Wp/smn/Luosâ

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | smnWp > smn > Luosâ
Jump to navigation Jump to search
Luosâ
Salmo salar
(Linnaeus, 1758)
Salmo salar-Atlantic Salmon-Atlanterhavsparken Norway.JPG
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst VU (hiäjusmum)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Pajeluokka Tähtikyeleh Osteichthyes
Luokka Actinopterygii
Vyeliluokka Neopterygii
Uásiluokka
Lahko Luosâkyeleh Salmoniformes
Vyelilahko
Paječerdâ
Čerdâ Luosah Salmonidae
Vyeličerdâ Eidusiih luosah Salmoninae
Suuhâ Salmo
Šlaajâ salar
Vyelišlaajâ

Luosâ (Salmo salar) lii kyeli, mii kulá luosâkuolij laahkon.

Tobdomeerhah

Luosâ sulâstit kuávžur (Salmo trutta). Kuolij stuárráámuuh iäruh láá tiälhuh já peeccih. Luosâst láá tiälhuh tuše pajerummâšist já ton pecihist lii ceehis. Kuávžurist vuod láá tiälhuh meid ertpeelij vyeliuásist, já ton peeccih lii njuolgâd. Luosâ ertpeleh láá siilbah, selgi lii tevkkâd, já čuávji čuovvâd. Oresluosân šadda kođo ääigi uálulân ruákki. Pivdum luosâ kukkodâh lii táválávt 70–110 cm já tot tiäddá 3–27 kg.

Lavdâm

Euroopâst luosâ luándulâš lavdâmkuávlu lii Nuorttâmeerân, Baareencmeerân, Taažâmeerân, Tavemeerân já Euroop Atlantân lyeštee juuvah já merâkuávluh Novaja ZemljastRuánááenâmist EspanjaPortugali räi. Meid IslandStuorrâ-Britannia juuvâin eelih luosah. Jävriluosah eelih motomijn Taažâ, RuotâRuošâ čácáduvâin sehe Suomâst Vuoksi čácáduvâst já Aanaarjäävrist. Tave-Amerikâst luosah láá Ruánááeennâm já Ovtâstumstaatâi koskâsâš merâkuávlust.

Juuvâi čäcivyeimilágádâsah láá tuššâdâm luosâi lasanemmáhđulâšvuođâid, já luosânaalijd kalga paijeentoollâđ ištâdmáin já šoddâdmáin. Suomâst luosâ lii lasanâm paijeel kyehtlov juuvâst, mut čácivyeimilágádâsâi tiet tot lassaan Nuorttâmeerâ juuvâin innig tuše TuárnusjuuvâstSimojuuvâst. Nuorttâmeerâ juuvâi lasseen luosâ tiättoo Suomâst TiänujuuvâstNjiävđámjuuvâst, moh lyeštih Baareencmeerân.

Raavâd

Luosâalgaah poreh čielgitävtittemes elleid. 1–2 ive ahasâžžân toh purâškyetih meeini já kyelialgaid. Meerâst toh poreh vistig uccâ kuolijd sehe rapuelleid já maŋeláá tuše kuolijd. Nuorttâmeerâst luosâ táválumos ravâdin láá kilohailisiilâk.

Lasanem

Luosâ kođá juuvâst čohčuv, 1–4 merâive maŋa. Kođo tábáhtuvá kuoškâst, čievrâponneest. Vistig niŋálâs ocá pyeri kođosaje já kuáivu toos kyepi. Ko kyeppi lii vaalmâš, te niŋálâs almoot tast já luosah kođeh. Táválávt ohtâ luosâpaarâ kođá maaŋgâ kuápán. Algaah čalgeh kiđđuv suulân vyesimáánu ääigi. Luosah jäämih maŋgii kođo maŋa , mut motomeh sättih kuuđđâđ kyehti teikkâ kulmâ keerdi. Puárásumos luosâ lii lamaš 13-ahasâš.

Käldeeh

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast