Wp/dtp/Amerika Syarikat

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | dtp
Wp > dtp > Amerika Syarikat
United States of America
Template:Wp/dtp/Nbsp
Flag
Template:Wp/dtp/Nbsp
Coat of arms
Motto: "In God We Trust"[1]
Other traditional mottos:[2]
Anthem: "The Star-Spangled Banner"[3]
Orthographic map of the U.S. in North America
World map showing the U.S. and its territories
CapitalWashington, D.C.
38°53′N 77°1′W / 38.883°N 77.017°W / 38.883; -77.017
Largest cityNew York City
40°43′N 74°0′W / 40.717°N 74.000°W / 40.717; -74.000
Official languagesNone at the federal level[lower-alpha 1]
National languageEnglish (de facto)
Ethnic groups
(2020)[4][5][6]
By race:
By origin:
Religion
(2022)[7]
Template:Wp/dtp/Ublist
Demonym(s)American[lower-alpha 2][8]
GovernmentFederal presidential constitutional republic
• President
Joe Biden
Kamala Harris
Mike Johnson
John Roberts
LegislatureCongress
Senate
House of Representatives
Independence 
Madas 4, 1776 (1776-07-04)
Gomot 1, 1781 (1781-03-01)
Manom 3, 1783 (1783-09-03)
Mahas 21, 1788 (1788-06-21)
Mikat 5, 1992 (1992-05-05)
Area
• Total area
Template:Wp/dtp/Convinfobox/sec2[9] (3rd[lower-alpha 3])
• Water (%)
4.66[10] (2015)
• Land area
3,531,905 sq mi (9,147,590 km2) (3rd)
Population
• 2023 estimate
Neutral increase 334,914,895[11]
• 2020 census
331,449,281[lower-alpha 4][12] (3rd)
• Density
Template:Wp/dtp/Convinfobox/sec2 (185th)
GDP (PPP)2023 estimate
• Total
Increase $26.950 trillion[13] (2nd)
• Per capita
Increase $80,412[13] (9th)
GDP (nominal)2023 estimate
• Total
Increase $26.950 trillion[13] (1st)
• Per capita
Increase $80,412[13] (7th)
Gini (2020)Negative increase 39.4[lower-alpha 5][14]
medium
HDI (2021)Increase 0.921[15]
very high · 21st
CurrencyU.S. dollar ($) (USD)
Time zoneUTC−4 to −12, +10, +11
• Summer (DST)
UTC−4 to −10[lower-alpha 6]
Date formatmm/dd/yyyy[lower-alpha 7]
Driving sideright[lower-alpha 8]
Calling code+1
ISO 3166 codeUS
Internet TLD.us[16]

Amerika Syarikat nopo nga iso pogun id Amerika Koibutan. Ii nopo nga republik kiperlembagaan persekutuan ii kiwaa 50 negeri,iso daerah persekutuan om limo wilayah ii au diperbadankan, 326 tanah rizab indian, om 9 pulau tokoro i terpencil. Pogun diti kiginayo 9.8 juta kilometer persegi, mantad dii, nosiliu pogun diti do pogun ko-4 bobos tagayo hiti pomogunan. Pialatan pogun diti nopo nga miampai Kanada id Koibutan om Mexico id kabaatan; pialatan maritim nopo nga popohompit do pogun Bahamas, Cuba, Rusia om ogumu po. Haro soginumu 331 juta tulun mogigion id suang pogun diti gisom nosiliu sabaagi pogun kotolu bobos ogumu oo mogigion id pomogunan.

Pomungaranan[edit | edit source]

Id toun 1507, pakar Kartografi Jerman, Martin Waldseemüller minomonsoi do iso peta pomogunan, id suang peta dii, pinungaranan dau oo kinoyonon id Hemisfera Kotonobon sabaagi "America" miampai minomoguno ngaran pengembera om pakar Kartografi Itali, Amerigo Vespucci.[17]

Sajara[edit | edit source]

Peribumi Amerika om Tutumombului Eropah[edit | edit source]

Kaum tadon/mantad Amerika Syarikat(miampai Alaska) nopo nga nabarasan Kaum mantad id Asia it minundaliu maso 12000-40000 toun nakatalib[18]. Mantad tinimungan tulun dii, nakaanu yolo popoindalan do pomutanaman canggih, inus kapamansayan di olundu om tongoulun di kiwaa patriotik takawas, okito ahal dilo maya Koubasanan Mississippi Pra-Columbus. Nga, mantad kinorikatan do tongoulun mantad id Eropah, ogumu tulun mantad ii napatai sabab nakaanu toruol di noowit mantad Eropah miagal ko Cacar Air[19].

ilustrasi kapal Mayflower mongowit mogigidu mantad Puritan id pomogunan kawagu maso toun 1620 (The Mayflower in Plymouth Harbor oleh William Halsall, 1882).

Id toun 1492 songulun pengembara mantad Genoa, Christopher Columbus, tumanud kontrak karajaan sepanyol, nokoruba doo piipiro pulau id Karibia,om nokoponorubung dot tulun momogun. Id 2 Ngiop 1513, Konskuistador Sepanyol, Juan Ponce de Leon sinumondot id kinoyonon ii pinungaranan do "La Florida"-Catitan koiso do kinorikoton tulun Eropah id tana tagayo do AS.

Kemerdekaan om Koinlaaban[edit | edit source]

Au kopionungan miampai tulun koloni Amerika om British maso zaman Revolusi Amerika id toun 1760-an om id gulu do toun 1770-an, mogowit do Sangod Revolusi Amerika it nadadi mantad toun 1775 gisom 1781.

Sangod Internal om Pongindustrian[edit | edit source]

Sangod Pomogunan om Kinorotuan Major[edit | edit source]

Perang Dingin om Pigagaan Politik[edit | edit source]

Kawawagu[edit | edit source]

Geografi[edit | edit source]

Gambal Satelit it popokito do Topografi Tanah Induk AS

Ginayo tanah Amerika Syarikat(au poinsuang oo boogian Alaska) nopo nga 7.7 juta kilometer pasagi. Boogian Alaska it katanid mantad tanah tagayo toi ko tanah induk AS nopo nga negeri bobos tagayo miampai 1.5 juta kilometer pasagi ginayo. Nga negeri Hawaii it sabaagi kopulauan id lintangah do Rahat Pasifik kiginayo 10 kilometer pasagi. Mantad kinoyonon it atatayad do pogun AS dii, nosiliu oo AS sabaagi pogun ko-4 bobos tagayo id pomogunan(Tanah om Rahat). Sundung pia di nga haro nogi ii momoros do ginayo pogun AS nopo nga id taang ko-3 sabab ginayo pogun China kakal po pigagaon sabab pisasaladan po miampai pogun India. Suai mantad dii, woyo pongintaban ginayo pogun diti nogi nga au konsisten tumanud piipiro toud miagal ko: CIA World Factbook nopo nga 9.8 juta kilometer pasagi[20], Boogian Statistik PBB nopo nga 9.6 juta kilometer pasagi[21] om Encyclopædia Britannica nopo nga 9.5 juta kilometer pasagi[22]. Nga montok kinagayo do boogian tanah, AS nopo nga id taang kotolu id sompomogunan ahapas Rusia om China.

Karajaan[edit | edit source]

Amerika syarikat nopo nga pogun persekutuan di bobos talaid id pomogunan. Pogun diti popoindalan do sistem karajaan republik kipelembagaan om demokrasi kiwakil, "id nonggo pemerintahan majoriti nopo arahung do hak minoriti it ogompi do undang-undang." Karajaan AS kawalon do sistem sekatan om imbangan mantad perlembagaan AS, ii no tu dokumen perundangan bobos takawas id pogun dii.

Parti, Ideologi om Politik[edit | edit source]

Piboogian politik[edit | edit source]

Amerika Syarikat nopo nga koisaan persekutuan do 50 negeri. 13 negeri mantad nopo nga tinungkusan 13 koloni it memberontak do pemerintahan British. Id kinotimpuhunan do sajara pogun, haro 3 negeri wagu aasil pinotongkiadan mantad tuntutan negeri-negeri mantad, iri no tu: Kentucky mantad Virginia; Tennessee mantad Carolina Koibutan;om Maine mantad Massachusetts. Kogumuan negeri suai noukab maya sangod toi ko noboli. Vermont, Texas om Hawaii nokoumbal nokosiliu do republik obibas pogulu nadadi do puru koisaan. Id maso Sangod Internal Amerika, Virgina Kotonobon tinumongkiad mantad Virginia. Toinsanai negeri aiso hak lumabus mantad koisaan.

Pionitan labus om tantara[edit | edit source]

Amerika Syarikat kiwaa rahung tagayo id gana ekonomi, politik om katantaraan id tongkop do pomogunan. Yolo nogi nga iso pogun tatap id Majlis Koumoligan UN; id Bandaraya New York kinoyonon do Upis Induk UN. AS nopo nga puru do tinimungan G8, G20 om Koisaan Pogisosokodungan om Koburuon Ekonomi (OECD). Kogumuan pogun id pomogunan pinoingkakat do kedutaan id Washington, D.C., om nogi konsulat id tongkop pogun. Kogumuan pogun nogi nga pinoion do Misi Diplomatik AS. Sundung pia di nga haro piipiro pogun di aiso pionitan diplomatik miampai AS, iri no tu: Cuba, Iran, Korea Koibuatan, Bhutan, Sudan om Republik China(Taiwan).

Ekonomi[edit | edit source]

Amerika Syarikat papasarabak di ekonomi mirolot kapitalis it kaanu do harata mantad posorili, prasarana it nokobuburu om daya kopolobusan di akawas. Tumanud do Tinimungan Kousinan Sompomogunan, KDNK AS id $14.4 trilion kopiagal do 24% KDK id pasaran, om 21% KDK id Pariti Kuasa momoli. Mantad di AS nosiliu sabaagi pogun di kiwa KDNK kabansaan bobos takawas id pomogunan, sundung pia okuri soginumu 5% mantad KDNK Koisaan Eropah id PPP toun 2008.

Koonuan om Koburuon Sosongulun[edit | edit source]

Sains om Teknologi[edit | edit source]

Sasakayon[edit | edit source]

Tanaga[edit | edit source]

Demografi[edit | edit source]

Tumanud do Biro Banci Amerika Syarikat, Mogigion id AS kiwaa soginumu 345,009,000 poinsuang oo 11.2 juta ginumu modidikot ilegal. Sabaagai pogun kotolu di kiwaa mogigion bobos togumu id pomogunan ahapas China om India, AS nopo nga iso pogun industri it mongunsub do koburuon ginumu mogigion di tagayo. Miamapai kadar kosusuan 14.82 per 1000, 30% id siriba purata pomogunan, suai mantad di kadar koburuon mogigion dau nopo nga soginumu 0.98%, akawas mantad Eropah Kotonobon, Jipun om Korea Kabaatan. Id toun 2009, haro 1.1 juta modidikot ilegal natahakan do dokumen mogigion legal. Pogun Mexico nopo nga puun tagayo do koinkawasan ginumu mogigion id AS mantad 20 toun nakatalib; mantad 1998, China, India, Filipina nopo nga apat pogun suai it nadadi do guas modidikot suai it ogumu id AS.

Boros[edit | edit source]

Ugama[edit | edit source]

Pondidikan[edit | edit source]

Pondidikan sandad id Amerika Syarikat maan tondilio do karajaan negeri om lokal id siriba do Jabatan Pondidikan Amerika Syarikat tumanud sekatan do geran persekutuan. Id kogumuan negeri, tangaanak mositi do mooi sumikul mimpuun id umul 6 toi ko 7 toun gisom id 18 toun. Sundung pia di nga haro ii piipiro negeri di papasaga do tangaanak tumingkod sumikul id umul 16 toi ko 17 toun. Soginumu 12% tanganak di sumikul id sikul swasta mubaligh om sekular. Haro lobi 2% no tangaanak di sumikul id walai.

Kolidasan[edit | edit source]

Purata konoruo do sukud sosongulun id AS mantad kinosusuon nopo nga 77.8 toun, ii no tu 1 toun lobi oruhai mantad purata id Eropah Kotonobon, om 3 toi ko 4 toun pialatan id dohuri do Norway, Switzerland om Kanada. Mantad duo dekad dilaid, AS nokoinsiriba mantad id taang ko-11 mooi id taang ko-42 id suang aspek purata konoruan do sukud sompomogunan. Kadar kapataian do buragang nopo nga 6.37 per 1000, it popoion do AS id taang ko-42 mantad 221 pogun, id dohuri do toinsanai pogun id eropah kotonobon. 1 mantad 3 mogigion rantaban id AS nopo nga obesiti om 1 mantad 3 suai nopo nga nalakalaba oo winagat tinan, kadar kolomuan AS di bobos takawas id pomogunan industri nokoinggumu soginumu lobi induo mantad ginumu mantad maso suku abad di nakatalib. Penyakit kencing manis kawo ko-2 okito sabaagi iso wabak id suang masyarakat AS kah di Pakar Kolidasan.

Koubasanan[edit | edit source]

Media, Karamaian om Inus Kopokitanan[edit | edit source]

Kesusasteraab om Koinusan[edit | edit source]

Taakanon[edit | edit source]

Sipoot[edit | edit source]

Gambal[edit | edit source]

Sukuon[edit | edit source]

  1. Template:Wp/dtp/USC
  2. "The Great Seal of the United States" (PDF). U.S. Department of State, Bureau of Public Affairs. 2003. Linoyog ontok February 12, 2020.
  3. "An Act To make The Star-Spangled Banner the national anthem of the United States of America". H.R. 14, Act of Error: the date or year parameters are either empty or in an invalid format, please use a valid year for year, and use DMY, MDY, MY, or Y date formats for date. 71st United States Congress.
  4. "2020 Census Illuminates Racial and Ethnic Composition of the Country". United States Census. Linoyog ontok August 13, 2021.
  5. "Race and Ethnicity in the United States: 2010 Census and 2020 Census". United States Census. Linoyog ontok August 13, 2021.
  6. "A Breakdown of 2020 Census Demographic Data". NPR. August 13, 2021.
  7. Staff (June 8, 2007). "In Depth: Topics A to Z (Religion)". Gallup, Inc. Linoyog ontok 2023-11-01.
  8. Compton's Pictured Encyclopedia and Fact-index: Ohio. 1963. p. 336.
  9. Areas of the 50 states and the District of Columbia but not Puerto Rico nor other island territories per "State Area Measurements and Internal Point Coordinates". Census.gov. August 2010. Linoyog ontok March 31, 2020. reflect base feature updates made in the MAF/TIGER database through August, 2010.
  10. "Surface water and surface water change". Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD). 2015. Linoyog ontok October 11, 2020.
  11. Bureau, US Census. "U.S. Population Trends Return to Pre-Pandemic Norms as More States Gain Population". Census.gov. Linoyog ontok 2023-12-23.
  12. "U.S. Census Bureau Today Delivers State Population Totals for Congressional Apportionment". United States Census. Linoyog ontok April 26, 2021. The 2020 census is as of April 1, 2020.
  13. 13.0 13.1 13.2 13.3 "World Economic Outlook Database, October 2023 Edition. (US)". IMF.org. International Monetary Fund. October 10, 2023. Linoyog ontok October 10, 2023.
  14. Bureau, US Census. "Income and Poverty in the United States: 2020". Census.gov. p. 48. Linoyog ontok July 26, 2022.
  15. "Human Development Report 2021/2022" (PDF). United Nations Development Programme. September 8, 2022. Linoyog ontok September 8, 2022.
  16. "The Difference Between .us vs .com". Cozab. January 3, 2022. Archived from the original on April 16, 2023. Linoyog ontok August 11, 2023.
  17. {{Wp/dtp/Cite news|url=http://www.usatoday.com/news/nation/2007-04-24-america-turns-500_N.htm?csp=34%7Ctitle=Cartographer Put 'America' on the Map 500 years Ago|work=USA Today|date=2007-04-24|accessdate=2008-11-30}
  18. http://anthropology.si.edu/HumanOrigins/faq/americas.htm%7Carchiveurl=https://web.archive.org/web/20071128083459/http://anthropology.si.edu/HumanOrigins/faq/americas.htm
  19. http://www.newscientist.com/article/mg13618424.700-how-columbus-sickened-the-new-world-why-were-nativeamericans-so-vulnerable-to-the-diseases-european-settlers-brought-with-them.html
  20. "United States". The World Factbook. CIA. 2009-09-30. Archived from the original on 2018-12-26. Linoyog ontok 2010-01-05 (area given in square kilometers). {{cite web}}: Check date values in: |accessdate= (help)
  21. "Population by Sex, Rate of Population Increase, Surface Area and Density" (PDF). Demographic Yearbook 2005. UN Statistics Division. Linoyog ontok 2008-03-25 (area given in square kilometers). {{cite web}}: Check date values in: |accessdate= (help)
  22. "United States". Encyclopedia Britannica. Linoyog ontok 2008-03-25 (area given in square miles). {{cite web}}: Check date values in: |accessdate= (help)


Cite error: <ref> tags exist for a group named "lower-alpha", but no corresponding <references group="lower-alpha"/> tag was found