Wp/yua/U analte’il Calkiní

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | yua
Wp > yua > U analte’il Calkiní

'U analte’il Calkiní wa beyxan k’aajóolta’an u tsolt’aanil Calkiní, lelo’oba’ junp’éel úuchben muuch’ ts’íibo’ob tu’ux ku tso’olol le maaya ajkanulo’obo’ bixik úuchik u kajtalo’ob tu xamanil u nojlu’umil Yucatán, ka’ ts’o’k u xiixkunsa’al Mayapán ten le kastelan wiiniko’ob k’uucho’ob tu lu’umil Calkiní u lu’um ah Canul leti’o’obe’ ma’ tu kibajo’ob u k’aam le kastelan wíiniko’obo’, ka’ óoko’ Francisco de Montejo yéetel León “el Mozo”, yéetel biix binja’anilo’ob te’ kúuchila’, beyxan wa jayp’éel u weel ba’alo’ob yaan te’ u miatsil le maaya máako’obo’.

Muuch’kaxanil[edit | edit source]

Le analte’a’ mixtáan u chíikpajal máax ts’íibtmil,, u ts’íib junp’éel múuch’ máako’ob ti’ jejelas ja’abilo’ob ka’ súukpajtun u ts’íibta’al le analte’a’ ten le noj máako’obo’ tu’ux ku tsikbaltiko’ob ba’alo’ob ku biin u yuuchla’ajal.

U yaax ts’iibil jach úuchben ku chíikpajle’ ti’ yaan u ja’abil 1579, yéetel u k’as túunbenil ts’íib yane’ u ja’abil 1821, yéetel u túuklile’, le ts’íibo’ yaan te analte’a’ je’el u paajtal wa chéen u ka’ ts’íibil yaax ju’uno’ob jach úuchbentake’.

Uchik u kaxta’al le analte’obo’[edit | edit source]

Oojela’anile’ le ts’íibo’ob yaan tu analte’il Calkiní, ma’ chuka’antaki’i’, tumen taan u binetik yaax lajun wáalalo’ob, ka’ ila’ab yaan le analte’a tu ja’abil 1876-e’ le ts’íibo’oba’ máano’ ti’ k’abil ti’ u wel k’abil le nojjo’olpóopilo’ob Ah Canul, lelo’oba’ síib ti’ Faustino Francio u yeet ook le aj.úuchben tsíibo’ob Juan Francisco Molina Solís u yuumil le analte’ “Historia del Descubrimiento y Conquista de Yucatán”, ma’ seen úuchilake’ le analte’a’ k’uch tu k’ab aj obispo Crescencio Carrillo y Ancona, yéetel ka’ xan ts’aab u analteil ChilamBalam ti’ Chumayel.