Wp/nd/Zimbabwe

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | nd
Wp > nd > Zimbabwe
Impawu zelizwe

Iflegi

ICoat of Arms


IZimbabwe lilizwe elisenzansi yeAfrica. Omakhelwane beZimbabwe yiZambia ngaseNtshonalanga-yeNyakatho, iMozambique ngaseMpumalanga, iSouth Africa ngaseNzansi leBotswana ngaseNtshonalanga-yeNzansi. Idolobho eliyisigodlo seZimbabwe yiHarare.[1]

Imbali[edit | edit source]

Ngo 100AD amaShona aqalisa ukwakha idolobho elabizwa kuthiwa yiZimbabwe. Ngabo 1400 umbuso weMwanamutapa wenziwa. Ngabo 1500 amaRowzi ayenza umbuso weChangamire. Ngaleso sikhathi abePortugal beza lesiKhristu. Ngabo 1930 abaNguni bevela enzansi banqoba lowu umbuso bayakha eMatabeleland. Ngo 1888 umbusi uLobengula wasayina imvumo yokupha iBritish South Africa Company amalungelo okwemba. Ngo 1893 iBritish South Africa Company yathatha umhlabathi yabiza ilizwe yathi yiRhodesia. Mhlaka 11 kuLwezi ngo 1965 uIan Smith wapha iRhodisia uzibuse. Lokhu kwayaliwa yiGreat Britain. Ku 1969 umthetho wavalela abansundu amalongelo amandla kuhulumende. Kusukela kumyaka ka 1970 kusiya ku 1974 uhulumende weRhodisia walwisa abalweli benkululeko yabansundu. Mhlaka 18 kuMabasa iZimbabwe yathola uzibuse.[2]

Indawo yomhlaba[edit | edit source]

IZimbabwe ibhodwe ngamanye amazwe emaceleni ayo onke. Ngasemphethelweni wasenyakatho yeZimbabwe eVictoria Falls kulomfula okuthiwa nguZambezi. Emphethelweni wasenzansi yelizwe leZimbabwe eBeit Bridge kulomfula okuthiwa nguLimpopho.

UHulumende lezomphathazwe[edit | edit source]

IZimbabwe yiriphabuliki elomongameli. Ibandla elibusayo eZimbabwe yiZimbabwe African National Union - Patriotic Front (eyazeka iyiZANU-PF). Umongameli welizwe leZimbabwe nguMnumzana Emmerson Dambudzo Mnangagwa. IZimbabwe kayikaze ibuswe ngelinye ibandla kusukela kumnyaka ka-1980 lapho eyathola khona uzibuse. Ngaleso sikhathi umongameli wayenguCephas Banana kwaze kwayafika ku-1987 yena uMugabe eyinhloko kahulumende. Kusukela ku-1987 yikho lapho uMugabe owaqalisa umsebenzi kamongameli owuqhubekayo kwaze kwaba ngu2017. UJoshua Nkomo laye umkhokeli weZAPU wathwala umsebenzi kamsekeli kamongameli kwaze kwayafika umnyaka ka-1999 lapho owabhubha khona.

Kusukela lapho ilizwe leZimbabwe lingakasungulwa ibandla leZANU leZAPU ayencintisana ngamadlabuzane. Ekutholeni uzibuse iZANU yanqoba ekhethweni ngenani labasekeli elikhulu. IZAPU yaqhubeka ukuba libandla eliphikisayo kwazekwayafika isikhathi lapho eyaginywa yiZANU kuphuma iZANU PF eyiyo eqhubeka lalamuhla. Ngo-1999 uMorgan Tsvangirai wasungula ibandla eliphikisayo iMovement for Democratic Change (MDC).


Emmerson_Mnangagwa_Official_Portrait_(cropped)

Amalungelo oluntu[edit | edit source]

Isisekelo sombuso weZimbabwe siyavumelana lamalungelo oluntu. Laloba kunjalo zinengi izenzakalo ezitshengisa amalungelo oluntu esephulwa eZimbabwe kugoqela umbhuqazwe yi 5th Brigade, udlakela lwamapholisa labemvikela nxa bebopha abantu lodlakela olubakhona ngesikhathi kukhetha iqembu lombusazwe.

Ezenotho[edit | edit source]

Ingxenye enkulu yenotho yeZimbabwe igcinwe ngezokumbiwa phansi, ezokulima lezokuvakatsha. Ngalesi sikhathi iZimbabwe ilesikwelede esikhulu njalo isebenzisa imali yeUSA. Lokhu kwenzeka kulandela ukhukhwela kwentengo zempahla okwenzakala ngomnyaka ka2008.

Amasiko[edit | edit source]

Izinkolo[edit | edit source]

EZimbabwe kulemihlobo eminengi etshiyeneyo yabantu. Inengi lingamaShona lamaNdebele. KulamaTonga, amaKhalanga, amakhiwa (abalungu) labanye. Umhlobo lowu lalowu ulamasiko awo ayiwo owulandelayo. Abantu abanengi bakholwa ekholweni. Inengi lingamaKhristu njalo likhonza enkonzweni ngoMgqibelo kumbe ngeSonto. Abanye bakholwa ekholweni lwemvelo ye Africa eyazeka kuthiwa yi African Traditional Religion. Bakhona njalo labo abangela kholo kodwa laba balutshwane.

Ukudla[edit | edit source]

Ukudla kwansukuzonke eZimbabwe yisitshwala esidliwa silesitshebo. Esikhathini esinengi isitshebo yimbhida kodwa kuyake kubekhona ukuthi isitshwala sidliwe lesinye isitshebo esinjengenyama, uchago,inhlanzi, indumba kumbe amacimbi. Imibhida edliwayo iyanelisa ukuthi ibe yimbida elinywayo njenge tshomoliya, ispinatshi, irephu, ibhobola kumbe imbhida yendumba. Imbhida yeganga edliwayo igoqela idelele, umbuya, lolude. Esikhathi esinengi uchago ludliwa lungamasi kodwa luyatshebeka luseluhlaza. Kuyadliwa okunye ukudla eZimbabwe okunjenge nkobe, umxhwanxa, inompi, amaqebelengwana lompholokoqo.

Ehlobo kuyadliwa izilimo zensimi ezinyengomumbu, amathanga, amakhomane, amakhabe lemfe. Nxa ukudla sokuzaphela kujwayelekile ukuthi kudliwe amagwadla.

References[edit | edit source]

  1. Zimbabwe, Infoplease.
  2. Timeline of Zimbabwe, Timeline of Zimbabwe website.