Wp/quc/Le uyab'il qulaj estreptocócica

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | quc
Wp > quc > Le uyab'il qulaj estreptocócica
Jun k'utunsab'al rech uwachinem q'oxowem qulaj estreptocócica ruk' usu'ik qulaj rech jun yowab' winaq 16 ujunab'

Le uyab'il qulaj estreptocócica, uq'oxom qulaj estreptocócica, on uq'oxowem qulaj estreptocócica (ri eta'matal pacha' q'oxom rech qulaj) are jun ub'antajik usipojem qulaj ya'tajinaq rumal jun uchikopil jastaq ub'ina'am estreptococo rech le molaj A.[1] Kub'an k'ax chech lequlaj, le taqupam qulaj k'o ri xuquje' lexul. Le k'utyab'ilal qas keriqitajik e areq’aq’al, uq’oxowem qulajchi'l le kisipojem le taq t’orot’aq tz’il ja’ uwach. Chi kech ak'alab', 37% le uq'oxowem qulaj[2]xuquje' chi kech e ri'jab' chi uxo'l 5 chi'l le 15% kaya'taj rumal wa' we uk'axal.[3]

Le usipojem qulaj ya'tajinaq rumal we jun uchikopil jastaq are' jun yab'ilal ri koqan rumal le riqoj ib' ruk' jun winaq yawab'. Le taq uwachinem le usu’ik upam qulajkuya' b'e chech uya'ik jun usolik uxe' yab'ilal qas are'. Man amaq'el taj rajawaxik kab'an we usolik uxe' xa ne utz kaya' ukunab'alil xa rumal le taq k'utyab'ilal. We le usolik uxe' yab'ilal eta'matal chik on sib'alaj are' nim, kaya' jun cholkunab'altaq kunab’al chech uq'atexik k'axk'olil xuquje' kanab'ejisax le rutzirem.[4]

Taq retal chi’l k’utyab’ilal[edit | edit source]

Le taq k'utyab'ilal qas e rech le usipojem qulaj estreptocócica are taq uq’oxowem qulaj, q’aq’alkaq'ax chech leTemplate:Convert, tzeb'etzik uwach(tzeb’etzik q’an ja’pa taq leamígdalas)chi'lt’orot’aq tzeb’etza’q uwache sipojinaq.[4]

Nik'aj chi k'utyab'ilal ruk'a'am: uq’oxowem jolomaj, muluw k’u’xchi'lxa’oj, [uq’oxowem pamaj]],[5], uq’oxowem tyojilal,[6], on kaq q’aq’al onkaq taq nak’ pa chi’aj. We uk'isb'al man qas ta kaya'tajik xa k'ut areupetikle yab'il.[4]Le jun yab'il k'o junuq’ijol umajib’al yab’ilchi upam jun on oxib' q'ij are taq xoqanik, kak'utun k'ut le taq k'utyab'ilal.[4] We man k'o ta q'aq'al, kaq taq b’aq’wachaj, ja's qulaj, upam tza'maj on ch'a'k pa chi'aj, wene are kub'ij chi are usipojem qulaj estreptocócica.[3]

Kayo’wik[edit | edit source]

Le usipojem qulaj estreptocócica are jun uchikopil jastaq b'anowinaq chech ri ub'ina'amestreptococo beta-hemolítico rech le molaj A (ri ub'ina'am xuquje' GAS).[7]Nik'aj chi uchikopil jastaq pacha' le taq estreptococosbeta-hemolíticos ri man e rech ta le molaj Achi'l le taq fusouchikopil jastaqxuquje' kakiya'usipojem qulaj.[4][6] Koqan rumal le riqoj ib' xuquje' chi naqaj ruk' jun yawab' winaq, xa k'u cha' pa taq le k'olib'al jawi e k'o wi e k'i winaq, pacha' le e chajinelab' amaq' chi'l pa taq le tijob'al, le oqanem sib'alaj kaya'tajik.[6][8]Xeta'matajik chi le uchikopil jastaq ri e k'o pa ulew man ke'oqan taj, xa k'ut le ch'aqal taq uchikopil jastaq e k'o chech taq le ch'ajb'al ware'aj on chi kech e raqan uq'ab' kejunamatajik kek'asi' na jo'lajuj q'ij.[6]Sib'alaj jun wi chi le tzuqub'al kakiya' yab'il.[6]Jun 12% chi kech ak'alab' ri man k'o ta retal xuquje' k'utyab'ilal, kuk'a'am le uchikopil jastaq GAS pa le kiqul.[2]

Usolik uxe’ yab’ilal[edit | edit source]

Uk'exsuk'umaxik ucholajixik unik'ajal
Taq riqb'al Wene' are q'oxowem qulaj estreptocócica Ukunaxik
1 on maj <10% Man rajawaxik ta q'atel kik'iyik uchikopil yab'il on uwachinem
2 11–17% Q'atel kik'iyik uchikopil yab'il are tzij le uwachinem on le RADT
3 28–35%
4 o 5 52% Q'atel kik'iyik uchikopil yab'il ilom chik

Chech ub'ixik jachike ukunab'alil kaya' chi kech e yawab'ib' winaq chech usipojem qulaj utz kekoj le taqucholajil Centor e k'exom. Wa' kakiq'alajisaj le uya'tajem jun yab'ilal estreptocócica pa job' ucholajil taqanem.[4]

Kaya' jun ch'akanem chech jujun taq cholajil ri':[4]

  • Man k'o ta chi qulaj
  • Ut'orot'a'q qulaj e sipojnaq xuquje' ch'uch'uj
  • Q'aq'al>Template:Convert
  • Tzeb'etzik uwach on sipoj rech taq le upam qulaj
  • Junab' nitz' chi uwach 15 junab' (ka'elesax jun uch'akanem we le junab' are>44)

Xa k’ut, leWokaj rech taq Yab’il Ke’oqanik rech Américaman kakaj ta le kunab'alil ruk' kunanem xuquje' kub'ij chi xew rajawaxik kaya' kunab'al we le uk'iyarisanem are' tzij.[3] Le taq k'amb'ejanem man rajawaxik ta chi kech ak'alab' le maja' oxib' kijunab' xa ne le taq estreptococos rech le molaj A chi'l le uq’oxowem q’aq’ale jun wi, xew la' we k'o rachalal ruk' le yab'il.[3]

K’amb’ejanem rech q’atunem[edit | edit source]

Junusu’ik upam chi’ajare leutz ub’anik[9]rech usolik uxe' yab'ilal rech usipojem qulaj estreptocócica ruk' jun na'ob'alil rech 90–95%.[4] Utz xuquje' kakoj jun [aninaq k’amb’ejanem rech estreptococos]] (ri eta'matal pacha' aninaq k'amb'ejanem, on RADT). Xa ne' we jun k'amb'ejanem are sib'alaj aninaq, ruk'a'am junna’ob’alilnitz' chech (70%) chi'l jun q’alajisanem k'utjuq'atajilab'al junam (98%) ruk' le usu'ik upam chi'aj.[4]

We le uwachinem jun usu'ik upam chi'aj on RADT are' tzij, ya'om ruk' le k'utyab'ilal kusuk'uba' le usolik uxe' yab'ilal, are taq man jikil taj.[10] Chi kech ri'jab', ke'ub'ana jun RADT man tzij taj are chi ka'elesax kan le usolik uxe' yab'ilal, xa k'ut chi kech ak'alab' utz kab'an jun chakunem rech qulaj are chi kasuk'ub'ax le uwachinem.[3] Man ya'tal taj kab'an le usu'ik upam chi'aj on RADT rech naq'talil we le yawab' man k'o ta k'utyab'ilal chech, xa rumal jujun taq winaq "kuk'a'am" amaq'el le uchikopil jastaq estreptococos pa le kiqul xa k'ut man kub'an ta k'ax chi kech.[10]

Usolik uxe’ yab’ilal ri kujach uwach[edit | edit source]

Template:Seealso Are taq le k'utyab'ilal rech usipojem qulaj estreptocócica kajunamataj kuk' nik'aj chi yab'il, wene k'ax usolik uxe' yab'ilal we man kab'an ta le eta'manem.[4] Le qulaj, upam tza'maj,pomajchi'lkak’aqat b’aq’wachaj, kaqarinaqxuquje' le q'aq'al chi'l le uq'oxom qulaj are' sib'alaj e q'alajisanel rech junuq’oxowem qulaj rech uchikopil yab’ilchi uwach jun usipojem qulaj estreptocócica.[4] Le retal sipojem rech taq ut'orot'a'q qulaj rachi'il uq'oxom qulaj, q'aq'al chi'l usipojem le upam qulaj kaxajtaj xuquje' pa lek’ax q’aq’al koqanik.[11]

Uq’atexik uwach[edit | edit source]

Lerelesaxik upam chi’aj on upoch'ik upam qulaj wene are jun utz q'atel rech chi kech jachin ri e yawab' chech qulaj amaq'el (kaq'ax chech oxib' chi junab'). [12]Xa k'ut, man qas ta k'i le kecha'b'ex kan chech chi'l le k'ulmatajem kenitz'ar na ruk' uq'axem le q'ij, man are ta kub'ij le unimal riqitajinaq.[13][14]Le taq k'ulmatajem amaq'el rech usipojem qulaj ri kakiya' utz Gas xuquje' keq'alajin chech jun winaq ri uk'a'naq GAS ri katajin kuk'am sipojem rech uchikopil yab'il amaq'el.[3] Man utz ta le ukunab'alil chi kech winaq ri kiriqom ne' xa k'ut man k'o ta k'utyab'ilal chi kech.[3] Man utz taj ke'il le e winaq ri e uk'a'naq GAS xa ne' le k'eyowal rech oqanem chi'l k'axk'olil are nitz'.[3]

Ukunaxik[edit | edit source]

Le usipojem qulaj estreptocócica man ilom ta chi ronojel kasachan pa taq le q'ij aq'anoq.[4]Le ukunab'alil ruk' taq kunab'al kunitz'arisaj le unajal le uk'axal yab'il wene pa 16 ramaj.[4]Le urayinik uk'u'x le ukunab'alil ruk' taq kunab'al are uqasaxik le k'eyowal rech taq k'axk'olil pacha' usipojem qulajchi'l le umulinem tzeb’etzij q’an ja’[4]xuquje' sib'alaj k'o kikowinem we kekoj chi 9 q'ij are taq kaya'taj le k'utyab'ilal.[7]

Jorob’isab’al[edit | edit source]

Le taq jorob'isab'al pacha' le taqq’atel sipojem (AINE) chi'l leq’atel q’aq’ (acetaminofeno) sib'alaj ketob'an chech rilik le q'oxom ruk' le usipojem qulaj estreptocócica.[15]Lejorob’isab’altzatz kachokon xuquje'.[16]Ruk' ta ne' le taq uqasaxik sipojemketob'an ruk' le q'oxom[7][17]man utz taj pacha' naq'talil.[3]Le e ri'jab' utz kakikoj jorob'isab'al xa k'ut le ak'alab' man ya'tal taj kakitijo xa rumal le k'eyowal rech lek’utyab’ilal rech Reye.[7]

Q’atel kik’iyik uchikopil yab’il[edit | edit source]

Le kunab'al cha'om pa Estados Unidos chech rilik le usipojem qulaj estreptocócica are leukunab’alil sipojem Vxa rumal le uchajinem, rajil chi'l ukowinem.[4]Pa Europa are kakoj le ukunab’alil uchikopil jastaq.[18]Pa India, jawi le k'eyowal rech usipojem qulaj sib'alaj nim, kakoj ukunab’alil sipojem benzatínica G chi uwi' teleb'aj pacha' nabe' ucha'ik chech le ukunab'alil.[7]Le utz taq kunab'al kakiqasaj le unajal unik'ajal chi ronojel le k'utyab'ilal rech 3-5 q'ij wene pa jun q'ij xuquje' kakiqasaj uya'tajem le oqanem.[10]Kaya' uch'ob'ik chi utz kakoj chech uqasaxik le k'axk'olil e jun wi pacha' le usipojem qulajchi' leumulinem tzeb’etzik q’an ja’.[19]Ruk' ta ne' k'o k'i kolomal ri kakaj le ukunab'alil ruk' taq kunab'al, rajawaxik xuquje' keta'max le uk'axal e teren loq[6]xuquje' eta'matalik chi man kaya' ta jun ukunab'alil chi kech ri'jab' man e yawab' taj ri man kuk'ulaj ta le kunab'al chi kech.[19]Kaya' kunab'al chech le estreptocócica pa jun nim ucholajil ri kub'ana na reyexik rumal le ucholajil jab'unem.[20]Utz le ukunab’alil sipojemchi'l nik'aj chimacrólidos on kunab’el kech uchikopil jastaqchi kech winaq ruk' uk'axale k’aqat chech le ukunab’alil sipojem.[4][3]Nab'e utz kekoj le taq cefalosporinaspa ronojel, e jachin ri man qas ta k'o uk'axal k'aqat chi kech.[4]Le taq yab'ilal rumal estreptococo xuquje' utz xuquje' kakik'am b'i pa jun glomerulonefritis aguda, xa k'ut, le ukojik taq kunab'al man kuqasaj ta le ukamulinem we uk'axal e teren loq.[7]

Ub’ixik apanoq[edit | edit source]

Le taq k'utyab'ilal rech le usipojem qulaj karutzirisaj ruk' on man ruk' ta ukunab'alil chi upam le oxib' on job' q'ij.[10]Le ukunab'alil ruk' taq kunab'al kuqasaj le k'eyowal rech taq k'axk'olil chi'l rech oqanem, le ak'alab' utz ketzalij pa le tijob'al are taq kaq'ax 24 ramaj chech utijik le taq kunab'al.[4]Le k'eyowal rech taq k'axk'olil chi kech ri'jab' are nitz'.[3]Chi kech ak'alab' le usipojem qulaj man qas ta kaya'taj pa le unimal uwachulew petinaq kiwach, xa k'ut, are le b'anowinaq chech le yab'il rech anima'aj riqitajinaq pa India, África subsahariana xuquje' jujun taq k'olib'al rech Australia.[3]

Le taq k'axk'olil e ya'tajinaq rech le usipojem qulaj rumal estreptococo ruk'a'am: Template:Multicol

Template:Multicol-break

Template:Multicol-end

Le rajil le yab'il pa Estados Unidos chi kech ak'alab' are wene $350.000.000.[3]

Eta’mab’al rech rilik utzwachil[edit | edit source]

Usipojem qulajare le ucholajilsib'alaj nim ri kaqaj wi le usipojem qulaj estreptocócica ri kasol uxe'yab'ilal pa 11 millones kech winaq chi junab' pa Estados Unidos.[4]Pine' konojel le k'ulmatajem are uchikopil yab'ilal, le taq estreptococos rech le molaj A beta-hemolítico are b'anowinaq chech pa le 15-30% le k'ulmatajem rech usipojem qulaj chi kech ak'alab' xuquje' 5-20% chi kech ri'jab'.[4]Le taq k'ulamatajem keq'alajin chi uk'isb'al le q'alaj xuquje' chi umajib'al le k'astajib'al.[4]

Taq tzijob’enem[edit | edit source]

  1. Template:DorlandsDict
  2. 2.0 2.1 Template:Cite journal
  3. 3.00 3.01 3.02 3.03 3.04 3.05 3.06 3.07 3.08 3.09 3.10 3.11 3.12 3.13 3.14 3.15 Template:Cite journal
  4. 4.00 4.01 4.02 4.03 4.04 4.05 4.06 4.07 4.08 4.09 4.10 4.11 4.12 4.13 4.14 4.15 4.16 4.17 4.18 4.19 4.20 4.21 Template:Cite journal
  5. 5.0 5.1 Template:Cite journal
  6. 6.0 6.1 6.2 6.3 6.4 6.5 Template:Cite journal
  7. 7.0 7.1 7.2 7.3 7.4 7.5 Template:Cite journal
  8. Template:Cite journal
  9. Template:Cite book
  10. 10.0 10.1 10.2 10.3 Template:Cite journal
  11. Template:Cite journal
  12. Template:Cite journal
  13. Template:Cite journal
  14. Template:Cite journal
  15. Template:Cite journal
  16. Template:Cite web
  17. Template:Cite web
  18. Template:Cite journal
  19. 19.0 19.1 Template:Cite journal
  20. Template:Cite journal
  21. 21.0 21.1 Template:Cite web
  22. Template:Cite journal
  23. 23.0 23.1 Template:Cite journal