Wp/chn/Ulxhayu
Uk ulx̣ayu ixt x̣ǝlǝl ixta, łaska miƛait kopa uk saltsǝqʷ.
Łaska mamuk mǝkhmǝk piš.
Delet łoš ukuk iłʷili kopa uk ulx̣ayu.
2003 Wikipitiya pipa[edit | edit source]
(Ukuk wik łush December 2003 Wikipedia pipa kopa bastan/kinchuch-lelang, kakwa chako chinuk lalang.)
Hayu ulx̣ayu pexwati pi x̣ayas. Galapagos yakso-ulx̣ayu elip tenas kopa kanawi x̣loima ulx̣ayu (wik sia 70 lbs./30 kg.) spus x̣ayas. Man mirounga leonina ulxayu elip x̣ayas kopa kanawi x̣luima ulx̣ayu, 13 ft. (4 m) pi 4,000 lbs/2,000 kg yaka. Kǝnawi ulx̣ayu mamuk mǝkǝmǝk iłwili, kakwa pish pi x̣luima x̣ulul-ikta kopa salt-chǝqw.
Nesaika tǝmtǝm kakwa ankǝti ulman x̣ulul-ikta ikta miłait kopa iliʔi pi mamuk mǝkǝmǝk iłwili, tenas kakwa kamuks, chako ulxayu. Kopa tǝkamanǝk ikt-kul, tilixam yaka sitkǝm tǝmtǝm kakwa kanawi ulx̣ayu tuʔan ixt chich, pi tilikam yaka sitkǝm tǝmtǝm q'wǝlan-ulx̣ayu tuʔan chich kakwa huloima kopa delet-ulxayu, pi uk makst chako wix̣t kakwa kimta. Spus łaska chako kopa x̣luima xulul ikta, Pinnipedia kǝltǝs pi wix̣t delet nim-ikta. Wix̣t pus chxi mitochondrial DNA yax̣ka kǝmtǝks wawa pus ukuk łun ulx̣ayu-sitkǝm delet ixt pi kǝnǝmakst, nǝsaika alta tǝmtǝm pus kǝnawi ulxayu tuʔan ixt saya chich.
- CARNIVORA
Bastan-Ili'i NOAA kǝmtǝks pipa kopa ulxayu