Wp/ng/Omalaka Omonamibia

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | ng
Wp > ng > Omalaka Omonamibia

Namibia ,nande li na ovakalimo vanini momuvalu, olo eumbo louyamba womalaka mahapu okudja ketindi lomalaka atatu ngaashi: : Indo-European, Bantu and Khoisan. pefimbo loukoloni nokatongotongo, Oshimbulu, Oshindowishi nOshiingilisha oo omalaka a kala a talika onga omalaka opambelewa, ashike konima eshi oshilongo shamanguluka kudja koukoloni waSouth Africa, epangelo lipe ola tokola opo Oshiingilisha shi kale elaka lopambelewa mefinamhango laNamibia. Etokolo eli ola kufwa opo li kwatele nokueta pamwe Ovanamibia mwaashi hashi ifanwa'elaka lekondjelo manguluko', omanga omalaka Oshindowishi nOshimbulu a patelwa kondje shaashi omatalika ko ongomalaka oukoloni wanyaa keonga.

Namibia ,nande li na ovakalimo vanini momuvalu, olo eumbo louyamba womalaka mahapu okudja ketindi lomalaka atatu ngaashi: Indo-European, Bantu na Khoisan. Pefimbo loukoloni nokatongotongo, Oshimbulu, Oshindowishi nOshiingilisha oo omalaka a kala a talika onga omalaka opambelewa, ashike konima eshi oshilongo shamanguluka kudja koukoloni waSouth Africa, epangelo lipe ola tokola opo Oshiingilisha shi kale elaka lopambelewa mefinamhango laNamibia. Etokolo eli ola kufwa opo li kwatele nokueta pamwe Ovanamibia mwaashi hashi ifanwa'elaka lekondjelo manguluko', omanga omalaka Oshindowishi nOshimbulu a patelwa kondje shaashi omatalika ko ongomalaka oukoloni wanyaa keonga.

Ovapopi vomalaka moNamibia[edit | edit source]

Omalaka a dja ketindi lOshiwambo oo haa popiwa unene moshilongo, haapopiwa keepelesenda 48 dovakalimo, Oshikwekwe oshi na eepelesenda 11, dovapopim, Oshimbulu eepelesenda ii, Oshikwangali eepelesenda nOshiherero eepelesenda 10 dovapopi. Omalaka makwao ovakalimo okwa kwatela mo omalaka Oshibantu, ngaashi Oshiswana, Oshigriku, Oshifwe, Oshikuhane, Oshimbukushu, Oshiyeyi, nomalaka makwao Oshikwanghala ngaashi: ǃXóõ,Kung-Ekoka, ǂKxʼauǁʼein no Kxoe.

Oshiingilisha osho elaka lopambelewa, nohashi popiwa aashike kashon, opelesenda imwe, kovapopi vomalaka omadalelwa mo. Ovakalimo voilumbu navo ohava popi omalaka a yooloka, ngaashi Oshimbulu oshina eepelesenda 60, Oshindowishi eepelesenda 32, Oshiingilisha eepelesenda 7, nOshiputu oshi na ashike opelesenda imwe.

Omalaka omadalelwamo okwa kwatelwa mo momifindahongo welongo lopedu, hano mopilimafikiola. Oshiingilisha oshi li elaka lokuhonga nokuhongwa meendodo dopombada hano mosekundofikola. Oshimbulu osho ashike elaka olo le lilipopepi lingua franca, hano elaka olo hali dulu okulongifwa pokati kovapopi vomalaka omadalelwamo a yooloka, nohashi popiwa kovalaule vahapu veli meedolopa opamwe nOshiingilisha, osho yo omalaka avo omadalelwamo.

Eedjo[edit | edit source]