Wp/smn/Ovdâsijđo

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | smn(Redirected from Wp/smn/Ovdasijdo)
Wp > smn > Ovdâsijđo
Jump to navigation Jump to search
Tiervâpuáttim Wikipedian!
Anarâš Wikipediast láá 629 mainâsid.

Wikipedia-logo-v2.svg

Räähti uđđâ siijđo


Agatha Christie

Agatha Mary Clarissa Christie lâi eŋgâlâš kirječällee. Sun šoodâi čohčâmáánu 15. peeivi 1890 Torquayst Eŋlandist já jaamij uđđâivemáánu 12. peeivi 1976 Wallingfordist Englandist. Sun čaalij kutlovkuttâ syelipoolisromanid, neljinubáloh nooveelčuágáldâhhâd já kuttâ rähisvuotroomaan. Rähisvuotromaanijd sun čaalij noomáin Mary Westmacott.

Eeva Tenhunen

Book4543543543.jpg

Eeva Leena Tenhunen lii syemmilâš kirječällee. Sun šoodâi uđđâivemáánu 2. peeivi 1937 Sortavalast, Suomâst. Sun čaalij pajeuáppen Savonlinna nieidâlyseost ive 1956 já valmâštui Tuurku ollâopâttuvâst humaništlâs tiettui kandidaattân ive 1961. Sun lii porgâm eenikielâ já historjá máttááteijen Kiteest, Kiuruvesist já Sukeva siijdâst, Sonkajärvist. Tääl sun áásá Puhos siijdâst, Kiteest. Näimilito čuolmâdim maŋa ive 1968 suu nommâ lii lamaš Eeva Leena Palosuo, mutâ puoh suu kirjeh almostuvvii noomáin Eeva Tenhunen. Sun lii čáállám ohtsis oovce kirjed.

Espanjatavdâ

Spanish flu hospital.png

Espanjatavdâ lâi ivij 1918–1919 maailmvijđosávt joođoost lamaš pandemia, mon tovâttij influenssa A vyelitijppâ H1N1. Maŋeláá lii čielgâm, et taat lii lamaš loddeinfluenssa. Pandemia piištij suullân pelnub ive. Espanjataavdâ tavdâkovveen lijjii kuorsâttâh, kumeštâs já pohčâseh. Monnjâtavdân maaŋgâs finnij kepiskumeštâs. Ubâ maailmist espanjatavdâ kuudij 30 - 50 miljovn olmožid. Suomâst espanjataavdân jammii suullân 25 000 olmožid. Majemui aigij lii čielgâm, et taavdâst talle selvânâm ulmuuh kyeddih ain vorâstis taan influenssavirus vyestiamnâstijd.

Leena Lehtolainen

Leena Lehtolainen IMG 4107 C.jpg

Leena Katriina Lehtolainen lii syemmilâš kirječällee. Sun šoodâi njuhčâmáánu 11. peeivi 1964 Vesantost, Suomâst. Sun lii čáállâm kyehti nuorâiroomaan, kulmânubáloh poolisromanid Maria Kalliost, nelji triller Hilja Ilveskerost, kyehti nooveelčuágálduv, nelji roomaan näimilittoost, oovtâ psykologâlâš triller já oovtâ tiätukirje. Sun lii čáállâm ohtsis kyehtnubáloh kirjed.

Marco Malvaldi

MarcoMalvaldi.jpg

Marco Malvaldi lii italialâš kirječällee. Sun šoodâi uđđâivemáánu 27. peeivi 1974 Pisast, Italiast. Sun lii máttám kemia Pisa ollâopâttuvvâst. Tääl sun parga totken Pisa ollâopâttuv kemia já industriakemia lágádâsâst. Sun lii čáállâm ohtnubáloh kirjed, love novellid já čiččâm esseed. Suu tehálumos sarja lii Bar Lume -kirjesarja, kost syelipoolis Massimo Viviani seelvât rikosijd meerâ riddoost Pineta kaavpugist, Toskanast.

Jyväskylä

Jyvaskyla main bridge August 2006.jpg

Jyväskylä lii kaavpug Suomâst. Tot lii Koskâ-Suomâ uáivikaavpug. Tobbeen láá 138 780 ässed (2016), já ton vijđodâh lii 1 466,35 km². Jyväskylä naaburkieldah láá Joutsa, Toivakka, Jämsä, Luhanka, Muurame, Petäjävesi, Laukaa já Uurainen.

Káránâs

Corvus corax (FWS).jpg

Káránâs tieđâlâš nommâ lii Corvus corax (Linnaeus 1758). Tot kulá káránâsluddijd, moh láá káránâs lasseen nelji: ruosâkáránâs (Garrulus glandarius), kuávská (Perisoreus infaustus), lädikuávská (Pica pica), vuorâččâs (Corvus corone cornix). Káránâs lii vuorâččâshiäimu stuárráámus lodde. Ton kukkodâh lii 54 - 67 cm:id já tot tiäddá 950 g - 1415 g. Ivnees tááhust káránâs lii čiiđâčappâd já ruánáá- já čuovjisviolet. Poođâš lii kukke. Suájái koskâ lii 115 - 130 cm:d. Suájáh láá kuheh já poskâdeh.

Stephen King

Stephen King, Comicon.jpg

Stephen King šoodâi Portlandist, Mainest. Ko sun lâi aaibâs ucce, suu vaanhimeh, Donald já Nellie Ruth Pillsbury King, iäránáin. Stephen já suu viljâ, David, aasáin tast maŋa sunnuu ennijn. King juuđij Durham vuáđuškoovlâ já Lisbon Falls luvâttuv, kost sun valmâštui ive 1966. Sun čaalij aktiivlávt jo talle. King peesâi siisâ Maine ollâopâttâhân luuhâđ eŋgâlâskielâ, kost sun valmâštui ive 1970. Sun ij kavnâm tállân pargo, mutâ čohčuv 1971 sun algâttij eŋgâlâskielâ máttáátteijen Hampden Academyst. Ehidij já oholoopâi sun čaalij novellijd já pargeldij meid romanijn.

Sofi Oksanen

Sofia Oksanen, vinnare av Nordiska radets litteraturpris 2010.jpg

Sofi Oksanen lii syemmilâš kirječällee. Oksanen lii čáállám ohtsis 6 roomaan, moin peeggâlmumos lii Puhdistus (2007), mii finnij Finlandia-palhâšume (2008), Runeberg-palhâšume (2009), Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (2010) já ranskalâš Prix Femina -palhâšume (2010). Romanij lasseen sun lii čáállám ovdâmerkkân čaitâlmijd já oopperaid. Sofi Oksanen šoodâi já vietij pärnivuođâs Jyväskyläst. Sun lâi perruu áinoo pärni.

Zürich

Zürich.jpg

Zürich lii Sveeici stuárráámus kaavpug já tehálumos iäláttâskuávdáš. Kaavpug lii riges, já tobbeen lii ollâ eellimkvaliteet. Zürichist ääsih pajeláhháá 400 000 olmožid, já ubâ ton kuávlust ässeeh láá suulân 1,5 miljovn. Zürich lii siämmáánommâsii jäävri riddoost, já ton čoođâ kolgá Limmat-juuhâ. Aalpah láá tuše suulân 50 km kaavpug kuávdáást.


Wikipedia kielah

Suomâkielân · Eŋgâlâskielân · Tárukielân · Ruošâkielân · Orjâlâškielân · Ruotâkielân