Jump to content

Wb/se/Gáiddusoahpahusa vejolašvuohta čájehit/Gáiddusoahpahus ja árvvoštallan

Add links
From Wikimedia Incubator

Gáiddusoahpahusas čuvvot árvvoštallamii ja dan vuođul addojuvvon máhcahahkii laktáseaddji seamma prinsihpaid go oahpahusas dábálaččatge. Vaikko oahpahus ja studeren ollašuhttojuvvojit gáiddusoktavuođaid bokte ja muhtun oassái iehčanassii, árvvoštallama prinsihpat dahje bargobihtát eai daninassii rievdda. Gáiddusoahpahusas ja studeremis gáibiduvvojit systemáhtalašvuohta ja iežas bargama bagadallama dáidu.

Árvvoštallama plánemis lea dehálaš váldit vuhtii olles oahppanproseassa johtingierddu, vai árvvoštallan ja dan vuođul addojuvvon máhcahat čuozášedje riekta ja dorjjošedje oahppi studeremiinnis. Buorre miellagovva lea dat, ahte árvvoštallan ja máhcahat dolvot oahppi ovddasguvlui ja ovddidit oahppama. Eaŋgalasgillii buovvaluvvon: “Moving from feedback to feedforward.”

Dása leat čohkkejuvvon áššit, mat váldojuvvojit vuhtii gáiddusoahpahusa árvvoštallamis.

Almmolaš rávvagat buot oahppodásiid oahpaheddjiide ja ohppiide:

  • Árvvoštallan sisttisdoallá máhcahaga oahppanproseassa iešguđet muttuin ja máhtu/čađahemiid árvvoštallama ja árvosáni addima. Árvvoštallama čuozáhahkan lea álot mihttomeriid juksan. Mihttomearit sáhttet laktásit ovdamearkka dihte dahkkojuvvon bargguide, dieđuide, dáidduide dahje bargamii.
  • Gáiddusoahpahusas oahppama áigásaš árvvoštallama ja máhcahaga bokte oahppit bissot aktiivvalaččat bargamis ja rievttes guovllus. Vugiid válljašumi gánnáha šaddadit dáidduid šattadettiin. Maiddái ohppiin sáhttet leat buorit jurdagat das, man hámis máhcahat addojuvvo.
  • Árvvoštallama guovddáš bargu lea bagadallat, doarjut, arvvosmahttit, movttiidahttit, divvut vejolaš feaillaid ja stivret studerema ja oahpahusa addimiin oahppái ja oahpaheaddjái máhcahaga.

Árvvoštallamii laktáseaddji gáiddusoahpahusa bargobihtáid dieđut ja rávvagat leat hui dehálaččat. Ipmirdahttivuođa sáhttá šaddadit váldimiin vuhtii dan, ahte fierbmeteavsttat lohkkojuvvojit geahčastallamiin. Deháleamos áššiid galgá čielgasit čalmmustahttit. Váldde vuhtii geahčastalli lohkanvuogi, go čálát studerema rávvagiid ja bargobihtáid rávadieđuid. Juos fal lea vejolaš, ráhkat filmma dahje jietnafiilla dahje muhtin čohkkejeaddji gova, mas vel oanehaččat ja čielgasit muitalat, maid galgá bargat, mii lea áigedávval, gosa máhcahuvvo, gii addá máhcahaga ja mot ovdánit, go bargobihtát leat dahkkojuvvon. Videoráhkadeami álkes rávvagat leat ee.  YouTubes.

  • Lea dábálaš, ahte studeanta ii fuomáš ovdamearkka dihte bargobihtá rávvagiin molssaeavttuid, muhto baicca ipmirda buot hárjehusaid seammaárvosažžan.
  • Rávateavstta lađastallan lea dehálaš. Lađastallama veahkkin sáhttá geavahit beavttálmahttinvugiid, degomat bajilčállagiid, nummirastimiid, buoidudemiid, ivnniid dahje listtuid. Beavttálmahttinvugiid lea nuppe dáfus dehálaš geavahit mášolaččat, amas teaksta šaddat moivái. Juos geavahat ivnniid beavttálmahttinvuohkin, váldde vuhtii ivdnečalmmehisvuođaid, main rukses-ruonáčalmmehisvuohta lea dábáleamos.
  • Siđa gean nu eará, millosit ohppiidat ahkeskihpára, lohkat ja geahččat bargobihtáid bargandieđuid ja rávvagiid ovdal go sáddet daid. Muitte, ahte oahpaheaddjin buvttadat álkit áššedovdigiela. Gáiddusoahpahusdilis it leat bálddas rahpame ja čilgeme, maid guđege ášši mearkkaša, itge oainne oahppi imaštuvvan geahčastaga. Oahppis lea alla šielbmá sihtat veahki gáiddusbargamis. Danin bagadalli oahppamateriála ja álgobagadallama rolla lea dehálaš.
  • Váldde vuhtii lohkanváttisvuođa, fihttema váttisvuođaid ja eará oahppanváttisvuođaid vejolašvuođaid mielde. Álkes tipsa lea čállit váldoášši deahttásit álgui.

Váldde vuhtii ohppiid agi ja válmmašvuođaid, go ráhkadat bargobihtáid ja rávvagiid. Smiehta mot oahppi ipmirda mihttomeriid. Mot mihttomearit konkretiserejuvvojit oanehaččat oahppanproseassa áigge nu, ahte oahppi sáhttá ipmirdit, masa son viggá studeremiinnis, makkár vugiid son sáhttá geavahit studeremiinnis ja mot sus lea vejolašvuohta buoridit iežas čađaheami?

Studeremii guoski árvvoštallanvuloš hárjehusaid rávvagiid ipmirdahttivuohta lea dehálaš.

  • Čielga rávvagiin šaddá dorvvolašvuođa dovdu. Lea buorre muitalit oahppái rávvagiid olis, mat visot áššit váikkuhit ja mat eai váikkuhit árvosátnái. Muital gii árvvoštallá dahje addá máhcahaga, man birra ja goas.
  • Gáiddusstuderemis oahppis ii leat njulges dilálašvuohta jearrat oahpaheaddjis dahje studerenskihpáris dárkkálmahttimiid dasa, maid dálges galggai bargat.
  • Studeremii laktáseaddji rávvagiid galgá sáhttit ipmirdit dušše ovtta ládje. Juos addojuvvojit molssaeavttut, galgá čielgasit muitalit, ahte lea sáhka molssaeavttuin.
  • Gáiddusstuderemis iežas buktosa almmustahttin oahpaheaddjái dahje eará ohppiide lea ollugiidda gelddolaš. Juos máhcahat ádjána, dovddut sáhttet bohciidit dahje bunci ravgat. Rávvagiin leage buorre muitalit, goas máhcahat addojuvvo ja man hámis, gii dan addá ja goas oažžu árvosáni.

Gáiddusoahppamateriála ja sierralágan vuorrováikkuhus dorjot studerema ovdáneami.

  • Oahpaheaddji gártá suokkardallat, man olu oahppi bastá bargat iehčanassii rávvagiid oažžuma maŋŋá, man olu oahppi fas dárbbaša oahpaheaddji bagadallama ja doarjaga. Ájáhallan hárjehusaiguin lea okta sitkadeamos studerema hehttehusain. Oktavuođadoallan, kaleandarat, muittuhusat ja dili dárkkisteapmi oahpaheddjiin ja eará ohppiiguin veahkehit beassat ovddasguvlui.
  • Oahppaplánas sáhttá meroštallat, ahte maiddái bargandáiddut árvvoštallojuvvojit. Juos ná lea, oahppái galgá rávvagiin čilget, maid bargandáiddut gáiddusoahpuin mearkkašit ja mot oahpaheaddji daid árvvoštallá. Bargandáiddut sáhttet leat ovdamearkka dihte dakkárat, ahte bargobihtát máhcahuvvojit rávvagiid ja áigedávvala mielde, bargobihtáid rávadieđut čuvvojuvvojit, ja juos barget bárralaga dahje joavkkuin, de buohkat čatnasit bargobihtá oktasaš barganrávvagiid.
  • Buhttejeaddji máhcahat bisuha oahppi rievttes bálgá alde. Danin oahppama áigásaš máhcahat lea dehálaš. Maiddái iešárvvoštallama bagadalli jearaldagat ja ohppiid eará doarjun iešguđet gaskomiiguin leat guovddáš oassi gáiddusoahpahusas. Oahppamateriálii sáhttá čáhkadit tipsaid das, ahte oahppi sáhttá ieš aktiivvalaččat bivdit máhcahaga. Gáiddusoahpuin maiddái iežas lagasbirrasis sáhttet leat heivvolaš olbmot addit gaskamáhcahaga.

Máŋggabealat vejolašvuođat čájehit máhtu:

  • Go plánet gáiddusoahpahusa, atte ohppiide vejolašvuođa ávkkástallat iežaset gievravuođaiguin. Gáiddusoahpahussii heive earenoamáš bures dat, ahte buohkat eai bargga oktanaga seammá, ja ahte buohkaid máhtu čájánas ii dárbbaš leat seamma lágan.
  • Árvvoštallamis oahppama čájánas speadjalastojuvvo mihttomeriid juksamii. Ovdanbuktinhámis ii daninassii leat mearkkašupmi. Oahppi sáhttá dahkat ovdamearkka dihte ovdanbuktindáiddu buktosa jietnafiilan, videohámis, ráidogovvan dahje teakstadokumeantan. Juos fas studerejit earenoamážit videoovdanbuktima, buktosa hámis lea mearkkašupmi.
  • Iešguđetlágan oahppama njozodeaddji ja hehttejeaddji áššiid lea dehálaš váldit vuhtii. Lohkanváttisvuohta hehtte teakstavuđot bargama, goas máhtu čájeheamis sáhttet ávkkástallat eará vugiiguin dan mielde mii oahppoávdnasiid ja mihttomeriid leat, ovdamearkka dihte njálmmálaš buvttadeapmi sáhttá leat molssaeaktu čálalaš buvttadeapmái. Iešguđet láhkai oahppi olbmuid lihttu lea čohkken buriid tipsaid teknologiijain ávkkástallamii studeremis, dahjege “Oahppama reaiddut ja applikašuvnnat”.

Studerendáidduid šaddadeami lea buorre hukset mielde hárjehusaide, mat árvvoštallojuvvojit.

  • Dieđuháhkama ja dieđugieđahallama dáiddut ja dáidda laktáseaddji teknihkalaš dáiddut lassánit hárjehallama mielde. Gáiddusoahpahusas kopieren geasuha sakka. Danin bargobihtá hábmen oasisteaset stivre bargama ja ovdáneami studerendáidduin.
  • Čoahkkáigeassu bargobihtá hábmemiin, maiguin sáhttá geahpedit vejolašvuođaid čuohpa-liibme-buktosiidda. https://www.slideshare.net/arongas/kyyti-copypaste-opiskelulle

Árvvoštallama ja máhcahaga addima buorre vuoigŋa šaddaduvvo ovttas.

  • Fierbmebirrasis bargan šaddá dokumenterejuvvot. Buktosa oaidnin ládje boahtin lea gáiddusoahpahusa earenoamáš iešvuohta. Doaimmas báhcet luottat, maidda sáhttá oahppandiliinge máhccat. Dát leat buorre ja ávkkálaš, muhto gáibida hárjánumi. Leat maiddái oahppoávdnasat, degomat eallinoaidnoávdnasat, main iežas buktosiid juohkin earáide sáhttá unohastit, juobe dagahit balu. Buot buktosiid ii leat vuogálaš árvvoštallat veardásaččaiguin.
  • Muhtumin maiddái sáhttá unohastit, go feaillat bohtet oidnosii, vaikko dábálaččat dain lea ulbmil oahppat.
  • Psykologalaš dorvvolašvuohta lea dehálaš buohkaide. Máhcahaga addima dáidduid lea dehálaš oahpahallat stivremiin, mihttomearri lea oahppat addit konstruktiivvalaš máhcahaga nu, ahte dat lea čuozihuvvon dárkilit.
  • Árvvoštallan čuohcá álot mihttomeari juksamii, ii persovdnii, persovnnalaš iešvuođaide dahje temperamentii. Árvvoštallan ja máhcahat, mii das addojuvvo, galget veahkehit oahppi ovddasguvlui ja oažžut su ipmirdit, maid son lea dahkan riekta dahje maid son galgá vel buoridit dahje bargat eará ládje.
  • Árvvoštallamii laktása váldi. Go árvvoštallan lea čađačuovgi, dat duddjo luohttámuša ja lasiha oktasašipmárdusa. Ohppiin galgá leat vejolašvuohta jearrat árvvoštallanvuođuštusain almmá dan haga, ahte dárbbaša ballat oahpaheaddji suhttamis dahje “máhcaheamis” omd. árvosáni attedettiinis. Jearran ii mearkkaš gažaldatvuložin bidjama!

Eará veahkki ja doarjja árvvoštallamii

Retrieved from "https://incubator.wikimedia.org/w/index.php?title=Wb/se/Gáiddusoahpahusa_vejolašvuohta_čájehit/Gáiddusoahpahus_ja_árvvoštallan&oldid=6407598"