Wp/smn/Aanaarjävri

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | smnWp > smn > Aanaarjävri
Jump to navigation Jump to search
Aanaarjävri
Inari-Finland-2012-07-02-14-40-026.jpg
Staatâ Suomâ
Eennâmkodde Lappi
Kieldâ Aanaar
Čäsuáivi alodâh 117 – 119 m
Vijđodâh 1 084 km²
Čäcirääji 3 277,8 km[1]
Stuárráámus kieŋŋâlvuotâ 92 m[1]
Koskâkieŋŋâlvuotâ 14,3 m[1]
Saijaasvuotâ 15,5 km³ [1]
Kulgâmvijđodâh 14 512 km²[1]
Juvvâdâh Paččvei
Inarijärvi.png


Aanaarjävri (nuorttâlâškielân Aanarjäuʹrr, orjâlâškielân Anárjávrisuomâkielân Inarinjärvi tâi Inarijärvi) lii jävri Aanaar kieldâst Suomâst.

Eennâmtiätu[edit | edit source]

Aanaarjäävri vijđodâh lii 1 084 km², já tot lii Suomâ jaavrijn kuálmádin stuárráámus, já ubâ Laapi stuárráámus.[2] Aanaarjävri lii meid Suomâ stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst já maailm nubben stuárráámus luándujävri, mii lii ollásávt tave näpikiärdu taavaabeln.[1] Aanaarjäävri kulgâmvijdodâh lii 14 512 km2, já tot kulá Paččvei čácádâhân. Aanaarjävri lii Suomâ nubben kieŋâlumos jävri Päijänne maŋa. Aanaarjäävri kieŋâlumos saje lii Kálbáájoorŋâst, já tot lii 92 m. Jäävri koskâkieŋŋâlvuotâ lii 14,3 m. Aanaarjäävri čäcirääji kukkodâh lii suullân 3 300 km.

Aanaarjäävri čäsuáivi alodâh lii 117-119 m. Tot muttoo Paččvei Kaitakuoškâ puáđu tulvâdem tiet.

Aanaarjáávrán lyeštih maaŋgah juuvah. Merhâšitteemuuh tain láá AvveeljuuhâJuvduujuuhâ. Juuvah finnejeh čääsis Lemmee, MyeđhituoddârPänituoddâr kuávluin. Aanaarjäävri nuorttiibeln vuálgá Paččvei, mii mana stuárráámus uásild Taažâ já Ruošâ räjijuuhhân já luáštá Bøkfjorden-vuonân, Barentsmeerân alda Kirkkonjaargâ.

Aanaarjäävrist láá ohtsis 3 318 suollud, mii lii enâmustáá Suomâ jaavrijn. Stuárráámuuh suolluuh láá Suomâ sisčácáduvâi 21. stuárráámus suálui Mahlad (20,7 km2), 22. stuárráámus suálui Kamessuálui (20,7 km2), Kossâpecsuálui (9,2 km2), Varttaasuálui (7,9 km2), Jieŋâsuálui (7,4 km2) sehe Segispecsuálui (7,1 km2). Eres merhâšittee Aanaarjäävri suolluuh láá sieidikeđgin tubdum Äijihkeđgi já jieŋâkuovđâšmist tubdum Ollâ-Mavra.

Aanaarjävri lii nuuvt kočodum vuáijumjävri.[1] Aanaarjäävri ääldis lii šoddâm, ko vuáđukällee kiäldusvuodâ lii purgánâm. Purgánâm lii tovâttâm tom, ete källee laigoseh láá sirdâšum vuálus teikkâ pajas. Vuáláskulij já pajaskulij sirdâšum källeelaigoseh kočoduvvojeh vuáijumleehhin já horstin. Aanaarjävri lii tággáár tábáhtusâst šoddâm vuáijumleehhin já Suáluičielgi horstin.

Kyeleh[edit | edit source]

Aanaarjäävrist láá ennuv luosâkyeleh. Jäävrist kávnojeh kuávžur, jävriluosâ, rávdu, šapšâ, muikkusuávvil. Eres kyeleh láá vuásku, puško, njäähi, vollâsâšryevdikuálááš. Stuorrâ uási kuolijn láá šoddâdum. Kuolij ištâdem aalgij ive 1976, ko jäävri čäsuáivi tulvâdem keežild monâttum kuolijd koolgâi sajanpuáttiđ. Aanaarjáávrán láá ištâdum enâmustáá šapšâ, kuávžur já rávdu.

Ive 2007 Aanaarjäävri salâsmeeri lâi 192 000 kg, mast šapšâ já riäská lijjii ohtsis 65 000 kg, já kuávžur lâi 47 000 kg. Muikku lâi 19 000 kg, rávdu 13 000 kg, suávvil 12 000 kg, puško 12 000 kg, vuásku 9 000 kg, ränisráávdu 8 000 kg, njäähi 6 000 kg já jävriluosâ 2 000 kg.

Käldeeh[edit | edit source]

Taat sijđo, teikkâ taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.