Wp/aa/Alberti Enisteyni

Alberti Enisteyni (Qado dirrik 14, 1879- Qasa dirrik 18, 1955) Jarmanal yooboke Ameerikah Yahuudih mixig kinni. Usug qilmiini fiiziksil taamite. Usug ramad qilmi dadlise. Usug Fiiziksik Noobel Acwa 1921 qilmih Fiiziksil yeyseh.

Usuk kaxxaam yamixxige equation E = mc2 E Energy, m mass, c ifuh sissikaane kinniimih taagah Energy inkih tan mass ifuh sissikaane squared.

Isi taamah qimmol, Enisteyni Newton makaaniik kilaasikaal makaaniik madqooqii kee gommodmali girah booxah madqooqi ittat bahtam xiqtam makkala. 1902 kee 1909 fanat usuk massoosuh baxsale ramad qilmi bicse.

Enisteyni kaadu Isaak Niwten hirgoh cayli inkitanuuk gitat ane waytam yuscube. tonnal, usuk isi mabla baariseh baxsa le ramad hirgo edde anuk. 1916, usug hirgoh qilmih amo ladi ramad warkat yitbiqe.

Sanat 1933, Enisteyni Ameerikat gufne abak sugem takkay immay Jarmanal, Adolf Hitler kee Nazis reedah yemeete (tah nammeyhayto baad carbik naharal). Enisteyni Yahuud kinniimih taagah, Hitler’s Yahuud sadih madqah sabbatah Jarman fanah magexinna. Usuk Ameerikal sugeeh, Ameerikah baaxoh addal sugeeh, 1940. Baad caddol nammay haytoh addah, usuk kee Leó Szilárd, Perezxenti Franklin D. Roosevelt fanah ruubeeniih, Jarman Atomik bombi bicsaanamih taamat sugtem; tonnal Enisteyni kee Szilard fayseh too U.S. kaadu tiya abtam faxximta. Tamah Manhattan Projektih addat geytimtaah, U.S. atomik bombi (Jarmanal hinnay Jappaanal) bicseeh, edde yantifiqeh yan baaxo kinni. Enisteyni kee kalah tan Fiiziksist Richard Feynman Manhattan Cugaysol taamitak suge sarra tama bombi Jappaanal edde yintifiqqenimih taagah nacsiten.

Enisteyni Pirinstonul sugeeh, fooca fan kusaaqih inistituut arcibiseenih yanin naharsi adoytiitik numuk teynak sugteeh, usuk isi manol elle taamitak suge.

Usuk away inkih tan waktil kaxxa saynis tuyaaxigih numuk teyna kinnim tamixxige.

Kay doori kuantem makaaniik kee ramad edde anuk inkih tan qasri ludditteh rakiibo daffeysoonuh cato tekke.