Jump to content

Wp/yua/Ooch

From Wikimedia Incubator
< Wp | yua
Wp > yua > Ooch
Le óoch suuk
Le sak óoch

Le zarigüeya, ku k’ajóolta’al ichil ya’ab lu’umo’ob ti’ Méxiko bey “tlacuache wa óoch”, leti’ juntúul ba’alché ku yaan ichil tuláakal le u petenil Estados Unidos, yéetel xan ichil le lu’um Yucatán.

Ba’ax leti’ le zarigüeya

[edit | edit source]

Leti’ juntúul balché ti’ le género Didelphis. Ku chíikbesik tumen u ni’ najat (hocico), u ne’ ku páajtal u ch’íik yéetel u kuxtal ak’ab. Leti’ juntúul ba’al ku jantik tuláakal, tumen ku ja’antik yich che'ob, yik’el, chan ba’alo’ob yéetel xan u ba’alo’ob ku púuts’ul.

Juntúul ti’ u kaambalilo'ob máas k’ajóolal leti’ u “beetik bey kíimak” wa ku ya’alik k'aasil, bey juntúul bix u kanáankuba.

U yila'al miatsil ma'as

[edit | edit source]
Le óoch yéetel u yalalo'ob

Ichil le miatsilo'ob mesoamericanos, yéetel xan ichil le maya, le zarigüeya yaan juntúul ju'un jach k'a'anan ichil tsikbalo’ob yéetel mitoso’ob. Ichil juntúul ti’ le suukbenil’ob, ku ya’alik leti’ tu bisaj le k’áak’ ti’ máako’ob, tu’ux ku beetik juntúul u ye’esajil u yéetel na'at.

Tu láak’ u tukul maya, le ba’alo’ob ma’ chéen juntúul jump'éel jaats ti' le ku, ba’ale’ xan ku yaantik ichil tsikbalo’ob tu’ux ku ya’alik u ts’o’okol ba’alo’ob jach k’áat chi’oba’an ti’ kuxtal.

U k’áat chi’oba’an ecológica

[edit | edit source]

Le zarigüeya ku beetik juntúul meyaj jach k'a'anan ich u yóok’ol kaabilo’ob lu’um: ku yáantik u ts’o’okol k'aasi yik'eloób yéetel u p’áatal neek'o'ob, tu’ux ku ts’áaik toj óolal yóok’ol kaab.

Yéetel xan, leti’ jach mu'uk'a'an yéetel je’el u suut u bajil, tu’ux ku páajtal u kuxtal ichil k’áaxo’ob yéetel xan tu’ux yaan najil máako’ob.

Tu'ux ch'a'abij

[edit | edit source]