Wp/qxp/Isañu

Isañu (Tropaeolum tuberosum), nisqa isañutam sutichanku, hinallataq mashwa, añu, nispa sutichanku, ashwanqa Abya Yala Kulumpya, Wuliwya, Ikwatur, Piruw suyukunapi kay mikhuyta tarpunku. Kaymi yaqa 2.600 hinallataqmi 4.100 hanaq patapi mama quchamanta ashwan hanaqpi kawsan[1][2].
Rikch'ayninkunamanta
[edit | edit source]Isañu hanpinmanta
[edit | edit source]
Isañu utaq mashwa hampiqa mikhukun rurunpaq, higadupaq, hisp'ay p'itipaq utaq uya hampiypaqpis[3]. Riqsillankutaqmi, mana wawayuq kananpaq qhariman quq kanku (warmita qunqanankupaq). [4]
Mikhukuyninmanta
[edit | edit source]Mikhukunmi astawanqa yaqa llapan Abya Yala uray suyukunapi. Chaykunaqa sopakuna, mishk'i mikuykuna, lawakuna, phasikunapis kallantaqmi. [5] [6]
T'ikankunapis, raphinkunapis, runtuchankunapis ensalada nisqapi mikhunku.

Tarpuyninmanta
[edit | edit source]Isañuqa, ña hina uywasqa yura kaqtinpas, yanqatam sallqa yurakunaq patanpi tiyan; sinchita raphinkuna wiñan kallpasapa phatucharaq. Kulumpya suyupi,papa kurukuna qatinanpaqmi tarpunku. Hinallataqmi, yanqatas papa tarpusqata atipan, iskaycharun.
Wak sutinkunamanta
[edit | edit source]Qillqasqakuna
[edit | edit source]- ↑ Read "Lost Crops of the Incas: Little-Known Plants of the Andes with Promise for Worldwide Cultivation" at NAP.edu. Consultado el 16 de agosto de 2025.
- ↑ Clark, Travis A. (1999). Mashua. Ethnobotanical Leaflets (Southern Illinois University Carbondale). Consultado el 16 de agosto del 2025.
- ↑ Chirinos et al.(2008).
- ↑ Grau et al.(2003): 27.
- ↑ «Mashua (Cubio) - Propiedades, Beneficios, Origen, Tipos, Características» (en es). Consultado el 16 de agosto del 2025.
- ↑ Rich, Deborah K. (24 de noviembre de 2007). «10 perennial veggies to grow». Consultado el 16 de agosto de 2025.
- ↑ Varios, autores (2003). Raíces y tubérculos andinos : alternativas para la conservación y uso sostenible en el Ecuador. International Potato Center. pp. 5-6. ISBN 9789290602316.
- ↑ Morillo, Ana Cruz; Yacenia Morillo C. y Yeily Paola Tovar L. (2016). «Caracterización molecular de cubios (Tropaeolum tuberosum Ruíz y Pavón) en el departamento de Boyacá». Revista de Ciencias Agrícolas (Pasto) 33 (2): 32 - 42. doi:10.22267/rcia.163302.50.