Wp/kck/TjiTebele TjeBunanzwa

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | kck
Wp > kck > TjiTebele TjeBunanzwa

Lukwalo whogu goleba nde TjiTebele tjinolebhgwa ku hango yeZimbabwe. MuTjiTebele tjinolebhgwa kuhango yeAfrica Burwa, linga lulimi gwetjiTebele tje Southern.

TjiTebele tjeBunanzwa tjodangwa kakale tjiyi tjiNdebele, kene tjiNdbele TjeZimbabwe kene tjiNdebele tjeBunanzwa kakale ntolo tjakatjidangwa tjiyi Matabele, lulimi gwemuno ku Africa gupasi kwegubungano ledzindimi linoyi Nguni lendimi dze Bhantu, tjolebelekewa ndebanhu bebunanzwa, kene Matabele, beku Zimbabwe.

TjiTebele tjeBunanzwa tjondilana ndelulimi gwe tji Zulu, gunolebelekewa kuAfrica Burwa. Tjibaka tjokuti tjiTebele tjebunanzwa tjindidzane ndetjiZulu, banhu betjiTebele tjebunanzwa beku Zimbabwe bakabva kwaZulu, betebele Mzilikazi wakayeli ntungamili yoMzulu (Waka eli kombgwa lipehhugwi lahe Shaka), wakatihha kubuhe gweMaZulu ndetanga kwe19th centjuri ndelubaka gwengwa gwakagudangwa guyi Mfecane, wakaswika kuntha inoyi Zimbabwe ngwenu ndegole la 1839.

Kene kusiyana mululimi, mumabala, ndemuleba amwe matama pakati kwetjiZulu ndetjiTebele tjeBunanzwa, ndimi idzedzi dzondidzana kwazo kukumwe kunjinji kungaswika 85% mumatama anondidzana. Banopala ndezwidiyo zwendimi dze Nguni banonga Anthony Cope nda Cyril Nyembezi, banoti TjiTebele tjeBunanzwa lulimi gupasi kwetjiZulu. Kubamwe banonga Langa Khumalo, lulimi gwakazwimila koga. Siyanisa pakati kwelulimi gumile koga ndelulimi gupasi kwegumwe kolema kwazo hhapo kwakalingiwa siyana ndondidzana kwematama , mulubaka gunjinji bepolitiki ndibo banamasimba oleba zila yendila mbeli kupinda zila yedzindimi iyapo inopalalanya lulimi gwakazwimila kene gupasi kwegumwe.

TjiTebele tjeBunanzwa ndetjiTebele tjeBurwa (Kene tjiTebele tjeTransvaal), tjinolebelekewa kuAfrica Burwa, indimi dzakasiyana koga dzindidzana muzwinhu zwinjinji koga tjiTebele tjeBunanzwa tjipedlo kwazo mululimi gwetjiZulu. TjiTebele tjeBurwa koga tjolakidza kuti midzi yatjo imu Nguni, itjo tjendidzana kwazo ndendimi dzetjiSotho.