Wp/yua/Áak

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | yua
Wp > yua > Áak
Áak
Ch'i'ibalil Ba'alche
Phylum K'uuch tuuch
Classis Ch'íich'
Ordo Jananeek''
Láak'tsilil Trogonidae


Áak. Yaan wáa jayp'éel u jejeláasil áak wey tu petenil Yukataane', jeleáas xan bix k'ajóolta'anilo'ob, ba'ale' le jach k'ajóolta'ano'obo' min chen kanjaats: Kachtseem wáa Kok áak, Tu'ukiis áak, Áak'al áak yéetel u Áakil k'áak'náab. Ku ya'ala'ti' Terrapene carolina yucatana.

Kach tséem wáa Kok áake' bey je'ex u ya'alik u k'aaba'o' ka'axéet' yaan ti' u baakel u táan. Tu tojil u tséeme' ku béeytal u wuts'ik u baakel, utia'al lelo' yáax ku láaj jupik u yooko'ob, u nej, u k'abo'ob yéetel u pool ichil u sóole' ku ts'o'okole' ku nup'ikubáa. U láak' jump'éel u chíikul le áak beya', yaan u síinsinchakil yóok'ol u pool.

Ku béeytal u kuxtal lu'um yéetel ich ja' leti' beetik ma'atech u náachtalo'ob ti' jaltun, xpéek', áak'al wáa u láak' tu'ux akakbal ja'. Utia'al yáaxk'ine' ku xáantal u mukmajuba'ob yáanal sojol tak u páa'tiko'ob u káajal cháakile' ku ka'a jóok'olo'ob.

Maaya wíinik ka'ach úuche' ku k'a'abetkuunsik u k'i'ik'el Kok áak utia'al u ts'a'akal Kokse'en, yéetel ku jaanta'al xan u bak'el ka'achij, tumeen jach suuk u yokol u mukubáa ichil u sojolil ta'ache' kool, beytúuno' le ken tóoka'ak le koolo' ti' ku yelelo'ob ichile'. Kex tumeen u ya'abil kolnáalo'obe', jump'éel k'iin u bin wáa tu ja'atskabil yaan u tóokik u koole' ku yetskuunsik u sakabil yéetel ku yawtik ti' áako'ob ka' jóok'ko'ob ichi le koolo' tumeen táan u taal Yum K'áak'. Le ken tóoka'ak le ta'ache' koolo', ku sáastal tu láak' k'iine' jach suuk ka'ach u bin máak mol áak utia'al jaantbil. Úuch xan ka'ache', jach ku k'a'abetkuunsa'al u tikin sóol áak utia'al paxbil.

Ka'ache' ku ya'ala'al ti' paalale' ma' u machik áak tumeen bin wáa ku chi'ik máake', pis bin u léembal Yum Cháake' ku jáalk'a'atik máak.

Juntúul Kachtseeme' ku nojochtal tak u chukik min oli' ka'ap'éel kilo u aalil.

Tu'ukiis áake', láayli' xan ku kuxtal lu'um yéetel ich ja', leti'e' ma' kaachal u tseemi', beytúuno' ma'atan u béeytal u tulis k'alikubáa ichil u sóol, yéetel min ma'atech u máan ti' medio kilo u aalil.

U k'aaba'e' ku taal tumeen wáa ka machike' ku kiis k'as tu' utia'al u tokbesikubáa.

Áak'al áake' ku kajtal ichil áak'al, lelo'oba' ku chukiko'ob tak waxankp'éel kilo áalil, nuuktak yéetel nukuch pech'éel u wíinklal. Ma'atech u xáantalo'ob chen lu'um leti' beetik chen ku jóok'ol u jayk'iintuba'ob yóok'ol che' wáa tuunich tu jáal le áak'alo'.

U áakil k'áak'náabe', ich k'áak'náab ku kuxtal, ma'atech u béeytal u xáantalo'ob chen lu'um. To'one' tk'aj óoltaje' tumeen tak tu ja'abilo'ob setentas ti' le siglo máaniko' utia'al u k'iinilo'ob semana santa jach ku bisa'al kombil u bak'el ka'ach jejeláas kaajo'ob.

  • Káastlan t'aan: Tortuga.