Wp/smn/Vuásku

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | smnWp > smn > Vuásku
Jump to navigation Jump to search
Vuásku
Perca fluviatilis
(Linnaeus, 1758)
Perca fluviatilis.jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Pajeluokka Tähtikyeleh Osteichthyes
Luokka Actinopterygii
Vyeliluokka Neopterygii
Uásiluokka
Lahko Vuáskukyeleh Perciformes
Vyelilahko Percoidei
Paječerdâ
Čerdâ Vuáskuh Percidae
Vyeličerdâ Percinae
Suuhâ Perca
Šlaajâ fluviatilis
Vyelišlaajâ

Vuásku lii enâmustáá saivâčääsist ellee vuáskukuolij lahko kyeli. Vuásku lii táválâš salâskyeli já meid Suomâ aalmugkyeli.

Stuárudâh já olgohäämi

Vuásku lii táválávt ruánááivnásâš kyeli, mast láá ertpeelijn tevkis já ciäggu sárgáh. Jis čääci lii siävŋus, te vuáskuneh pyehtih leđe meid ruškâdeh. Vuáskun tobdeh meid ruopsis veepsijn já selgiveepsi pastelis sođđâmist.[1] Selgiveepsist láá kyehti uási. Ovdâuásist láá 13-17 soođâd já monnjâuásist 1-3 sođđâm. Syevđilohe stuárráámuu täävtist vuálgá majaskulij pastelis säggi. Šoddâlâs vuáskun niske sáttá šoddâđ hormišin já ciägusin.

Táválávt vuásku iälá suulân kuttâ ihe, mut puáhtá eelliđ joba 20 ihheed. Vuáskun kukkodâh lii táválávt 15-30 cm já tiäddu 50-350 gr.[1] Åland Kökarist kuddum 2,87-kilusâš vuásku lii Almugijkoskâsâš valastâllâmkuálástemlito mield maailm stuárráámus valastâllâmkuálástempiergâsáin kuddum vuásku.

Lavdâm

Vuáskun luándulâš lavdâm lii masa ubâ Euroop. Luándulávt vuáskuneh iä lah lamaš Skandijn, Iberia njargâenâmist, Irlandist, Apenniinij njargâenâmist, Kreeikast já Jieŋâmeerâ suolluin. Vuáskun lii kuittâg-uv ištâdum Irlandân, Tave-Espanjan sehe Italian. Euroop ulguubeln vuásku kávnoo aldemust RuošâstKazakstanist. Tot lii ištâdum ovdâmerkkân Maadâ-Afrikân, AustralianUđđâ Seelandân.

Taveameriklâš fiskisvuásku sulâstit ennuv Euraasialâš vuáskun.

Eellimpiirâs já lattim

Vuásku iälá jaavrijn, lááduin, Nuorttâmeerâ merâsaaivâst sehe juuvâin, moh virdedeh hitásávt. Peiviv vuásku iälá nuurijn ucâmin purrâmâš. Iho tot vuod mana čácáduv poonán čäcišadoi siähán vuoiŋâstiđ.

Vuásku killáá suvroduv eenâb ko maaŋgah eres Suomâ kyeleh, mut jis čääsi pH-árvu lii vuálá nelji, te lasanem ij innig luhostuu.

Lasanem

Oresvuásku puátá suhâjuátkimahan 1-2 ivveest já niŋálâs 2-4 ivveest. Vuásku kođá kiđđuv cuáŋui- teikkâ vyesimáánust, ko čääsi liegâsvuotâ lii paijeel 6 ceehi. Toh nurâdâteh čäcišadoi siähán, kost niŋálâs luáštá meeini já oráseh šovâtteh tom.

Vuásku lii uáli pehtilis lasaneijee. Ohtâ niŋálâs puáhtá lyeštiđ joba 200 000 meinimanneed. Njivláás já pocceeláágán meinipäddi mana kiddâ čäcišaddoid já ovssijd. Algaah čalgeh 2-3 oho heđâlmittem maŋa. Vistig toh finnejeh raavvâd ruškâdâspursâšijn, mut purâškyetih elleeplankton viehâ jotelávt.

Raavâd

Vuáskunalgaah poreh elleeplankton. Stuárráábeh ohtâgâsah ponne-elleid já uccâ kuolijd. Stuorrâ vuáskuneh sättih puurrâđ joba eres vuáskunijd.

Käldeeh

  1. 1.0 1.1 luontoportti.com - ahven (suomâkielân)

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.