Wp/smn/Kuávžur

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | smnWp > smn > Kuávžur
Jump to navigation Jump to search
Kuávžur
Salmo trutta
(Linnaeus, 1758)
Salmo trutta.jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Pajeluokka Tähtikyeleh Osteichthyes
Luokka Actinopterygii
Vyeliluokka Neopterygii
Uásiluokka
Lahko Luosâkyeleh Salmoniformes
Vyelilahko
Paječerdâ
Čerdâ Luosah Salmonidae
Vyeličerdâ Eidusiih luosah Salmoninae
Suuhâ Salmo
Šlaajâ trutta
Vyelišlaajâ

Kuávžur (Salmo trutta) lii luosâlágán kyelišlaajâ.

Stuárudâh já häämi

Kuávžur sulâstit ennuv luosâ (Salmo salar). Luosâ já kuávžur iärutteh tast, ete kuávžur tiälhuh láá ubâ ertpeeleest já luosâst toh láá tuše erttisárgá paajaabeln. Nubbe táválâš iäru lii tot, ete kuávžur peeccih lii táválávt njuolgâd já luosâst tast lii ceehis. Taah tubdâstemvyevih iä lah vissáseh, mut čuomâsčáittusijn finnee aaibâs vises vástádâs. Kuávžur lii meid ucceeb ko luosâ, táválávt 35–70 cm. Kuávžur uážži lii táválávt ooraansruopsâd, mut tot puáhtá leđe ereslágán eellimpiirâs já ravâdâs keežild.

Lavdâm

Kuávžur luándulâš lavdâmkuávlu lii Tave- já Koskâ-Euroop. Kuávžur lii kuittâg-uv ištâdum maaŋgâ kuávlun, ovdâmerkkân Amerikân, motomáid Aasia enâmáid, AustralianUđđâ Seelandân. Uđđâ soojijn kuávžurist lii puáttám uhke kuávlu páihálijd šlaajáid, já ton tiet tot lii luokittâllum čyeđe háitulumos vieresšlaajâ juávkun.

Suomâst kuávžurijd kalga ištâdiđ motomáid čácáduvváid, ko čäcivyeimi- já čäciputestemlágádâsah tovâtteh šlaajân hááituid. Kuávžur pivdomitoh láá tárkká miärášum: Válduášálâš pivdomitto lii 60 cm, mut Laapi kuávlust tot lii táválávt 50 cm. Ive 2019 aalgâ rääjist ij lah innig loválâš pivdeđ kuávžurijd Suomâ merâkuávluin.

Eellimkiärdu

Kuávžureh šaddeh kiđđuv koođoost táválávt juuhân teikkâ aijui. Algaašmudo maŋa toh vyelgih vandârdiđ, teikkâ pääcih juuhân. Muáddi vandârdemive maŋa toh puátih maasâd siämmáá juuhân lasaniđ. Niŋálâskuávžur puátá suhâjuátkimahan 3–5 ive ahasâžžân. Kuávžur paarrân heivejeh puoh kuávžureh, ađai meerâst teikkâ jäävrist puáttám stuorrâ kuávžur sáttá aaibâs pyereest valjiđ paarrân juuvâst iällám ucceeb kuávžur.

Eellimpiirâs ravâdâstile já máhđulâšvuođah peessâđ eres čácádâhân vaigutteh toos, ete páácá-uv kuávžur šoddâmjuuhân, vâi vuálgá-uv tot stuárráb sajan eelliđ. Šoddâmjuuhân pááccám kuávžur šadda vánásub raavâd tiet hitásubbooht, ko vandârdemkuávžureh moh poreh uccâ kuolijd stuorrâ jaavrijn. Tot meid puátá suhâjuátkimahan ucebin ko vandârdemkyeleh.

Ekologâlâš häämih

Kuávžur lii luokittâllum vandârdemlattim keežild kuulmâ ekologâlâš háámán. Toh láá merâkuávžur, jävrikuávžur já vejehâš.

Käldeeh

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.