Wp/ppl/Mami Wata
Mami wata
[edit | edit source]Ne siwatiut1 ka Africachanej wan ne mujmuchi culturas.

Mami wata Tik ne casoj katka ne wey tajtal2 ka Africa del Oestej, centroj, sur wan ne diasporaj Africachanej Tik ne te italyu ka Caribe wan sejse ijitalyu ka Americaj del Norte wan sur.
Yaka ne tiut sieste tik ne muchi at wey puyek at. Yaka Sujsul galanchin, yaaa kipia ne tzukuluchu, tzunpusulnaj,tzunmuruchuj. Yaka kipia ne nutzunkal itachichka til wan takat kipia ne Irish tumak ne til ne tzitzinaka Sujsul.
Ken Itachichka?
[edit | edit source]Yaka kipia ne ijkwajwach tejtesupuknaj, galanchin wan yanwik. Inupal tekia, yaja tesajsay. Yaja Talia ne muchi ikijkuskay, ne imajmakustan Sujsul tzitzinaka ken ne Iiish, kachka ne Metzi.
Yaja kisa ka at, wan taketza galanchin wan iijtalua ne tajtakamet ka tekitit ka wey puyek at (ken ne siguanaba!)
Kemanian mami wata tawika ipan ne tumak kuat wan yaka (mami wata muchiwa ken se siwat iwan ne itzinweyaka michin: se siwamichin3
IPANPA INI
[edit | edit source]1 Diosa, deidad femenina.
2 Continentes (grandes pedazos de tierra)
3 Sirena, mujer con cola de pez.
IJILPIK
[edit | edit source]
- Sabine Jell-Bahlsen, « EZE MMIRI DI EGWU, The Water Monarch is Awesome : Reconsidering the Mammy Water Myths », Annals of the New York Academy of Sciences, New York, no 810 « Queens, Queen Mothers, Priestesses and Power: Case Studies in African Gender », juin 1997, p. 103-134
- Zogbé, M. (2007a). Origins of the Vodoun Religion in America : The Reclamation of a Suppressed Heritage. Lulu.com.
- Zogbé, M. (2007b). Mami Wata : Africa’s Ancient God/dess Unveiled Vol. I. Lulu.com.