Wp/kus/Eric Opoku

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | kus
Wp > kus > Eric Opoku
Eric Opoku
human
Sex or gendermale Dɛmisim gbɛlima
Country of citizenshipGhana Dɛmisim gbɛlima
Name in native languageEric Opoku Dɛmisim gbɛlima
Given nameEric Dɛmisim gbɛlima
Family nameOpoku Dɛmisim gbɛlima
Date of birth5 June 1970 Dɛmisim gbɛlima
Place of birthBrong-Ahafo Region Dɛmisim gbɛlima
Languages spoken, written or signedEnglish Dɛmisim gbɛlima
Occupationpolitician, farmer, teacher Dɛmisim gbɛlima
Position heldMember of the 7th Parliament of the 4th Republic of Ghana, Member of the 6th Parliament of the 4th Republic of Ghana, Member of the 4th Parliament of the 4th Republic of Ghana, Member of the 8th Parliament of the 4th Republic of Ghana Dɛmisim gbɛlima
Educated atKwame Nkrumah University of Science and Technology Dɛmisim gbɛlima
Member of political partyNational Democratic Congress Dɛmisim gbɛlima
Candidacy in election2020 Ghanaian parliamentary election Dɛmisim gbɛlima
Religion or worldviewChristianity Dɛmisim gbɛlima

Eric Opoku anɛ Gaana ninkanɛ tʋm pɔlitiks tʋʋma ka an wadmaani tis Asunafo SouthBrong Ahafo sʋ’ʋlim la. O anɛ ma’asim tiig nid.[1]

O bɛlim nɛ sakur yela

ba da du'a Eric Opoku nɛ yʋʋmtusir kɔbiswai nɛ pisyɔpɔi, nwadis ayuobʋ la ni daba anu daar.[1][2] O yinɛ tenkanɛ yʋ’ʋri an Sankore n bɛ Brong Ahafo sʋ’ʋlim Gaana kpɛla la.[1][2] O da maali o Bachelor of Arts Social Science bɛnɛ Kwame Nkrumah University of Science and Technology Yʋʋma tusa ayi nɛ anaasi la pʋʋgin, (2004).[1][2]

Tʋʋma

Opoku anɛ kpaad/ onɛ gɔsid kuob nɛ gʋ’ʋl yɛla.[2] On daa nam pʋ lieb wadmaan la, o daa anɛ pa’an pa’an SDA Primary School la ni, Sankore yʋʋm tusir kɔbiswai nɛ piswai nɛ ayɔpɔi ken paae yʋʋma tusa ayi la ni.[1][2] O mɛ da tʋm nɛ Kuapa Kooko Ltd aan ba gbaʋŋ sɔbid yʋʋmtusir kɔbiswai nɛ piswai anii kem paae yʋma tusa ayi nɛ yinne.[1]

Pɔlitiks tʋʋma

Opoku da kpɛn’ɛ wadmannib yin la zi’eni tis Asunafo South n bɛ Brong Ahafo dim lanɛ Gaana wadmaalʋg kanɛ paas atan’ la pʋʋgin.[1][2] La’anɛ on da kɔ’ɔŋ kʋk la yʋʋmkanɛ ti’al la, ba da lɛn vɔɔti tis o yʋʋmtusa ayi nɛ piinɛ ayi’ vɔɔtʋg yʋʋm la ka o lɛb wadmaannib yin la yʋma tusaayi nɛ piinɛ atan, yʋʋmpaal nwadig la daba ayɔpɔi daar. Kɔbiga pʋʋgin, o da paamɛ pisnu nɛ ayi du’al piswai nɛ ayɔpɔi. da anɛ Brong Ahafo sʋ’ʋlim minista nya’andɔl yʋʋm tusa ayi nɛ awai kem paae yʋʋma tusa ayi nɛ piinɛ atan.[2] Wadmaannib yikanɛ paas ayɔpɔi la, o da paasnɛ la’askanɛ gɔsid diib, kuob nɛ gʋ’ʋl nɛ kooko yɛla la.[1] O da lɛn paas la’asbanɛ gɔsid tʋbir tɛɛgir yɛla nɛ banɛ gɔsid tʋʋma nyɛɛb yɛla la.[1] Yʋʋmtusa ayi nɛ piinɛ ayɔpɔi la Bureau of Research on Governance, Commerce and Administration (BORGCA) da tisi Opoku ya’an piini kanɛ pa’al ye onɛ maal o teŋ la gaad o taaba. Piini kaŋa da tis o nɛ on mɔr temmaalʋgʋ ken Asunafo South sʋ’ʋlim na la.[3]

Vɔɔtʋg yɛla

Ba da vɔɔti Opoku ka o lieb wadmaan tis Asunafo South n bɛ Brong Ahafo sʋ’ʋlim lanɛ yʋʋmtusa ayi nɛ anaasi la ni.[4][5] O da zi’enɛ ma’asim tiig Na’adɔɔg la nɔba zug ka ba vɔɔti tis o.[4][5] O sʋ’ʋlim la paas sʋ’ʋlimnam piiga banɛ da vɔɔti tis ma’asim tiig na’adɔɔg la pisi nɛ anaasi pʋʋgin, Brong Ahafo sʋ’ʋlim.[6][7] Asunafo sʋ’ʋlim dim la da vɔtnɛ pʋlʋmmir/ giŋ gaŋ. Vɔɔt kan pʋʋgin la John Kuffour onɛ da zi’en gɔmena la da paam gaad ma’asim tiig na’adɔɔg nid la. Yʋʋmkana, ma’asim tiig na’adɔɔg la da dinɛ kʋgʋs piswai nɛ Anaasi yi kʋgʋs kɔbisyi nɛ pistan pʋʋgin.[6] Opoku da paam tusapiinɛ anaasi nɛ pisyɔpɔi nɛ ayuobʋ, yi vɔɔt tusa pisi nɛ awai, kɔbistan nɛ pisnaasi nɛ anu. Di pa’al ye kɔbiga pʋʋgin o da paamnɛ pisnaasi nɛ anii ka o tiraan la George William Amponsah paam pisnaasi nɛ atan du’al pisnii kɔbiga pʋʋgin. Ka Jack Kennedy Brobbey onɛ pʋ mɔr na’adɔɔg la paam ayɔpɔi du’al pistan ka Fredrick Nkrumah onɛ da zi’eni Akubɛ na’adɔɔg la mɛ paam nɛɛm du’al piswai.[4][5]

Yʋʋmtusa ayi nɛ pisi la, ba da lɛn vɔɔti tis o ka o paas Gaana wadmaannib yikanɛ paas anii la.

Yɛlkanɛ paae o

Yʋʋmtusa ayi nɛ piinɛ ayɔpɔi la nwadis piinɛ ayi la dabpisi nɛ anu daar, ka ninyɔɔd da kpɛn’ɛ o yin Sankore n bɛ Brong Ahafo sʋ’ʋlim, Gaana la daam o.[8][9] Ma’asim tiig na’adɔɔg dim la zɛrig ye di anɛ Wabʋg na’adɔɔg nidibi maali di. Yʋʋmtusa ayi nɛ piinɛ anii la nwadis anu la yiiga daar, nimbɛ’ɛdnam daa lɛn keŋ daam o ya’asi o yin Sankore.[10][11] La’anɛ on daa pʋ mɔr zaba laʋksi’a la faandib la daa nɔki o ligidi nwɛnɛ Gaana siidi Tusapiiga nɛ kɔbis naasi, tiivi nɛ di la’ad ka san’am Opoku lɔnam atan.

Mɛŋ bɛlim

Opoku anɛ Kristo biig.[1][2] O mɔr pu’abiisi anaasi.

Gbanvɛɛnsa

  1. 1.00 1.01 1.02 1.03 1.04 1.05 1.06 1.07 1.08 1.09 https://www.parliament.gh/mps?mp=56
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 2.4 2.5 2.6 2.7 https://web.archive.org/web/20160425065725/http://ghanamps.gov.gh/mps/details.php?id=2679
  3. https://www.graphic.com.gh/news/politics/eric-opoku-rewarded-best-mp-for-rural-devt.html
  4. 4.0 4.1 4.2 http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2004/brongahafo/41/index.php
  5. 5.0 5.1 5.2 https://en.wikipedia.org/wiki/Eric_Opoku_(politician)#cite_note-:3-5
  6. 6.0 6.1 https://www.fact-checkghana.com/statistics-presidential-parliamentary-election-results/
  7. http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2004/brongahafo/index.php
  8. https://www.modernghana.com/news/825341/attack-on-asunafo-south-mp-unfortunate.html
  9. https://yen.com.gh/103384-minority-blames-npp-attack-ndc-mp-eric-opoku.html
  10. https://www.businessghana.com/
  11. https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201804/349458.php