Wp/tkl/Tokelau
Appearance
|
Tokelau | |||
|---|---|---|---|
| |||
![]() | |||
| Vii | |||
| Taulanga | Fakaofo | ||
| King/Queen | Isabel II | ||
| Ulu/pereseteni | Foua Toloa | ||
| Kogafenua | 12 km2 | ||
| Gagana | Gagana Tokelau | ||
| Foundation | 1948 | ||
| Dissolution | |||
Ko e tolu motu i Tokelau: Nukunonu, Fakaofo ma Atafu. Ko i te Tokelau 1400 nuku nofu. [1] Ko te saite o Tokelau - https://www.tokelau.org.nz/ Falani
Te Gagana o Tokelau
[edit | edit source]Ko e tolu - te gagana o Tokelau: faka-Tuvalu, faka-Hamoa,[2] faka-Tokelau ma faka-Peretania[3].
Te Viki
[edit | edit source]Ko Te viki o Tokelau i te aho nei:
Te Atua o Tokelau
Te Atua o nuku, te Atua o Tokelau
Fakamanuia mai ia Tokelau
Puipui tauhi mai ko ito filemu
Toku fenua, tau aganuku
Tau fuka ke agiagia
Lototahi, tumau hi to fakavae
Tokelau mo te atua
Te Atua o Tokelau.[4]
References
[edit | edit source]
- ↑ Faitau "population full" o ethnologues i https://www.ethnologue.com/country/TK
- ↑ Faitau "inmigrant languages" i https://www.ethnologue.com/country/TK
- ↑ Faitau "english" ma "tokelauan" i https://www.ethnologue.com/country/TK/languages
- ↑ Faitau te viki o Tokelau i https://www.tokelau.org.nz/
