Wp/aa/Apus

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | aa
Wp > aa > Apus
Apus
Kaymata
Cibiyya: Aps
Yabti rakiibòl migaq ke migaq

ciggiilet bicta qangara: Apodis

Qangor afeyta: /ˈeɪpəs/[1]
Ceelalliino: Eneki iffan Kimmiro-Jannati

addal yan cooxu[2]

Guddunu catah: 13h 51m 07.5441s – 18h 27m 27.8395s[3]
Cina: −67.4800797° to −83.1200714°[3]
Araca: 206 sq. deg. (67th)
Leêbombahdiilta cutuuka: 4
Bayer/Flamesteed cutuuka: 12
Cutuuka lih cuttuuka: 2
Cutuuka handeedi kalim 3.00m: 0
Cutuuka addàt 10.00 pc (32.62 ly): 0
Muxxi-muxxi handeedi: cutukta: α Aps (3.83m)
Messier mansoofa: 0
Qammisima-cutukta dagar kaqlisaanama: 0
Maadu luk angaliyya kaymatitte:

Triangulum Australe

Circinus

Musca

Chamaeleon

Octans

Pavo

Ara

Tanbulleemi fanah ardi koqsoh fiiroytitte fana +5° kee-h −90°.

Muxxo leemi fanah 9pm waktih addat eneki alsa Laqini.

Apus kinnih qunxa kaymata adda eneki gabbi qaraana. Teet awlisah waq eneki Kimmiro-Jannati addal yan cooxu, kee-h teet migaaqa gita "maleh iba" adda Giriik kinniimih sabbatah eneki kimmiro-jannati addal yan cooxu suge dumih galtiik yeemeneh iffan dagna iba. Qimbo tumbullee shidid qarshi imi baada edde Petrus Plancius adda 1598, teet suge yeyseqerrimeh shidid cutukta karta majallata edde Johann Bayer adda kayimi 1603 Uranometria. Eneki Farnsaawiita ixxoyse kee-h cutuk maaxaga Nicolas Louis de Lacaille yeyseqerrimeh kee-h yeceeh eneki muxxi-muxxi handeedi cutuuka ken Bayer migaaqitte adda 1756.

Eneki konooyu muxxi-muxxi handeedi cutuuka kinnoonuh inki tanuuk qassowiyya adda cissi. Silaala eneki kalah fanah fayyale caddo 3.8 kinnih Alpha Apodis, burtukaan numu too leh dariifa 48 xirribu eneki maroyti-garanih fiiraytu kee-h 928 xirribu eneki lumiinositii iffan eneki Ayro. Dagoom bohoyli kinnih Gamma Apodis, gersiimi idoolinna numu cutukta. Delta Apodis kinnih xammaquh cutukta, eneki nammaya exxaaxi iffan annim kinnoonuh 103 aqsuriyya-sakonxitte baxsinteemi kee-h tanbulleemi luk eneki qasunu inti. Nammaya cutukta adabitte liino sugeh geeh iffan liino cuttuuka.

Aydaadu[edit | edit source]

Apus suge inki iffan taban kee nammaya kaymatitte, suge yeteeqeenih edde Petrus Plancius rakiiboh tan shidid eneki ascossa iffan Pieter Dirkszoon Keyser kee-h Frederick de Houtman waktih addat eneki Dutch badaaqa ixxoh aban gexo iffan eneki Ayro Mawqa Indies adda 1598. Teet qiimmoh addah xayyoowe shidid 35-cm (14-in) maroyti-garabih fiiraytu qarshi imi baada adda 1598 adda Amsterdam.[4] Frederick de Houtman muggaqsimeh teet De Paradijs Voghel. "Eneki Kimmiro iffan Jannati addal yan cooxu",[5][6] adda 1603, waqdi Petrus Plancius seeceh teet Paradysvogel Apis Indica, lih "Apis" tak duddam waroori qellatat maqnisaanama saba "avis" (Latin saba kimmiro").[5][2]

Caglitan caalata[edit | edit source]

Gexgexititte[edit | edit source]

Cutuuka[edit | edit source]

Adda-xeeri qaraana mansoofa[edit | edit source]

Sumaaqitte[edit | edit source]

  1. https://www.oed.com/view/Entry/249206?redirectedFrom=Apus#eid
  2. 2.0 2.1 http://www.ianridpath.com/startales/apus.html
  3. 3.0 3.1 https://www.iau.org/public/themes/constellations/#aps
  4. http://www.ianridpath.com/startales/bayer-southern.html
  5. 5.0 5.1 https://archive.org/stream/Galaxy_v22n02_1963-12#page/n46/mode/1up
  6. http://www.ianridpath.com/startales/startales1c.html#houtman