Wp/smn/Benin

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | smnWp > smn > Benin
Jump to navigation Jump to search
Benin täsiväldi
République du Bénin (ranskakielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Location Benin AU Africa.svg
Staatâhäämi täsiväldi
President Patrice Talon
Uáivikaavpug Porto-Novo (lahâasâttemlâš)
Cotonou (haaldâtlâš)[1]
Eres kaavpugeh Natitingou
Abomey
Ouidah
Parakou
Grand-Popo
Vijđodâh 112 622 km²
– sisčääci 1,8 %
Ässeeloho (2020) 12 132 891 [2]
– ässeesaahâdvuotâ 108 ässed/km²
– aalmugstuárrum 2,73 % (2020)
Virgáliih kielah ranskakielâ
Vaaluut CFA-frangi (XOF)
Äigi UTC+1
Jiečânâsvuotâ
Ranskaast 1.8.1960
Uánádâs BJ
– fiävruin DY
– kirdemmašinijn TY
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +229
Internet TLD .bj
Aalmuglaavlâ L’Aube Nouvelle

Oovdiš staatâ(h) Flag of Benin (1975–1990).svg Benin aalmugtäsiväldi
(1975–1990)
Flag of Benin.svg Dahomey täsiväldi
(1958–1975)
Flag of France (1794–1815, 1830–1958).svg Ranska Dahomey
(1894–1958)
Dahomey kingdom flag.png Dahomey kunâgâskodde
(1600–1894)

Benin lii staatâ Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton uáivikaavpug lii Porto-Novo já stuárráámus kaavpug Cotonou. Benin ránnjástaatah láá Nigeria, Niger, TogoBurkina Faso. Virgálâš kielâ Beninist lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen tobbeen sárnuh meiddei maaŋgâid hiäimukielâid. Benin lii ohtâ kievhimuin enâmijn maailmist.[3] Merhâšitteemuuh oskolduvah Beninist láá algâaalmug oskolduvâi lasseen ristâoskoislam. [4]

Historjá

Beninist assii ulmuuh jo keđgiääigi.[3]

Benin riddokuávlu kočodui tovle uárjiriddon, ko viestâreennâmliih viežžii riddokuávlust ennuv oorjijd, kiäid sij tuálvui Amerikân. 1400-lovvoost viestâreennâmliih huksejii ennuv kolonialismkuudijd Benin kuávlun. Uárjikävppi vahâgitij ennuv 1600-lovvoost vuáđudum Dahomey staatâ aalmug. 1800-lovo loopâst Dahomeyst (ive 1975 rääjist Benin) šoodâi Ranska kolonialismkuávlu. Tađe ovdil kuávlust lijjii maaŋgah jiečânâs staatah, moi kielah já kulttuureh lijjii maaŋgâlágáneh. Kuávlu kievrâmus staatâ ovdil Dahomey lâi Allada kunâgâskodde. Mäddin lijjii enâmustáá ewekielâliih aalmugeh, kiäi madduuh lijjii tááláá Togo raajij siste. Tavveen stuárráámus juávkku lâi baribah já taveviestârist oppeet sombah.[5]

Benin finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast porgemáánu 1. peeivi 1960.

Eennâmtiätu

Benin lii Viestâr-Afrikâst NigeriaTogo kooskâst. Ton vijđodâh lii 112 622 km², mast 110 622 km² lii eennâm já 2 000 km² čääci. Alemus saje Beninist lii Mont Sokbaro, mii paijaan 658 meetter alodâhân.[6]

Šoŋŋâdâh

Šoŋŋâdâh Beninist lii trooppisâš: mäddin šooŋah láá kumeh já lahtâseh, tavveen váhá koškásuboh. Ubâ staatâst koškepaje pištá juovlâmáánust njuhčâmáánun já oppeet njuhčâmáánust syeinimáánu räi láá rášuarveh. Beninist láá viehâ uccáá meecih, ko koškepajeh já meccipuáluh láá tuššâdâm 59% meecijn, moh ovdil lijjii.[3]

Viehâdâh

Maaŋgah hiäimuh Beninist, om. fon-, yoruba-ewehiäimuh, hárjutteh ärbivuáválâš animistlâš oskoldâh, vodun. Tot lii Beninist nuuvt stuorrâ áárvust, ete masa puoh eres-uv oskolduvâi hárjutteijeeh kunnijâtteh tom já ton imelijd.[7]

Beninist ääsih paijeel 12 miljovn olmožid[8], kiäi kooskâst sárnuh ohtsis 52 eres kielâd.[9] Ranskakielâ lii kuittâg ton virgálâš kielâ. Eellimäigivuordâ Beninist lii 61 ihheed.

Luuhâđ máttá 15–24-ihásijn ohtsis 60,95 %, kaandâin 69,76 % já nieidâin 51,94 % (2018).

Paijeel 65-ihásijn ohtsis tuše 8,22 % máttá luuhâđ, almain 16,31 % já nisonijn tuše 2,27 % (2018).[10]

Kuávlujuáhu

Benin departementeh: 1. Atakora, 2. Alibori, 3. Donga, 4. Borgou, 5. Collines, 6. Couffo, 7. Zou, 8. Plateau, 9. Mono, 10. Atlantique, 11. Littoral, 12. Ouémé

Benin lii juohhum 12 departementân (ranskakielân départements), moh láá juohhum val 77 kommuuvnân (communes). Toh juáhhojeh 545 arrondissementân (arrondissements), já taah val sijdáid (villages) teikkâ kaavpugossijd (quartiers).[11]

Benin departementeh[11]
departement uáivikaavpug vijđodâh (km2) ässeeloho (11.5.2013)
Alibori Kandi 26 242 867 463
Atakora Natitingou 20 499 772 262
Atlantique Allada[12] 3 233 1 398 229
Borgou Parakou 25 856 1 214 249
Collines Dassa-Zoumé 13 931 717 477
Couffo Aplahoué 2 404 745 328
Donga Djougou 11 126 543 130
Littoral Cotonou 79 679 012
Mono Lokossa 1 605 497 243
Ouémé Porto-Novo 1 281 1 100 404
Plateau Pobè[12] 3 264 622 372
Zou Abomey 5 243 851 580

Kulttuur

Wikimedia Suomâ Heikki Kastemaa já Wikimédiens du Bénin -kevtteejuávkku Villa Karost.

Benin lii voodoo šoddâmsaje, já jyehi uđđâivemáánu tobbeen uárnejuvvoo maailm stuárráámus voodoo-festivaal.[13]

Grand-Popo riddokaavpugist kávnoo Villa Karo kulttuurkuávdáš, mii fáálá pargoviistijd ereslágán taidâráid, tego kirječälleid já musikkáráid.[14] Ton ohtân ulmen lii ovdediđ ohtsispargo syemmilâš já afriklâš taidârij já totkei kooskâst.[15]

Käldeeh

  1. Benin Government 2020 theodora.com
  2. Benin Population 2020 World Population Review
  3. 3.0 3.1 3.2 Benin Globalis
  4. Benin country profile BBC News
  5. Benin Britannica
  6. The World Factbook: Benin Central Intelligence Agency
  7. Voodoo Afrikan arkea. Juha Vakkuri ja Juha Metso. Like Kustannus Oy 2014. ISBN 978-952-01-1101-4 s.23
  8. Benin Population Worldometer
  9. Voodoo Afrikan arkea. Juha Vakkuri ja Juha Metso. Like Kustannus Oy 2014. ISBN 978-952-01-1101-4 s.38
  10. Benin Education and literacy UNESCO Institute for Statistics
  11. 11.0 11.1 Brinkhoff, Thomas [https://www.citypopulation.de/en/benin/cities/ BENIN: Republic of Benin: Departments. Čujottum 30.7.2020 (eŋgâlâskielân)
  12. 12.0 12.1 A., Simon. Bénin : liste des 12 nouveaux préfets et des chefs-lieux de départements. Čujottum 30.7.2020 (ranskakielân)
  13. Benin aventura.fi
  14. Riku Rantala: ”Benin tarjoaa hämmentäviä kokemuksia” Ilta-Sanomat. 8.4.2015. Čujottum 19.6.2020.
  15. villakaro.org


Afrik staatah

AlgeriaAngolaBeninBotswanaBurkina FasoBurundiDjiboutiEgyptiElefanttähtiriddoEritreaEswatiniEtiopiaGabonGambiaGhanaGuineaGuinea-BissauKamerunKap VerdeKeniaKomorehKongo demokraatlâš täsiväldiKongo täsiväldiKoskâ-Afrik täsiväldiLesothoLiberiaLibyaMaadâ-AfrikMaadâ-SudanMadagaskarMalawiMaliMarokkoMauritaniaMauritiusMosambikNamibiaNigerNigeriaPeeivitäsideijee GuineaRuandaSambiaSenegalSeychellehSierra LeoneSomaliaSudanSão Tomé já PríncipeTansaniaTogoTšadTunisiaUgandaZimbabwe