Wp/vmw/Emusewu Y sokhumelela sa Ephattu a Wamphula
== Emusewu Eelapo a Miraneyo wa saM Maphattuwelo a Wamphula ==

Ehantisi aya Emusewu yamaphattuwelo ya elapo,empwanyaneya Epooma ya Wamphula, ti emusewu erina miruku aya owoniherya mukhalelo a ekaruma sephattu yomosampiikhi, topacerya olha museyu elapo ohipwanyaneya ori ipooma Sulupale ya Omaputu. Musewu a Ikaruma sa Khalayi sa Maphattuwelo a Wamphula[1].
Muthinto awe Emusewu, muruweryo a ephattu. Olipuliwa wawe. Eyaakha ya 1956 (iyaakha 67) Mukhalelo Mipantte sane 15° 7' 5.93" S 39° 15' 59.555" E Wikimedia | © Maapha Street othukuliwe ene Muttetthe awe Wamphula Opwanyaneya awe Wamphula -Omosampiikhi Muneene Opwanyiwa variyari va muraanelo nApwittiki Emusewu ele Olipuliwa ni ni namalipula oniithaniwa Soares de Castro, Craveiro Lopes hoothe ni Raul Ventura[2]. Musewu ole anithonyerya mithinto sothaleliwa sowaatta Ikaruma sooratteliwa e Ikaruma Sulina sinthonyerya makhalelo ovirikana wa khuta mahiku ni ephattu[3].
a elapo yoteene, vanceenexa ota nno welapo yomosampiikhi, ontoko akaapwitti oxayana(mareethe), mathavi anamatthatta (ilema),dhow mwamukhaani, Ikaruma sa isopor ni sooratteliwa namakhantte, nikina Ikina.
Ehantisi aya yowakuveyaxa[edit | edit source]
Yalupuliwe mahiku yettaka 23 mweeri wa Akoosto eyaakha ya 1956, olupunle ti xeneraale Craveiro Lopes khittwela ninsina Musewu a Kumantanti Eugénio Ferreira de Almeida, Empa emosa ya eporoxeetu yothokihiwani ankiteetu Mário Oliveira[4].
Namakhanyererya mulupalexa a Emusewu waari Neephattu Soares de Castro, yoowo awerye wakukhula amahooleli a Kuveeruni amawaani m'e eu mupuwelo ole okelihiwe omuhooli[5].
Ikathi wakolo o Emusewu ele yahikawanyiwa mipantte-mpantte muhina mwa: Ihantisi, arkiyuloxiya, sowaarya sinamuthimpwa, sinexenetika, numesaatika, eyaakha ya 1993 totatuxiwe aawe kahukhala Emusewu amaphattuwelo welapo vanceenexa ithu seephattu[6].
Ireferensiya[edit | edit source]
[https://pt.m.wikipedia.org/wiki/Museu_Nacional_de_Etnografia_de_Nampula 1]