Jump to content

Wp/ppl/Jocelyn Bell Burnell

From Wikimedia Incubator
< Wp | ppl
Wp > ppl > Jocelyn Bell Burnell

Jocelyn Bell Burnell

[edit | edit source]

Susan Jocelyn Bell Burnell nesik tik ne techan Lurgan tik Armagh, se takutun ipal Irlanda kan witz ne Ejekat[1], se tunal kashtul pal ne metzti chikwey tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual yey (1943).

Yaja se tamachtiani wan tatemuani pal ne sental[2].

Ne itunal ichtaka:

[edit | edit source]

Ne inan itukey katka Margaret Allison Bell wan ne iteku itukey katka George Phillip Bell. Ne iteku katka kalchiwani[3]. Jocelyn kipia yey ikawawan.

Ne ichan tik ne kojtan kipiak ne itukey, no ichan itukey “Solitud” -selka-. Yaja iteku kipalewij kichiwki ne kal kan ne tuijikniwan tikitak ulinkwikwil ipanpa ne sental, ne sital wan ne ikajku[4]. Keman Jocely yajtuya ne tejtekitini kilwijtuyat yaja welituya mumachtia ne ikajku. Jocelyn sujsul igustuj katka amatachia, yaja igustuj katka amatachia ne iteku iamat ipanpa ne sital, ne sental wan ne ikajku.

Yaja mumachtij tik Lurgan tamachtiluyan intzalan ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual chikwey (1948) wan se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se (1956). Tik ne tamachtiluyan, katka, ne sijsiwapil nemituya pal mumachtia ken tamana wan tatzuma, maya pijpiltzitzin welituya mumachtia tamatialis pal tekiti tenkál ne inchan. Ne inan wan itukey kwalanik ipanpa ini wan yajket tik ne tamachtiluyan inwan ukse tuijikniwan pal Jocelyn wan ukse ume siwapil welituya mumachtia tamatilis iwan kita, kejekua wan yultaketza.[5]

Jocelyn tesu panuk ne 11+ taejekulis[6], se wey taejekulis ne italyu kinchiwa ne  pijpiltzitzin wan sijsiwapipil. Ne inan wan iteku kituktutiajket Jocely ka The Mount tamachtiluyan tik Inglaterra kan ne mujmumachtianimet  nakat kachka se inchan[7], ini tamachtiluyan maya pal sijsiwapipil wan ne Quaker tiupan kituktijtuya. Tik ini tamachtiluyan Jocelyn kipiak se tamachtiani itukey tajzin Tillott kaj kipalewia yaja pal mumachtia ne tamatialis ipanpa ken ne dajdatka tekitit [8].

Nemanha, Jocelyn yajtuk tik Glasgow wey tamachtiluyan kan yaja ne ukchupi yejka mumachtiani,  wan tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chicknawi (1969)  yaja yajtuk tik New Hall Cambridge wey tamachtiluyan.

Tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikwey (1968) Jocelyn munamiktij Martin Burnell. Yejemet muajkawket tik ne shiwit se shikipil nawi tzunti nawi pual chiknawi (1989). Tik ne shiwit ume shikipil se pual se (2021) tik se tamachtilis yaja taketzak ipanpa keman yaja munamiktij, tik ini shijshiwit ne tuijikniwan yultaketzket ne siwat nemituya pal naka ka ikal wan su ne siwat tekittuya ne takat nakatuya tesu yek.

Jocelyn Bell Burnell nemik pal yawi ka miak yankwik kal, ika ne ishulejyu sujsul kipata itekiw yajika yaja maya welituya chupi tekiti. Yaja nemik pal kitajpia ne ikunew wan tekiti nusan. Ne ikunew itukey Gavin Burnell, yaja tamachtiani wan yaja mumachtia ne tamatialis ipanpa ken ne dajdatka kichiwat.

Yaja yawi tik ne Quaker tiupan.

¿Tay kichiwki?

[edit | edit source]

Tik Cambridge tamachtiluyan yaja tekitki iwan Anthony Hewish wan mujmumachtianimet pal kichiwat ne Interplanetary Scintillation Array, se tespustajtaketzalis tepuswejkatachialis[9] pal kimumachtiat inpanpa ne quasar ka yakin kinhishmatituyat.

Jocelyn nemik pal amatachia ne weyak ajamatchichin ka ne tepuswejkatachialis kichiwtuya. Keman yaja tekitik iwan ne tepuswejkatachialis yaja kichiwki 5.3 km iweyaka ajamatchichin, Jocelyn amatachij muchi.

Jocelyn kita ne tajkwilulchin ka tesu kenha ken ne ukse tajkwilulchin. Yaja pejki kitemua ukse kenha tajkwilulchin, yey metzti panuket pal yaja kiajsi ne tajkwilulchin. Yaja kitak ini tajkwilulchin  ishtikaya kenha pojpokti[10] wan yejemet sujsul talul, kunij yejemet tesu quasars. Jocely kilwij ne itamachtiani ipanpa ini yankwik tajkwilulchin wan yaja kilwij Jocelyn kipata ka ne ukse ukchupi yek  wan talul tuijiunalis[11]. Se metzti panuk wan yaja tesu kitak ukse yankwik tajkwilulchin wan tik ne tunal se pual chickey pal ne metzti majtakti se tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume (1967) ne yankwik tajkwilulchin panu uksempa. Ne tamachtiani yultaketzki ka Jocelyn kichiwki tesu yek, yajika yejemet tekitik iwan ukse tepuswejkatachialis, achtu te datka panuk, nemanha, tawelpanuk uksempa, yejemet kitaket ne yankwik tajkwilulchin, ken yejemet tesu kimatket ne yankwik tajkwilulchin yejemet kitukeytiajket "chikitik shushuknaj takat". Yaja kiajsituk ne Pulsars.

Tik ne shiwit ume shikipil se pual (2020) tik se tamachtilis ka Hardvard, yaja kilwij ka ne tuijikniwan ka kinchiwtuya tajtanilis pal ne amat kaj techilwiat tay panutuk mujmusta wan ne tepustachialis kintajtanilijtuyat Hewish ipanpa ne yankwik tamatialis melka yejemet kintajtanilijtuyat yaja ipanpa ne iweyka, ne itakat wan yejemet kilwijtuyat yaja kipelua ne ikechkuyu iwipil.

Intzalan ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikwey wan se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey (1968-1973) yaja tekitki tik ne wey tamachtiluyan ka Southampton, intzalan ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti nawi wan se shikipil chiknawi tzunti nawi pual ume (1974-1982) yaja tekitki tik ne wey tamachtiluyan College London. Intzalan ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual ume wan se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti se (1982-1991) yaja tekitki tik Royal Observatory tik Edimburgh. Intzalan ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual  majtakti yey wan se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume (1973-1987) yaja tekitki nusan tik ne wey tamachtiluyan Open College. Yaja tamachtiani katka tik Princeton, Oxford wan Mansfield wey tamachtiluyan nusan. Tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikwasen (1986) yaja tatuktiani katka pal James Clerck Maxwell tepuswejkatachialis. Yaja tatuktiani katka pal ne Bath wey tamachtiluyan intzalan ne shiwit ume shikipil se wan ume shikipil nawi (2001-2004). Yaja tatuktiani katka nusan pal ne Royal Astronomical Society. Intzalan ne shiwit ume shikipil chikwey wan ume shikipil majtakti (2008-2010) yaja tatuktiani katka tik Institute of Physics.

Tik ne shiwit ume shikipil kashtul yey (2018) Breakthrough Prizes kimakak Jocelyn Bell Burnell ne takulis Special Breaktrough Prize in Fundamental Physics wan $3, 000 000 tumin ika yaja kiajsik Pulsars. Yaja kitakulij ne tumin ne Institute of Physics pal yejemet kinpalewia tesu istakchin sijsiwatket wan sijsiwatket ka mutalua ne intalyu[12] pal ini sijsiwatket welit mumachtiat tamatilis iwan kita, kejekua wan yultaketza.[5]

Tik ne shiwit ume shikipil se pual ume (2022) ne Ulster tuminkal tik Irlanda kichiwki ne amat tumin[13] iwan ne ikwikwil iishkalyu Jocely Bell Burnell.

Ipanpa ne Nobel takulis

[edit | edit source]

Tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti nawi (1974) Jocelyn tesu kipiak ne Nobel takulis, maya itamachtiani wan ukse takat kipiak ne Nobel takulis. Ne amat iwan ne yankwik tamatialis ipanpa ne pulsars kipiak makwil tamawawasuani, achtu ne tamachtiani Anthony Hewish, ume, Jocelyn Bell Burnell melka maya Hewish wan Martin Ryle kipiak ne Nobel. Ne ukse tatemuani pal ne sental[2] Sir Fred Hoyle inak ka tesu kía ne, tesu yejka.

Ne itekiw:

[edit | edit source]

Jocelyn Bell Burnell kiajsik ne Pulsars keman yaja mumachtiani. Yaja tamachtiani tik miak wey tamachtiluyan. Yaja wey siwat tik itekiw yajika yaja kipia miak takulis wan kitukeytijtuk Dame Commander of the Order of the British Empire.

Yaja tamawawasuj ne amat wan amachti:

-Broken for Life. Swarthome tamachtilis.

Ne iijiu Jocelyn Bell Burnell


-Dark matter: Poems of Space. Ini amacthi, yaja tamawawasuj iwan Maurice Riordan.

Ipanpa uni:

[edit | edit source]
  1. Punto cardinal: norte.
  2. 1 2 Astrofísica. Lit. Científica de las estrellas, universo.
  3. Arquitecto.
  4. Planetario. Lit. La casa donde la gente va a ver videos sobre las estrellas, planetas y el cielo.
  5. 1 2 Ciencia. Lit. conocimiento adquirido a travès de ver, probar -experimentar- y pensar -razonar.
  6. Internado. Lit. Dónde los estudiantes se quedan como si fuera su casa.
  7. Física (ciencia). Lit. conocimiento sobre cómo las cosas funcionan.
  8. Radio telescopio.
  9. Latir, pulsar como corazón
  10. Grabadora. Lit. Objeto tecnologico que guarda nuestra voz.
  11. Refugiadas. Lit. Mujeres que tienen que huir, correr, de su país.
  12. Billete. Lit. Dinero de papel.

Ijilpika:

[edit | edit source]

Biografía (Eng): https://en.wikipedia.org/wiki/Jocelyn_Bell_Burnell

Biografía (Esp.): https://es.wikipedia.org/wiki/Jocelyn_Bell_Burnell

Journeys of Discovery: Pulsars: https://www.cam.ac.uk/stories/journeysofdiscovery-pulsars

Biografía, Enciclopedia Britanica: https://www.britannica.com/biography/Jocelyn-Bell-Burnell

Biografía, The Royal Society: https://royalsociety.org/people/jocelyn-bell-burnell-11066/

Biografía, Glasgow University: https://www.gla.ac.uk/explore/avenue/me/mebyjocelynbellburnell/