negdliin daraa Sianbi, Uhan ovguud boljee. Sianbi nar ni Dorno Dahind tomoohon ni Vei hiigeed hed heden ezent güren baiguulj baijee. Tüühiin ene hugacaand Jujan narč baisan ba tedgeer ni mön övög-Monggholčuud bilee.