Wp/nyn/Eyanja ya Bunyonyi
| native label | Lake Bunyonyi |
|---|---|
| outflows | Ruvuma River |
| drainage basin | White Nile |
| basin country | Uganda |
| country | Uganda |
| located in the administrative territorial entity | Western Region |
| coordinate location | 1°17′0″S 29°55′0″E, 1°16′59″S 29°55′1″E |
| made from material | volcanic eruption |
Enyanja ya Bunyonyi (omwanya gw'ebinyonyi bikye bingi) eri omu mashuuma gw'oburengyerwa-izooba bwa Uganda ahagati ya Kisoro na Kabale,[1]haihi n'ensharo ya Rwanda. Enyanja ekabaho kurugaomu mwaka gwa 2004 kuhisya omuri 2009 aha sente za Amerika 5,000/= ahansi y'omutwe "Enyanja ya Bunyonyi hamwe n'ebisharara".[2]
Ebitabo bya sayansi nibigamba ngu enyanja erikwingana mita 40 (130 ft),[3][4][5][6]kwonka abarikuhabura abarambuzi hamwe n'abantu b'omubyaro nibagumizamu nibagira ngu n'enyima munonga, nka mita 900 (3,000 ft), ekirikugihindura enyanja ya kabiri erikukirayo oburingwa omuri Afirika.[7][8][9]
Endembo eziri aha rubaju rwayo ,harimu Kyevu na Muko, kandi ebirwa byayo 29 harimu ekirwa kya Punishment na Bushara.
Eby'obuhangwa
[edit | edit source]Enyanja ya Bunyonyi n'ey'amaizi omu Disiturikiti ya Kabale kandi erikwingana kiromita nka mushanju (4. 3 mi) omu burengyerwa-izooba bw'orurembo rwa Kabale.[10]Nikyo kirikukirayo obuhango kandi nikyo kirikukirayo oburungi omu nyanja nkye (ezindi nyanja ezirimu ni Mutanda na Mulehe) omu mishozi ya Kigezi eziri omu kicweka kya Nile.[2]
Enyanja ekatandika omu myaka 18,000 enyima ahabw'okutemba kw'orushozi rw'omwika ogurikuzibira ekiho omu nshozi za Rukiga haihi n'ekyaro kya Muko ekiriho hati aha muheru gw'amatemba g'oburengyerwa-izooba bw'enyanja.[11]Omwanya ogu enyanja erikurugaho obwahati n'omugyera mukye ogurikwetwa Muko ogurikutwara omu kisharara kya Ruvuma (eki nakyo nikitwara omu mugyera gwa Ruhezaminda ogurikuhendera aha nyanja ya Mutanda). Enyanja eine oburaingwa bwa kiromita nka 22 n'obugazi bwa kiromita mukaaga kandi n'oburaingwa bwa mita nk'ekumi ishatu.[2]Ekyetorwaire enshozi ezirikuhika ahaiguru ya mita 600 ahaiguru y'enyanja.[11][12]
Ebirwa ebikuru
[edit | edit source]Akampene(ekirwa ry'okubonerezibwaho)
Ekizinga ky'okubonerezibwaho omu nyanja ya Bunyonyi, Bakiga bakaba basigaho abaishiki b'enda abatari mu bushwere aha karwa aka kakye bakafa enjara nainga baaba nibagyezaho kwibiira kuza aha kicweka ekikuru (emyoga y'okwibiira ekaba etari yaa buriijo).[13] Eki kikaba kiri eky'okutiinisa abandi kukora ekintu ekyo. Omushaija owabaire ataine nte z'okushashura ebishare by'omugore, akaba agyenda aha kirwa atwara omwishiki ou arashangyeho.[13].Ekikorwa eki kikarugaho omu kicweka ky'okubanza ky'ekyasha kya 20.[13]
Bwama na Njuyeera (ekirwa kya Sharp's Island)
Omuri 1921, omubuurizi w'engiri Leonard Sharp akaija omu kicweka eki ekya Uganda kandi omuri 1931 akatandikaho eirwariro ry'ebigenge aha kirwa kya Bwama ekyabaire kitarimu bantu.[14]Ekanisa, oburaaro bw'abarwaire (ebyaro by'eky'okureeberaho), hamwe n'eirwariro ry'eby'amagara bikombekwa, kandi Sharp yaatuura aha kirwa Njuyeera (obundi ekirikumanyisa "akaju akajungu" ahanyima y'okushushana kw'enju y'omushaho omujungu nk'enju ya taata wa Sharp omuri Shanklin, Ekigyendererwa ky'okurwanisa ebibembe kikaba kiri eky'okushoroora abantu abarikwenda kutuura omu bantu abashemereirwe, ekyabaire nikiija kureetaho abarwaire b'ebibembe, n'ahabw'ekyo bakabinga omu myanya ei barikubaasa kukwatiramu abandi.[15]
Eby'obuhangwa
[edit | edit source]Oihireho ebinyonyi by'omumaizi, ebika by'enyamaishwa bikye nibyo biri omu nyanja egi. Amaizi gaayo gaine oburengye bwingi n'ekikomo ky'omwika gw'okwisya ekiteirwe aha burengye bwa mita nka mushanju (fuuti 23).[3]
Enyamaishwa ez'obuhangwa zirimu ekikyere kya De Witte's clawed frog, ekikyere kya Lake Victoria clawed frog ("bunyoniensis" form), ekikyere kya African clawless otter hamwe n'ekikyere kya spotted-necked otter, kwonka ekikyere ky'okubanza nikyo kikira kureebeka omu nyanja.[3]Emiringo ena eya Caridina shrimp eshangwa omu nyanja; [16] hariho ebirikworeka ngu nayo neebaasa kubaho omu nyanja Mutanda.[3]Omu ntandikwa, hakaba hatariho ebyenyanja omu nyanja, kwonka ebyenyanja bya Clarias lycephalus, Nile tilapia, Singida tilapia, haplocromine cichlids ezirikuruga omu nyanja Nalubaale hamwe n'ebyenyanja ebirikutukura.[3]
Ebihingirwe by'omumaizi biri bingi munonga omu kicweka eki kandi birimu ebika nka papyrus, swamp sawgrass (subspecies jamaicense) hamwe na blue lotus.[3]
Eby'oburambuzi
[edit | edit source]Enyanja ya Bunyonyi nemanywa munonga ahabw'enshozi zaayo ezirimu ebinyonyi ebirikuhingura 200. Omwanya nigugaita ebishushani by'ebinyonyi by'omumaizi hamwe n'ebindi ebirikufuruka. Eki nikikireetera kuba eky'omugasho ahabw'abarikukunda ebinyonyi. Okuregyera omu kisharara ky'e Nyombi nikyoreka ebinyonyi bitari bimwe na bimwe. Oyihireho okureeba ebinyonyi, omwanya nigureeta n'oburyo obundi. Ebi birimu emizaano nk'okuziha ebyokurya hamwe n'okuvuga amaato. Omwanya ogwo nigumanywa nk'omwanya gw'ebyoburambuzi hamwe n'okutambura omu by'obuhangwa, ekirikukira aha by'obuhangwa n'okushemererwa. Obuhangwa bw'enzaarwa nabwo nibuhurirwa omu kutambura kw'abantu, ahabw'okugira ngu omuntu naabaasa kwemerera aha Bakiga Cultural Museum Archived 2022-12-08 aha Wayback Machine hamwe n'emyanya y'abakozi b'ebyoma. Omuntu orikwenda kumanya ebirikukwata ahaby'obuhangwa, naabaasa kutayaayira ekyaro kya Bufuka kureeba Batwa na Bakiga.
Ebihandiiko ebirikugambwaho
[edit | edit source]- ↑ Denny, Patrick (April 1973). "Lakes of south-western Uganda: II. Vegetation studies on Lake Bunyonyi". Freshwater Biology. 3 (2): 123–135. doi:10.1111/j.1365-2427.1973.tb00067.x. ISSN 0046-5070
- 1 2 3 https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-7
- 1 2 3 4 5 6 https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-Green2009-2
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-Denny1972-3
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-Tibihika2016-4
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-FOOTNOTEVisser196281-5
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-8
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-9
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-10
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-11
- 1 2 https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-denny72a-12
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-13
- 1 2 3 https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-Atuhaire-14
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-15
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-16
- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bunyonyi#cite_note-17