Wp/smn/Ovdâsijđo

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | smnWp > smn > Ovdâsijđo
Jump to navigation Jump to search
Tiervâpuáttim Wikipedian!
Anarâš Wikipediast láá 968 artikkâlid.

Wikipedia-logo-v2.svg

Räähti uđđâ siijđo


Agatha Christie

Agatha Christie.png

Agatha Mary Clarissa Christie lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun šoodâi čohčâmáánu 15. peeivi 1890 Torquayst Eŋlandist já jaamij uđđâivemáánu 12. peeivi 1976 Wallingfordist Englandist. Sun čaalij kutlovkuttâ syelipoolisromanid, neljinubáloh nooveelčuágáldâhhâd já kuttâ rähisvuotroomaan. Rähisvuotromaanijd sun čaalij noomáin Mary Westmacott.

Egypti

Flag of Egypt.svg

Egypti lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Kairo já ránnjástaatah láá Israel, Libya já Sudan. Egypt kočodeh maŋgii Alda-nuortâ kulttuurlâš kiähtun. Egyptist lii meid kuhes historjá kaavpâšmáin, mutâ tááláá ääigi tobbeen lii viehâ hiäjus tuálvum já Egypt pijnedeh aalmugstuárrum já pargottesvuotâ.

Espanjatavdâ

Spanish flu hospital.png

Espanjatavdâ lâi ivij 1918–1919 maailmvijđosávt joođoost lamaš pandemia, mon tovâttij influenssa A vyelitijppâ H1N1. Maŋeláá lii čielgâm, et taat lii lamaš loddeinfluenssa. Pandemia piištij suullân pelnub ive. Espanjataavdâ tavdâkovveen lijjii kuorsâttâh, kumeštâs já pohčâseh. Monnjâtavdân maaŋgâs finnij kepiskumeštâs. Ubâ maailmist espanjatavdâ kuudij 30 - 50 miljovn olmožid. Suomâst espanjataavdân jammii suullân 25 000 olmožid. Majemui aigij lii čielgâm, et taavdâst talle selvânâm ulmuuh kyeddih ain vorâstis taan influenssavirus vyestiamnâstijd.

Frans Äimä

Frans-Aima.jpg

Frans Äimä lâi syemmilâš kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. Sun lâi vuossâmuš, kote almostitij aldasáid tievâslii kuvvim anarâškielâ fonetiikast já fonologiast. Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen lâi Äimä Lectio praecursoria (nágáttâllâmtilálâšvuođâ sahâvuáru), mii tollui ive 1914. Sun kieđâvušâi sahâvuárustis anarâškielâ já mottoomverd meiddei kildinsämikielâ toi 1. staavvâl vookaalnubástusâi tááhust, já et maht toh sorjoh kielâhistorjálávt já fooneetlávt 2. staavvâl vokalist.

Jävri

Lake Inari - panoramio (3).jpg

Jävri lii meerâst erinis čäciääldis. Jäävri čääci piso enâmustáá sajestis, ijge virded nuuvt ko juuvâin. Stuárráámus uási jaavrijn siskeldeh saivâčääsi. Sálttáás jäävrih kočoduvvojeh sälttijävrin. Táválávt jävri finnee čääsi juuvâin teikkâ käldein. Sierânâstábáhtussân láá jieŋâ vuálááš jäävrih, ovdâmerkkân Vostok.

Jyväskylä

Jyvaskyla main bridge August 2006.jpg

Jyväskylä lii kaavpug Suomâst. Tot lii Koskâ-Suomâ uáivikaavpug. Tobbeen láá 138 780 ässed (2016), já ton vijđodâh lii 1 466,35 km². Jyväskylä naaburkieldah láá Joutsa, Toivakka, Jämsä, Luhanka, Muurame, Petäjävesi, Laukaa já Uurainen.

Káránâs

Corvus corax (FWS).jpg

Káránâs tieđâlâš nommâ lii Corvus corax (Linnaeus 1758). Tot kulá káránâsluddijd, moh láá káránâs lasseen nelji: ruosâkáránâs (Garrulus glandarius), kuávská (Perisoreus infaustus), lädikuávská (Pica pica), vuorâččâs (Corvus corone cornix). Káránâs lii vuorâččâshiäimu stuárráámus lodde. Ton kukkodâh lii 54 - 67 cm:id já tot tiäddá 950 g - 1415 g. Ivnees tááhust káránâs lii čiiđâčappâd já ruánáá- já čuovjisviolet. Poođâš lii kukke. Suájái koskâ lii 115 - 130 cm:d. Suájáh láá kuheh já poskâdeh.

Laapi eennâmkodde

Lapin maakunnan vaakuna.svg

Laapi eennâmkodde (suomâkielân Lapin maakunta já ruotâkielân Lappland) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. Laapi vijđodâh lii 100 370,05 km² já ässeeloho 177 012. Tot västid ovdebáá Laapi lääni, mut ij lah siämmáš ko Laapi historjálâš eennâmkodde. Laapi eennâmkodde hämmee staatâlâš vaaljâin Laapi valjâpirrâduv.

Stephen King

Stephen King, Comicon.jpg

Stephen King šoodâi Portlandist, Mainest. Ko sun lâi aaibâs ucce, suu vaanhimeh, Donald já Nellie Ruth Pillsbury King, iäránáin. Stephen já suu viljâ, David, aasáin tast maŋa sunnuu ennijn. King juuđij Durham vuáđuškoovlâ já Lisbon Falls luvâttuv, kost sun valmâštui ive 1966. Sun čaalij aktiivlávt jo talle. King peesâi siisâ Maine ollâopâttâhân luuhâđ eŋgâlâskielâ, kost sun valmâštui ive 1970. Sun ij kavnâm tállân pargo, mutâ čohčuv 1971 sun algâttij eŋgâlâskielâ máttáátteijen Hampden Academyst. Ehidij já oholoopâi sun čaalij novellijd já pargeldij meid romanijn.

Sofi Oksanen

Sofia Oksanen, vinnare av Nordiska radets litteraturpris 2010.jpg

Sofi Oksanen lii syemmilâš kirječällee. Oksanen lii čáállám ohtsis 6 roomaan, moin peeggâlmumos lii Puhdistus (2007), mii finnij Finlandia-palhâšume (2008), Runeberg-palhâšume (2009), Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (2010) já ranskalâš Prix Femina -palhâšume (2010). Romanij lasseen sun lii čáállám ovdâmerkkân čaitâlmijd já oopperaid. Sofi Oksanen šoodâi já vietij pärnivuođâs Jyväskyläst. Sun lâi perruu áinoo pärni.

Sorvâ

Elgportraet han (Alces alces).jpg

Sorvâ lii njomâtteijeešlaajâ, mii kulá kyeppirellei lahkon já sorvâellei čeerdân. Sorvâ lii stuárráámus tááláá ääigi ellee sorvâellee já meid Suomâ stuárráámus ellee. Räävis tiäddá 200–825 kg. Rummâš kukkodâh lii 200–280 cm já sevealodâh 170–220 cm. Seeibi kukkodâh lii 7–10 cm. Ores lii ennuv stuárráb ko niŋálâs, já tuše orásist láá čuárvih.

Šapšâ

Coregonus lavaretus maraena 1.jpg

Šapšâ lii kyelišjaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon. Tot lii uáli maaŋgâhámásâš šlaajâ. Oovtâ jäävrist puáhtá eelliđ maaŋgah šapšâhäämih, moin láá aaibâs ereslágán rááhtus, raavâd, šoddâmliähtu já kođolattim. Suomâst láá ohtsis kuttâ ereslágán šapšâhäämi: ponnešapšâ, kárgušapšâ, jotteešapšâ, jävrišapšâ, planktonšapšâ já riäská.

Zürich

Zürich.jpg

Zürich lii Sveeici stuárráámus kaavpug já tehálumos iäláttâskuávdáš. Kaavpug lii riges, já tobbeen lii ollâ eellimkvaliteet. Zürichist ääsih pajeláhháá 400 000 olmožid, já ubâ ton kuávlust ässeeh láá suulân 1,5 miljovn. Zürich lii siämmáánommâsii jäävri riddoost, já ton čoođâ kolgá Limmat-juuhâ. Aalpah láá tuše suulân 50 km kaavpug kuávdáást.


Wikipedia kielah

Suomâkielân · Eŋgâlâskielân · Tárukielân · Ruošâkielân · Orjâlâškielân · Ruotâkielân