Wp/nyn/Bududa
| inception | 2006 |
|---|---|
| named after | Bududa |
| country | Uganda |
| capital | Bududa |
| located in the administrative territorial entity | Eastern Region |
| coordinate location | 1°3′0″N 34°24′0″E |
| geoshape | Data:Uganda/Bududa.map |
| official website | https://bududa.go.ug/ |


Bududa ni disiturikiti eri omu kicweka ky'oburugwa-izooba bwa Uganda. Bududa niyo tauni enkuru omuri disiturikiti.
Omwanya
[edit | edit source]Disiturikiti ya Bududa eine ensharo na disiturikiti ya Sironko omu matemba gaayo, Kenya omu burugwa-izooba, Manafwa omu mashuuma, hamwe na disiturikiti ya Mbale omu burengyerwa-izooba. Ekitebe kikuru kya disiturikiti omuri Bududa nikishangwa kiromita nka 36 (mayiro 22), aha ruguuto, omu mashuuma g'oburugwa-izooba bwa Mbale, orurembo orurikukirayo obuhango omu kicweka ekyo.[1]
Okwetegyereza
[edit | edit source]Disiturikiti ya Bududa, ekatandikwaho ekiragiro ky'eishengyero rya Uganda omuri 2010. Enyimaho, disiturikiti ekaba eri omu disiturikiti ya Mbale.[2]

Omubare gw'abantu
[edit | edit source]omuri 1991, okubara kw'abantu omu ihanga ryona, kukateebereza ngu abantu ba disiturikiti bakaba bari 79,200. Omu kubara abantu okwabaireho omuri 2002, omuhendo gw'abantu gukaba guri 123,100, kandi buri mwaka gukaba nigweyongyera ebicweka bina ahari igana. Omu mwaka gwa 2012, abantu ba disiturikiti bakaba nibateekwateekwa kuba 180,600.[3]Omugano gw'abashaija n'abakazi ni 1:1. Orurimi orurikukirayo kugambwa omu disiturikiti n'orurimi rwa Lumasaba. Okubara abantu omu ihanga ryona okwakozirwe ebiro 27 Okwamunaana 2014, kukareetaho abantu 210,173.[4]
Omwegyemure n'okutsinduka kw'eitaka omuri 2018 omuri Bukalasi
[edit | edit source]omu bwire bw'omwegyemure n'okutsinduka kw'eitaka bikashiisha ekicweka ky'oburugwizooba eky'enshozi, gavumenti ekakora enteekateeka z'okufurura abatuuragye. Nk'okushandara kw'eitaka omuri Bumwalukani okwabaireho okwa mukaaga 25 omuri 2012, okushandara kw'eitaka n'omwegyemure omuri Bukalasi bikabaho orwakana Okwa ikumi 11 omuri 2018. Ekaba eri eizooba ry'akatare omuri Bukiga. Abantu baingi bakaba bagarukire kuruga omu katare, barikuhuumura kandi banywa aha maduuka ga Naposhi obu ebisharara bya Bukalasi byaizire n'amaizi, ebisharara hamwe n'ebindi ebisharara omu maduuka. Kigumire kushoboorora akabi aka. N'omwegyemure? N'ekisharara ky'ebitosi? Nainga byombi nibikwatanisa? Eky'akabi kikareetaho okufayo ahonaaho kuruga omu Gavumenti. Nk'eky'okureeberaho, minisita w'ebihikiirizi, Owek. Hillary Onek akaija kandi Muwoya Wekoola David nk'orikukurira amashomero omu Disiturikiti, akebembera tiimu yaabo aha eishomero rya Sume Junior eryabaire risisikara munonga. Omwebembezi w'eihanga Yoweri Kaguta Museveni akaija, yaaza Naposhi yahuumuriza abantu abaabaire bateeranire omu kishayi kya Bukalasi. Abeegi abaabaire bari omu bibiina bina eby'akamaririzo, bakatwarwa omu eishomero rya Bulucheke Secondary School ahu baabaire nibakora ebigyezo byabo ebya UCE.[5]
Eby'obwegyese
[edit | edit source]Bududa nikyo kitebe kikuru kya Gavumenti y'ebyanga eya disiturikiti ya Bududa, eyatandikirwe kuruga omuri disiturikiti ya Manafwa omuri 2006. Orukiiko orurikwebembera orurembo rwa Bududa rwine amashomero abiri aga purayimare, Manjiya Primary School na Buloli Primary School. Kurugirira aha mukuru w'eishomero kandi orikukurira eby'obwegyese omu disiturikiti, okuruga omuri 2006, enkora y'eby'obwegyese omuri disiturikiti ya Bududa, etwire neyeyongyera.
Reeba n'ebi
[edit | edit source]- Abamasaba
- Okutsinduka kw'eitaka omuri Uganda omuri 2010
- Disiturikiti za Uganda