Wp/kus/Bawku Municipal

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | kus
Wp > kus > Bawku Municipal
Bawku Municipal District
district of Ghana
Inception1988 Dɛmisim gbɛlima
ContinentAfrica Dɛmisim gbɛlima
CountryGhana Dɛmisim gbɛlima
CapitalBawku Dɛmisim gbɛlima
Located in the administrative territorial entityUpper East Region Dɛmisim gbɛlima
LocationUpper East Region Dɛmisim gbɛlima
Coordinate location11°3′0″N 0°14′0″W Dɛmisim gbɛlima
Shares border withPusiga District, Binduri District, Garu-Tempane District, Bawku West District Dɛmisim gbɛlima
Map

Bawku Mincipal District

Bawku Mincipal sʋ'ʋlʋm anɛ dinɛ pɛ'ɛs sʋ'ʋlʋmnam piinɛ anu Upper East,.Ghana nwa ni. Li da tɛŋin anɛ Bawku East 1439 yʋʋm  dinɛ ka Legislative Instrument (L.I) da pʋdi li, ka 1988 li da anɛ district ma'a, ka piresiden John Agyekum Kufuor yʋ'ʋn da kena pʋdʋgi li Ya-dagɔbʋg la ni yʋ'ʋn paam Garu-Tempane District August 2004; ka dinɛ yʋ'ʋn da kpɛlim la ka kilim Bawku Municipal District[1]. 28 June 2012, ba da lɛm pʋdʋg zin'is ayi' paam Binduri District yi Ya-tuonPusiga District yi Ya-nya'aŋ; ka dinɛ kpɛlim la an Bawku Minicipal District. Minicipal la bɛnɛ Upper East Sʋ'ʋlʋm Ya-nya'aŋ ka Bawku an ba tɛmpʋtita'ar[2][3].

Nidib kanl

Yʋʋm tusa ayi nɛ piiga Nidib nɛ ya kaanlʋg la pa'al ye Bawku Municipal Distrct mɔr nidib kal anɛ tusa piswai nɛ nii, kɔbis nu nɛ pistan' nɛ nii dinɛ zi'eni tis awai du'ali anaasi kɔbiga pʋʋgin nimbanɛ bɛ Upper East Region pʋʋgin wʋsa. Dap anɛ piasnaasi nɛ nii kɔbiga pʋʋgin (48.0%) ka pʋ'ab an pisnu' nɛ ayi kɔbiga pʋʋgin (52.0%). Kɔbiga pʋʋgin, nidib pistan' nɛ ayuobʋ du'ali anaasi (36.4%) bɛ tenkpɛŋ ka pisyuobʋ nɛ atan du'ali ayuobʋ (63.6%) bɛ tempʋʋgin. Di tɔdnɛ nɛ Pusiga District lɛbid Ya-datiʋŋ, Binduri District lɛbid Ya-dagɔbʋg, Garu- Tempane District lɛbidYa-nya'aŋ nɛ Bawku West District lɛbid Ya-tuon baba.[2]

kusaasi an nimbanɛ zin'in Bawku yiiga. Buudbanɛ kpɛlim paas zin'igin la sieba anɛ Mamprusis, Bisas, Mossi, Hausas nɛ banɛ kpɛlim, banɛ kena zin'in. Nɛ wala wʋsa, ba nidib bɛdegʋ bɛ Nouthern nɛ Southern Ghana la'an nɛ Burkina Faso, Ivory Coast, Togo, Niger nɛ Nigeria.

Niib la kanl wʋsa pʋʋgin, banɛ an yʋʋm piinɛ yinne bɛɛ gaad ala, kɔbiga pʋʋgin pisnaasi nɛ ayɔpɔi du'al anii (47.8%) keŋ sakur ka pisnu nɛ yi du'ali ayi (52.2%) pʋ keŋ sakurɛ. Dap banɛ keŋ sakur kɔbiga pʋʋgin anɛ pisnu nɛ ayɔpɔi du'al ayuobʋ (57.6%) gad pʋ'abi an pistan nɛ wai du'ali atan kɔbiga pʋʋgin (39.3%).[2]

Economy

Kuob nɛ gʋ'ʋli an nimbanɛ bɛ sʋ'ʋlmin la tʋʋmkpɛŋ, dinɛ ta'as ka nidib pisnaasi nɛ ayɔpɔi kɔbiga pʋʋgin tʋmid kuob nɛ gʋ'ʋl tʋʋma. Zʋʋd banɛ ka ba kuod tita'am anɛ ki, soogum, kawɛnna, mui, suma,zɛnvaandnam, nanzʋ'ʋs, wata milo nɛ gɛɛn. Bʋnkɔbid nwɛnɛ niigi, pɛ'ɛs, bʋʋs, bʋmis nɛ banɛ kpɛlim bɛ district la ni.[2]

Malʋŋ

Kusaas malʋŋ kpɛŋ anɛ ban maan Samanpiid la. Malʋŋ sieba banɛ bɛ sʋ'ʋlim siebanamin la anɛ Zekula dinɛ ka busaans maan la.[4][5]

Din pʋ' si'em

District la mɔr tempʋʋs nɛ tenkpɛmbama:

Bawku Tempane Yabrago Binduri Natinga
Pusiga Wuriyanga Missiga Kulugungu
Garu Narango Bugri-Bulpielse Gozesi
Denugu/Danvorga Mognori (Gumbo) Manga Bugri
Kongo Widana Basyonde Binduri Natinga
Zorsi Tempane Yabrago Kulugungu
Bado

Gbanvɛɛnsa

  1. https://www.ghanadistricts.com/Home/District/146
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 https://www.citypopulation.de/en/ghana/admin/upper_east/0909__bawku_municipal/
  3. https://www.ghana.gov.gh/mdas/82767e0fa9/
  4. https://www.bing.com/ck/a?!&&p=61bda51630aef94bJmltdHM9MTY5NDMwNDAwMCZpZ3VpZD0zYTIwYTA0YS0wN2U2LTY0ZTAtMzFlMy1iMmE5MDY0YzY1MDQmaW5zaWQ9NTI1MQ&ptn=3&hsh=3&fclid=3a20a04a-07e6-64e0-31e3-b2a9064c6504&psq=samanpiid&u=a1aHR0cHM6Ly93d3cubW9kZXJuZ2hhbmEuY29tL25ld3MvMTA1MjE4Mi9rdXNhYXNpcy1tYXJrLTMzcmQtc2FtYW5waWlkLWZlc3RpdmFsLXRvZGF5Lmh0bWw&ntb=1
  5. https://www.bing.com/ck/a?!&&p=2bdc3754ba6aa04cJmltdHM9MTY5NDMwNDAwMCZpZ3VpZD0zYTIwYTA0YS0wN2U2LTY0ZTAtMzFlMy1iMmE5MDY0YzY1MDQmaW5zaWQ9NTI3Mw&ptn=3&hsh=3&fclid=3a20a04a-07e6-64e0-31e3-b2a9064c6504&psq=samanpiid&u=a1aHR0cHM6Ly93d3cuZ2JjZ2hhbmFvbmxpbmUuY29tL2VudGVydGFpbm1lbnQvY2hpZWZzLWFuZC1wZW9wbGUtb2YtYmF3a3UtY2xpbWF4LXNhbWFucGlpZC1mZXN0aXZhbC8yMDIwLw&ntb=1