Jump to content

Wp/yua/Ch'ujuk

From Wikimedia Incubator
< Wp | yua
(Redirected from Wp/yua/Asukaar)
Wp > yua > Ch'ujuk
Ch'ujuko'ob
U ch'ujukil k'úum
U ch’ujukil k’oopte’
U ch'ujukil iis (camote)
U ch’ujukil púut
U ch'ujukil kokoyol

Ch'ujuk.- Sustantivo.-Dulce (Como objeto)

Adjetivo.- Dulce (Cualidad o característica de algo)

Ch'ujukilo'ob Yucatán

[edit | edit source]
U ch'ujukil chi'
U ch'ujukil chi' balam

Le ch'ujuko'ob yéeyajilo'ob ti' Yucatán jump'éel noj ba'ax u patrimonio gastronómico le lu'umo'. Ka'ach u meyajta'alo'ob tumen le maya'ob yéetel ka ts'o'ok u je'ela'al ichil u k'iino'ob ka'anal, tumen u yáantaj u tsolil meyajilo'ob españoles, ba'ale' ku kanáantik u ya'abil u frutas, u che'ilo'ob yéetel u pak'alo'ob le lu'um maya.

Ti' ya'ab ch'ujuko'ob ku meyajta'al yéetel frutas je'ex chi'balam (nance), chi' (zapote), k’oopte’(ciricote), kokoyol, k'úum (calabaza), iis (camote) yéetel tamarindo. Bey xan yaan ch'ujuko'ob ku meyajta'al yéetel pepita, coco, cacahuate, miel, piloncillo, azúcar yéetel especias je'ex canela yéetel vainilla. Le ingredienteso'ob ku ts'a'ik u sabor yéetel u ki'imakil ku k'ajóolta'al ichil Yucatán.

Ya'ab ch'ujuko'ob ku bo'ota'al ichil almíbar, ku cristalizarta'al wa ku meyajta'al bey mazapán, cocadas, palanquetas yéetel uláak' conservas. Le recetaso'ob ka'ach ku ka'ansaal tumen yuumo'ob yéetel na'o'ob, ka ku máan tu láakal generacióno'ob. Tumen lelo', le ch'ujuko'ob ma' chéen ku ts'áik ki'imak janal, ba'ale' ku kanáantiko'ob u tsolil kuxtal, u yéeyajil yéetel u historiail le máasewalo'ob yucateco'ob.

Ti' u k'iino'oba', le ch'ujuko'ob tradicionales ku béeytal u kaxta'al ichil mercados, ferias, fiestas patronales yéetel ichil u k'iinil Hanal Pixáan wa "finadose' ", tu'ux ku ts'a'abal ichil ofrendas yéetel ku janal tumen u láak'tsilo'ob, jach suukka'an u beeta'al u ch'ujukilo'ob: K'úum, ts'íim, Iis yéetel puut. Bey xan, ya'ab artesanos yéetel cocineras tradicionales táan u kanáantiko'ob le recetaso'ob, ku beetiko'ob ma' tu sáastal le yéeyajil gastronómico ti' Yucatán.

U ch'ujukil k'úum

[edit | edit source]

U ch'ujukil k'úum ku meyajta'al yéetel k'úum (calabaza), azúcar wa piloncillo, ja' yéetel canela. Ti' ya'ab recetas ku ts'a'abal xan clavo wa vainilla tumen u je'ela'al u ki'imakil. Le k'úumo' ku bo'ota'al tu yáax ma'alob, ka ku p'áatal ichil almíbar ya'ab hora'ob, ba'ax ku beetik u su'uts'il yéetel u ch'ujukil ku ts'ook u yáantal ichil le fruta'o'. Le ch'ujuko' jach su'uk u janal tu k'iinil Hanal Pixáan, ba'ale' ku janal xan ichil Navidad, ferias yéetel uláak' k'iinilo'ob familiares. Le receta' p'áat jump'éel yéeyajil u gastronomía yucateka, ku ka'ansaal tumen u yuumo'ob yéetel u na'o'ob, ka ku máan tu láakal generacióno'ob.

U ch'ujukil k'oopte'.

[edit | edit source]

U ch'ujukil ts'íim wa k'oopte' jump'éel ch'ujuk jach uuchben ichil Yucatán. Ku meyajta'al yéetel u yich le che' ts'íim (Brosimum alicastrum), azúcar wa piloncillo yéetel u ja'il. Le ts'íimo' ka'ach jump'éel janal jach k'a'abet ti' le máasewalo'ob maya'ob, tumen ya'ab u yéeyajil yéetel u ts'áik u muuk'ilil u wíinkil. Ti' u meyajil le ch'ujuko', le néeko' ku bo'ota'al wa ku k'áak'naj tu yáax, ka ts'o'ok ku meyajta'al yéetel le uláak' ingredienteso'ob. Ti' u k'iino'oba', yaan cocineras yéetel artesanos ku kanáantiko'ob le receta' yéetel ku beetiko'ob bey jump'éel ba'ax ku k'ajóoltik u yéeyajil yéetel u gastronomía maya.

U ch'ujukil iis (camote)

[edit | edit source]

U ch'ujukil iis jump'éel postre tradicional ku meyajta'al yéetel iis (Ipomoea batatas). Le iiso' ku bo'ota'al ma'alob, ka ku meyajta'al yéetel azúcar wa piloncillo, leche, canela yéetel vainilla, ba'ax ku ts'áik jump'éel sabor jach ki'imak yéetel su'uts'. Le ch'ujuko' jach su'uk ichil Yucatán yéetel tuláakal México, ku janal bey postre ichil fiestas yéetel k'iinilo'ob familiares. Tumen u sabor yéetel u yéeyajil, le receta' p'áat ku ka'ansaal tu láakal generacióno'ob.

U ch'ujukil púut wa tuk'

[edit | edit source]

U ch'ujukil púut wa tuk' ku meyajta'al yéetel le fruta'o', azúcar wa piloncillo yéetel canela. Ku bo'ota'al tu almíbar ya'ab hora'ob hasta ka ch'ujukchajak yéetel ka suut u sabor ichil le almíbar. Le ch'ujuko' jach ki'imak tumen u je'el sabor yéetel u su'uts'il, bey xan ku janal bey postre ichil fiestas familiares, ferias yéetel k'iinilo'ob tradicionales. Le receta' yaan ichil ya'ab janalo'ob yéeyajilo'ob ti' le Península Yucatán yéetel ku p'áatal bey jump'éel ba'ax ku kanáantik u patrimonio gastronómico maya.

Uláak' ch'ujuko'ob yéeyajilo'ob yéetel uláak' ba'alo'ob.

[edit | edit source]

U ch'ujukil kokoyol

[edit | edit source]
U ch'ujukil tamarindo

U ch'ujukil kokoyol ku meyajta'al yéetel u wich le che' kokoyol. Le wicho' ku bo'ota'al ichil almíbar yéetel azúcar wa piloncillo hasta ka ch'ujukchajak yéetel ka suut u ki'imak sabor. Le ch'ujuko' jach k'ajóolta'an ichil Yucatán yéetel Kaampech, tu'ux ku meyajta'al tumen cocineras yéetel artesanos ku kanáantiko'ob le recetas tradicionales. Ku janal bey postre ichil fiestas, ferias yéetel múuch'talilo'ob familiares, bey xan ku p'áatal jump'éel yéeyajil jach k'a'abet ti' u gastronomía le Península Yucatán.

U ch'ujukil pepita (le yáaxo)

U ch'ujukil chi' balam

[edit | edit source]

U ch'ujukil chi'balam jump'éel ch'ujuk yéeyajil jach k'ajóolta'an ichil Yucatán. Ku meyajta'al yéetel u wichil le chi'balam (Byrsonima crassifolia), fruta jach ki'imak yéetel yaan u je'el sabor p'aak-ch'ujuk. Le fruta'o' ku bo'ota'al ichil almíbar yéetel azúcar wa piloncillo, ja' yéetel canela, ka ku p'áat jump'éel postre jach uts. Ka'ach ku meyajta'al ichil najilo'ob yéetel ku ts'a'abal ichil ferias, fiestas patronales yéetel múuch'talilo'ob familiares. Le ch'ujuko' ku kanáantik jump'éel noj yéeyajil u gastronomía yucateka

Ch’ujuk tamarindo

[edit | edit source]
U ch'ujukil coco

Ch'ujuk tamarindo ku meyajta'al yéetel u fruta tamarindo, azúcar yéetel mixba'alo'ob ku ts'áaik u sabor, je'ex limón, táap wa ik, tu'ux ku k'áata'al. Ku meyajta'al bey wolis, barras wa pasta, yéetel ku p'áatal jump'éel ch'ujuk jach ki'imak tumen u je'el sabor ch'ujuk yéetel p'aak. Jach su'uk u janal ichil México, bey xan ku kaxta'al ichil mercados, ferias yéetel tiendas tradicionales. Le receta' ku máan tu láakal generacióno'ob yéetel ku p'áatal bey jump'éel ba'ax jach k'ajóolta'an ichil u gastronomía mexicana.

U ch'ujukil pepita

[edit | edit source]
U ch'ujukil kakawaate' (cacahuate)

U ch'ujukil pepita jump'éel ch'ujuk yéeyajil jach k'ajóolta'an ichil Yucatán. Ku meyajta'al yéetel néek' k'úum (Cucurbita spp.), azúcar wa piloncillo yéetel uláak' ingredientes. Ti' ya'ab kúuchilo'ob ku beetik bey mazapán wa palanqueta. Le pepitao' yaan ya'ab proteínas, grasas ma'alobo'ob yéetel minerales, tumen lelo' jach k'a'abet ti' u janalil máako'ob. Le ch'ujuko' ku kaxta'al ichil mercados, ferias yéetel fiestas tradicionales, tu'ux ku kanáantik u yéeyajil le gastronomía yucateka.

U ch'ujukil coco

[edit | edit source]
Marquesita

U ch'ujukil coco jump'éel postre jach su'uk ichil Yucatán. Ku meyajta'al yéetel u yichil coco (Cocos nucifera), azúcar, leche wa lechera yéetel canela wa vainilla. Ti' ya'ab recetas ku beetik cocadas, coco cristalizado wa coco ichil almíbar. Le ch'ujuko' jach ki'imak tumen u aroma yéetel u suavidad, bey xan ku ts'a'abal ichil k'iinilo'ob familiares, ferias yéetel festividades.

U ch'ujukil kakawaate' (cacahuate)

[edit | edit source]
Mazapan

U ch'ujukil kakawaate' jump'éel ch'ujuk ku meyajta'al yéetel cacahuate (Arachis hypogaea), azúcar wa piloncillo. Le kakawaate'o' ku molik wa ku bo'ota'al yéetel le ch'ujuko', ka ku beetik mazapán, palanquetas yéetel uláak' ch'ujuko'ob. Jach ya'ab máako'ob ku yaabiltiko'ob tumen u sabor yéetel u su'uts'il. Le kakawaate'o' yaan proteínas, grasas ma'alobo'ob yéetel vitaminas, ba'ale' le ch'ujuko' k'a'abet u janal yéetel moderación tumen u ya'abtal azúcar.

U ch'ujukil kaab

[edit | edit source]
Kaab

U ch'ujukil kaab jump'éel ch'ujuk yéeyajil jach uuchben ichil Yucatán. Ku meyajta'al yéetel kaab (miel), yéetel ti' ya'ab recetas ku ts'a'abal xan nuez, cacahuate, coco wa pepita. Le kaabo' ka'ach jach k'a'abet ti' le máasewalo'ob maya'ob, tumen ma' chéen ku ch'ujukta'al janal, ba'ale' ku meyajta'al xan ti' ts'áak yéetel ichil ceremonias. Ti' u k'iino'oba', u ch'ujukil kaab ku kaxta'al ichil mercados, ferias yéetel fiestas tradicionales, bey jump'éel postre ku kanáantik u yéeyajil yéetel u patrimonio gastronómico le Península Yucatán.

Marquesita

[edit | edit source]

Marquesita jump'éel ch'ujuk jach k'ajóolta'an ichil Yucatán. Ku meyajta'al yéetel jump'éel waaj delgado yéetel crujiente, ku chu'upik queso de bola yéetel chocolate, cajeta, lechera, mermelada wa'alik u ya'abtal uláak' rellenos. Ka'ach u p'áatal ichil Mérida ichil siglo XX, ka ts'o'ok u k'ajóolta'al tu yóok'ol México.

Mazapán

[edit | edit source]

Mazapán jump'éel ch'ujuk ku meyajta'al yéetel cacahuate molido yéetel azúcar. Jach su'uk u janal ichil México, yéetel ya'ab paalalo'ob yéetel nojoch máako'ob ku yaabiltiko'ob tumen u ch'ujukil yéetel u su'uts'il. Ti' ya'ab kúuchilo'ob ku meyajta'al bey p'éel wa wolis, yéetel ku janal bey postre wa ti' u k'iinil ts'a'ik ch'ujuk. Tumen u sencillez yéetel u ki'imak sabor, le mazapáano' p'áat jump'éel ch'ujuk jach k'ajóolta'an yéetel yaab u meyajta'al ichil u gastronomía mexicana.