Wt/pms/giass
Piemontèis: giass[edit | edit source]
Nòm masculin[edit | edit source]
(plural: giass)
- Seuli ëd paja o d'àutr material ch'a serv për fé cogé le bes-ce.
- Manere ëd dì: Pijé la levr a giass, Pijé un a giass: avantagesse ëd cheidun për sorprèisa.
- Etimologìa: dal latin parlà jacium.
- Feuje anté ch'as pògio ij bigat.
- Abitassion temporanie dij bërgé an montagna, pi an àut che le muande.
- Bòt ëd na ciòca për selebré un mòrt.
- Variant: ciass.
- Etimologìa: dal latin classum.
Esempi d'usagi[edit | edit source]
- Fé ël giass.
Sorgiss[edit | edit source]
Gribàud, REP