Wp/nyn/Makerere University
| inception | 1922 |
|---|---|
| funder | Open Society Foundations, Open Society Foundations, Open Society Foundations |
| motto text | We build for the future |
| country | Uganda |
| located in the administrative territorial entity | Kampala |
| coordinate location | 0°20′6″N 32°34′3″E |
| child organization or unit | Makerere University Business School, Makerere University School of Medicine |
| official website | https://www.mak.ac.ug/ |

Yunivasite ya Makerere (/makerere/; Mak)[1] n'itendekyero ry'eby'obwegyese ery'ahaiguru eririkusingayo obuhango omuri Uganda, eryatandikirweho nk'eishomero ry'eby'emikono omuri 1922 kandi niyo yunivasite erikukirayo obukuru erikukorera omuri burugwa-izooba bwa Afirika.[2] Ekahinduka yunivasite y'ihanga eyetongwire omuri 1970. Eriizooba, Yunivasite ya Makerere erimu amatendekyero mwenda hamwe n'eishomero rimwe, erikwegyesa abeegi 36,000 abatakajwaire diguri hamwe n'abeegi 4,000 abamazire diguri. Amatendekyero aga ni College of Natural Sciences (CONAS), College of Health Sciences (CHS), College of Engineering Art & Design (CEDAT), College of Agriculture and Environmental Studies (CAES), College of Business and Management Sciences (COBAMS), College of Humanities & Social Sciences (CHUSS), College of Computing and Information Sciences (COCIS), College of Veterinary Medicine, Animal Resources & Bi-security ( Okwongyera ahari ekyo, Makerere eine kampusi endiijo omu burugwa-izooba bwa Uganda omu rurembo rwa Jinja.
Ekizimbe ky'obwebembezi ekikuru ekya yunivaasite ya Makerere, ekirikumanywa nka Main Building Jubilee Monument, nikyo kyabaireho abebembezi ba Africa baingi ahanyima y'okwetegyeka, otwariiremu purezidenti wa Uganda Milton Obote[3] hamwe na purezidenti wa Tanzania Julius Nyerere na Benjamin Mkapa.[4] Owaabaireho omwebembezi w'eihanga rya Democratic Republic of Congo, Joseph Kabila, hamwe n'owaabaireho omwebembezi w'eihanga rya Kenya, omugyenzi Mwai Kibaki nabo bakegyeera Makerere.

Omu bwire bukye bwanyima y'okwetegyeka kwa Uganda, Yunivaasite ya Makerere ekaba eri omwanya mukuru gw'eby'obuhangwa bw'amahanga ga Afirika. Abahandiiki baingi abarikumanywa nka Nuruddin Farah, Ali Mazrui, David Rubadiri, Okello Oculi, Ngutahi wa Thiong'o, John Ruganda, Paul Theroux, omuhanguzi w'ekirabo kya Nobel Prize laureate V. S. Naipaul na Peter Nazareth, bakaba bari ahari yunivaasite ya Makerere omu bwiire obu baabaire nibahandiika n'okwega.
Ahabw'obutabanguko bw'abeegi hamwe n'okumarwa amaani kw'abeegyesa, Yunivasite ekakingwa emirundi eshatu ahagati ya 2006 na 2016.[5] Omurundi gw'ahamuheru gukabaho ebiro 1 Okwaikumi na kumwe 2016 obu purezidenti Yoweri Museveni yarangirira ngu ekingireho ebiro byoona. Yunivasite ekeigurwaho omu kwezi kw'okubanza 2017.[6]
Ebyafaayo
[edit | edit source]Okutandika kw'eishomero ry'eby'emikono, eishomero ry'eby'obushubuzi eryahindukire yunivaasite ya Makerere, rikatandika kukora omuri 1921 n'ebibiina by'okubanza eby'okubaija, okwombeka ebyombeko hamwe n'okwombeka ebyoma.[7] Omuri 1922 ekatandikwaho nka "Ekitongore ky'eby'emikono ekya Uganda Technical College" ekirimu amashomo agandi omu by'emikono, eby'obwegyese, eby'obuhingi n'oburiisa hamwe n'eby'emibazi.[7] [8]Omwaka nigwo gumwe ekagaruka yahindurwa eiziina yayetwa Makerere College.[7] Omuri 1928, ebibiina by'eby'emikono bikataanisibwa aha itendekyero rya Kampala Technical School.[7] Omuri 1937 eitendekyero rikatandika kuheereza emishomo y'obwegyese bwanyima ya siniya.[8]
Yunivasite
[edit | edit source]omuri 1943, gavumenti ya Bungyereza ekataho enteekateeka y'okutandikaho yunivasite, ekyarugiremu obutaikirizana. Eki kikashoboororwaho nk'ekigyendererwa ky'okwiba eitaka rya Afirika, kugira ngu Abajungu bagituureemu. Ahabw'ehururu egi, hakabaho akeimukiriro omu kibuga ekikuru ekya Kampala.[9]
Omuri 1949, Makerere College ekaheebwa ekitiinisa kya Yunivasite kandi eiziina ryakyo rikahinduka Makerere College, University of East Africa.[10] Omu mwaka nigwo gumwe, ekibiina kya Bataka kikazibirwa Gavumenti ya Bungyereza, ahabw'obwimukiriro n'okwokya abantu omu muringo ogutahikire ahanyima y'okworeka obweshaaringo bwa Bataka.[11]
Akeimukiriro omu mwaka gwa 2000
[edit | edit source]Yunivasite ekakingwa emirundi eshatu ahagati ya 2006 na 2016.[12] Okutandika na 1 Okwamunaana 2016, abakozi abatari beegyesa bakesharinga barikwenda kushashurwa. Akeimukiriro kakamara esande ishatu kandi gavumenti ekaikiriza kubashashura aha muheru gw'okwezi kwa ikumi; kwonka, gavumenti ekaremwa kubashashura.[13] Eki kikaba kiri ekiraganiso kimwe omu biraganiso ebiremirwe, akesharingo hamwe n'ebiraganiso ebindi.[12] Akeesharingo kakakuratirwa akeesharingo k'abashomesa ahabw'okushashurwa, kandi akeesharingo kakakwatanisibwa abeegi. Eki kikareetera omwebembezi w'eihanga Yoweri Museveni kukinga Yunivasite kumara obwire buraingwa.[12] Okwesharinga okundi, otwariiremu n'okuruga omu bazaire abu abaana baabo basigaire ahagati ya semesita, kikareetera Museveni kutoorana akakiiko k'omutaano kugyezaho kutereeza embeera kwonka hatariho kuraganisa kw'okwiguraho. Ripoota y'akakiiko ekaba eine kukorwa omukwezi kwa kabiri 2017.[5]
Ebiro 20 September 2020, ekyombeko ekikuru ekya yunivaasite ya Makerere (Ivory Tower) kikasisikarira munonga omuriro.[14] nikigambwa ngu kikakuratira okucondooza okwakozirwe eishengyero rya Uganda aha nkoresa mbi y'esente kuruga omu b'obushoborozi bwa Yunivasite.[15][16]
Emyaka kikumi y'ekyombeko ky'okubanza ekya yunivaasite ya Makerere
[edit | edit source]Omuri 2022, yunivaasite ekajaguza emyaka ikumi y'okutandika nk'eitendekyero rya Makerere omuri 1922. Nsibirwa, owaabaireho enganzi y'obugabe bwa Buganda, akaheereza eitendekyero eitaka erindi ry'okushanjuura. Oihireho oburemeezi bwingi omu byafaayo bya Uganda eby'eby'obutegyeki, eby'obuhangwa hamwe n'eby'obwegyese, eitendekyero rigumireho kumara ekyasha kimwe.[17] [18] Okwaikumi 7, 2022, omukoro gw'okwijuka emyaka kikumi gukabaho aha kibangirizi ky'obusingye, omwebembezi w'eihanga rya Uganda Yoweri Museveni ariho. Ekibumbe kikatongozibwa aha muryango gw'ekishengye ky'obusingye ekya Yunivasite, okujaguza ekigyendererwa ky'amaani omu by'obwegyese bwa Uganda.[19]
- ↑ Peter Roach, Jane Setter, John Esling, eds., Cambridge English Pronouncing Dictionary (Cambridge University Press, 2011; ISBN), p. 302.
- ↑ Maathai, Wangari. Unbowed. ISBN 9780307275202.
- ↑ State House of Uganda. "Past Presidents of Uganda". State House of Uganda. Retrieved 29 May 2021.
- ↑ Encyclopaedia Britannica (29 May 2021). "Julius Nyerere president of Tanzania". Encyclopaedia Britannica. Retrieved 29 May 2021.
- 1 2 "Statement: Makerere Visitation Committee lists responsibilities". Uganda Journalists' Resource Centre, The African Centre for Media Excellence (ACME). 22 November 2016. Archived from the original on 2 December 2016.
- ↑ "Makerere reopens to empty lecture rooms". New Vision. 2 January 2017. Archived from the original on 3 January 2017.
- 1 2 3 4 Uganda. Public Service Review and Re-organization Commission (1990). Public Service Review and Reorganisation Commission, 1989-1990, Volume 1. Kampala, Uganda: Uganda. Ministry of Public Service and Cabinet Affairs. p. 272. OCLC 32432462.
- 1 2 "Annotated History of Makerere University 1922–2012". 90 Years of Makerere University. Makerere University. Archived from the original on 11 September 2014.
- ↑ A. J. Hughes (1969). "Buganda Troubles in the 1940s". East Africa (Revised ed.). Penguin Books. p. 157.
- ↑ Byaruhanga, Frederick K. (2013). Student Power in Africa's Higher Education: A Case of Makerere University (second ed.). New York: Taylor & Francis (Routledge)., originally published in 2006, ISBN
- ↑ A. J. Hughes (1969). "Buganda Troubles in the 1940s". East Africa (Revised ed.). Penguin Books. p. 158.
- 1 2 3 Barungi. Andrew (21 November 2016). "Makerere University is closed. Now what?". Uganda Journalists' Resource Centre, The African Centre for Media Excellence (ACME). Archived from the original on 2 December 2016.
- ↑ Tusiime, Christopher (30 November 2016). "Non-teaching staff in public universities to go on strike". Campus Bee. Makerere University. Archived from the original on 2 December 2016.
- ↑ "Uganda Makerere University fire: 'Ivory Tower' gutted". BBC News. 2020-09-20. Retrieved 2020-09-21.
- ↑ Daily Monitor (14 August 2020). "Nawangwe on the spot as MPs resurrect Shs16.7b NIC scandal". Nation Media Group. Daily Monitor. Retrieved 29 May 2021.
- ↑ MSOBOR, CHEMONGES TIMOTHY. "MPs demand investigations over the loss UGX 8 billion on Makerere University-NIC saga". Parliament Watch. Retrieved 29 May 2021.
- ↑ "https://100.mak.ac.ug/". Makerere University 100th Anniversary. Retrieved 2023-03-26.
- ↑ "Makerere at 100: What needs to change ?". Monitor. 2022-05-29. Retrieved 2023-03-26.
- ↑ "Makerere University celebrates 100 years with calls to focus on science, research". The Independent Uganda. 2022-10-07. Retrieved 2023-03-26.